3)Juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused. Palestiinlased ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama, kuid juudid kuulutasid siiski välja oma riigi Iisraeli. Palestiina sõjas Iisrael võitis ning sadu tuhandeid araablasi pididi Iisraeli okupeeritud aladelt lahkuma ja jäid elama naabermaades rajatus pagulaslaagritesse. Araablastele tundus, et nad on oma kodumaa kaotanud ja peavad juutidelt selle tagasi võitma. 4)Mis on PVO? Kes oli Yassir Arafat? Nende roll konfliktis. PVO - Palestiina Vabastusorganisatsioon. Yassir Arafat - PVO asutaja ja juht. PVO lootis esialgu Iisraeli riigi sõjaliselt hävitada. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse kui terroristlikkusse rühmitusse, mille vastu tuleb võidelda kõige karmimate meetoditega. Enamik ÜRO liikmesriike tunnistas hiljem PVO-d kui palestiinlaste seadusliku esindajana. 5)Milliste tulemusteni on 21.saj. alguseks konfliktide lahendamisel jõutud?
vastu võttis, ning Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda hakati nim. Iraani islamirevolutsiooniks. Saddam Hussein oli Iraagi president, kes juhtis seda riiki diktaatorlikult pea veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, kestis kaheksa aastat ning Kuveit kuulutati Iraagi provintsiks. · juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused, mis on PVO, kes oli Yassir Arafat, nende roll konfliktis, milliste tulemusteni on 21.saj. alguseks konfliktide lahendamisel jõutud (lk 88-90) Konfliktide põhjusteks olid pingelised suhted nende rahvaste vahel, mis on mitmel korral põhjustanud sõdu ja väiksemaid relvastatud kokkupõrkeid, asukoht Teise maailmasõjajärgses kriisikoldes. Kõrvale ei jäänud ka üliriigid USA ja NSV Liit, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada sellessegi piirkonda. NSVL toetas araablasi, USA Iisraeli
vastu võttis, ning Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda hakati nim. Iraani islamirevolutsiooniks. Saddam Hussein oli Iraagi president, kes juhtis seda riiki diktaatorlikult pea veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, kestis kaheksa aastat ning Kuveit kuulutati Iraagi provintsiks. · juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused, mis on PVO, kes oli Yassir Arafat, nende roll konfliktis, milliste tulemusteni on 21.saj. alguseks konfliktide lahendamisel jõutud (lk 88-90) Konfliktide põhjusteks olid pingelised suhted nende rahvaste vahel, mis on mitmel korral põhjustanud sõdu ja väiksemaid relvastatud kokkupõrkeid, asukoht Teise maailmasõjajärgses kriisikoldes. Kõrvale ei jäänud ka üliriigid USA ja NSV Liit, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada sellessegi piirkonda. NSVL toetas araablasi, USA Iisraeli
· Vabariigid eriti Nasseri-Egiptus, Süüria olid rohkem NSV Liidu meelsed, kuningriigid nagu Saudi-Araabia on eelistanud koostööd lääneriikide eriti USAga. · Araabiamaid ühendas omavahel ka vastaseis Iisraeliga, kuna nad jätkasid palestiinlaste partisani ja terroritegevuse toetamist. Araabia maade vastasseis Iisraeliga · Palestiina põgenike organisatsioonid koondusid 1964.a. Palestiina Vabastusorganisatsiooniks, mille juhiks sai Yassir Arafat. · PVO võitlusmeetodiks jäi terror. · Palestiina küsimus liitis Araabiamaid, kelle eneseteadvus tõusis tänu nendel aladel leiduvale naftale. · 1961.a. moodustati Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon OPEC, milles juhtiv roll oli araablastel. · 1967.a. alustasid Süüria ja Egiptus ning Jordaania ettevalmistusi Iisraeli vastu. Iisrael ennetas oma araabia naabreid Toimus nn. 6 päevane sõda 1967 juunis.
vanglas ja 1994 aastal valiti presidendiks. Frederik de Klerk- LAV riigimees, kes presidendina lõpetas rassilise segregatsiooni ning 1993 sai Mandelaga Nobeli rahupreemia. Ajatollah Homeini- Iraani usu ja riigijuht, kes kehtestas riigis islamiseadused, sundides peale väga range islami traditsioonide järgimise. Saddam Hussein- Iraagi diktaator, kelle ajal toimus Iraani sõda, Lahesõda ja muid sõjalisi konflikte. Yassir Arafat- Palestiina vastupanuliikumise juht, Palestiina Vabastusorganisatsiooni üks rajajaid ja selle esimees alates 1969. 3. India iseseisvumine- 1947a. HRV loomine- 1949a. Mao võimuletulek- 1949-76a. Apartheidi keelustamine LAV-i- 1990a. Saddam Husseini võimulolek- 1979-2003a. Iisraeli riigi loomine- 14. mai 1948a. 4. Riikide jagamine erinevatesse maailmadesse ei pea alati paika. Näiteks Kuveit, mida on
Kui 1952.a nqudis osa sqjav2elasi parlamendi laialisaatmist ning vqimu uleandmist presidendile,t2hendas see mitmeaastase terava algust. Ta vqttis initsiatiivi enda k2tte ja kuulutas v2lja nn suunatava demokraatia) f)Mahatma Gandhi-oli India poliitik, kes juhtis v2givallatut vqitlus Briti vqimu vastu Indias. g)Yassis Arafat- Oli Palestiina poliitik. Palestiina pqgenike organisatsioonid pqgenesid 1964 Palestiina Vabastusorganisatsiooniks , mille juhiks sai Yassir Arafat.PVO vqitlusmeetodiks sai terror. II maailmasõja ajal laienes Briti Indias iseseisvusliikumine, mis lahenes sellega, et 1947.a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks: Ø hinduistlikuks Indiaks (1950.a.st demokraatlik vabariik) Ø muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.st autoritaarne vabariik) India Pakistani konflikti põhjused piirivaidlused majandusressursside ebaühtlane jagunemine usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid)
24. oktoobril peatati sõjategevus ÜRO nõudmisel. Sõda lõppes selgete tulemusteta. · 1982 toimus sõda Iisraeli ja PVO vahel Mis on PVO? PVO ehk Palestiina Vabastusorganisatsioon tekkis 1964. See on organisatsioonide ühendus, mis juhib Palestiina araablaste võitlust oma riigi eest. Peale ÜRO otsust 1947 jäi Palestiina riik loomata. 1948-49 põgenes naaberriikidesse üle 700 000 palestiinlase, tekkisid põgenikelaagrid. Palestiinlaste riik kuulutati välja 1988, ees Yassir Arafat. Tegelikku riiki pole. Palestiinlased on väga sõjakad, arvavad, et Iisraeli riik tuleks likvideerida. 1982 sõja käigus tungis Iisrael Lõuna-Liibanoni (kus olid PVO baasid) ja ajas palestiinlased sealt välja. Üks osa Lõuna-Liibanonist (850 km²) on siiani Iisraeli kontrolli all. Selles sõjas NSV Liit ja sotsialistlikud maad toetasid araabia riike, USA ja kapitalistlikud maad toetasid Iisraeli. · 1979 sõlmiti Camp Davidis (USAs) Egiptuse ja Iisraeli vahel rahuleping
aastal - 34 - kirjutati alla Iisraeli-Egiptuse rahuleping, mille alusel Iisrael tõmbas oma väed, ja seda küll suure venitamisega, okupeeritud aladelt ja loovutas araablaste võimu alla tagasi enamiku varem vallutatud alasid. Ent lokaalsed konflitid Iisraeli ja mitmete araabia relvastatud rühmituste vahel jätkusid edasi. Alles 1993. aastal tunnustasid Iisrael ja Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO) eesotsas Yassir Arafatiga teineteist. See võimaldas hiljem fikseerida ka Iisraeli piirid, mis haaravad 20770 ruutkilomeetrilist maaala. Ka praegune mitteriikliku staatusega Palestiina Omavalitsuse territoorium on üldjoontes fikseeritud. See paikneb valdavalt Gaza sektoris ja Jordaania Läänekaldal ning laiub 6242 ruutkilomeetrilisel alal. Seoses PVO liidri Yassir Arafati surmaga väidetavalt polooniumimürgituse läbi, milles kahtlustatakse nii
Suessi kriisina ajalukku läinud konflikt lõppes Prantslaste ja Inglaste jaoks lüüasaamisega. USA ja N. Liidu survel tuli agressoril järele anda ja tuli oma väed tagasi tõmmata. Nasser muutus nüüd kõigi Araablaste silmis kangelaseks. Egiptus asus veel tihadamale koostööle N. Liiduga. Valmistati ette uut sõda Israeli hävitamiseks. Palestiina tõelised agresioonid koondusid 1964a Palestiina Vabastus Organisatsiooniks (PVO). Selle võtlusmeetodiks jäi teroor. PVO juhiks tõusis Yassir Arafat. Palestiina küsimus liitis Araabia maid, kelle eneseteadus tõusis pidevalt tänu n ende aladel leiduvale naftale. Suurem osa maailma nafta varudest asul Lähis-Idas peamiselt sealsete araabia riikide Saudi-Araabia, Iraagi, Kuveidi, Araabia Ühendemiraatide jt maapõues. Algselt kontrollised naftatootmist suured Lääne naftakompaniid. 1931a moodustati Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon- OPEC kus juhtiv roll oli araablastel
ettevalmistus laagrid. Tungiti kallale Egiptusele 1956. aastal. ÜRO mõistis selle hukka ja USA, NSVL mõistsid samuti selle hukka ja hakkasid vahendama. Nende sekkumise tõttu viis ÜRO oma rahuvalveväed Suessi kanali tsooni. Enam suuri lahinguid ei toimunud ja väed tõmmati välja. (Ingl, Pr ja Iisraeli) ÜRO väed jäid sinna kauemaks rahu tagama, kuid Suessi kanal jäi ikkagi Egiptuse valdusesse. Fatah Palestiina vabastus liikumine. Asutajaks oli Yassir Arafat. Eesmärgiks Iisraeli hävitamine ja Palestiina riigi loomine. 1967. aastal sooritas Iisraeli riik ennetava löögi oma naabrite pihta. Vallutas Golani kõrgendiku, Jordani jõe läänekalda, Gaza sektori ja Siinai poolsaare. Iisraeli riik mitmekordistus oma pindalalt. 1973. Jom Kippuri sõda. Sellel sõjal polnud tulemusi, situatsioon ei muutunud. Kuid tegelikkuses oli sel suur mõju maailma majandusele, nimelt tõi see kaasa nafta hindade tõusu. Maailmaturul. Iisrael
Suessi kriisina ajalukku läinud konflikt lõppes pranslaste ja inglaste jaoks täieliku fiaskoga. USA ja nõukogude liidu survel tuli agressoreil järele anda ja oma väed tagasi tõmmata. Nasser muutus nüüd võitjaks ja tegi Araablaste silmis kangelaseks. Egiptus asus veelgi tihedamale koostööle nõukogude liiduga. Valmistati ette uut sõda Iisraeli hävitamiseks. Palestiina põgenike organisatsoonid koondusid 1964. aastal Palestiina Vabastus Organisatsoonis, mille juhiks tõusis Yassir Arafat. PVO võitlusmeetod. Suurem osa maailma naftavarudest asub lähis-idas, peamiselt sealsete Araabia riikide Saudi-Araabia, Iraagi, Kuvedi Araabia Ühenddemiraatide jt maa põues. Algul kontrollisid nafta kontrollimist suured nafta kompaniid. 1061. aastal moodustati Naftat Eksportivate Riikide Organisatsoon- OPEC, milles juhvtiv roll oli Araablastel. Aina enam maid riigistas oma nafta leiukohad, tõstis hindu, püüdis saada aina suuremat osa naftatuludest endale
annaabi.ee 
