Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"xlii" - 9 õppematerjali

Ladina keele põhiarvsõnad-numeralia cardinalia-1-100-1000
2
docx

Ladina keele põhiarvsõnad (numeralia cardinalia) 1-100, 1000

35 XXXV trgint qunque 83 LXXXIII octgint trs 36 XXXVI trgint sex 84 LXXXIV octgint quattuor 37 XXXVII trgint septem 85 LXXXV octgint qunque 38 XXXVIII duodquadrgint 86 LXXXVI octgint sex 39 XXXIX ndquadrgint 87 LXXXVII octgint septem 40 XL quadrgint 88 LXXXVIII duodnngint 41 XLI quadrgint nus 89 LXXXIX ndnngint 42 XLII quadrgint duo 90 XC nngint 43 XLIII quadrgint trs 91 XCI nngint nus 44 XLIV quadrgint quattuor 92 XCII nngint duo 45 XLV quadrgint qunque 93 XCIII nngint trs 46 XLVI quadrgint sex 94 XCIV nngint quattuor 47 XLVII quadrgint septem 95 XCV nngint qunque 96 XCVI nngint sex 97 XCVIInngint septem 98 XCVIII nngint oct 99 XCIX nngint novem 100 C centum 1000 M mlle

Keeled → Ladina keel
6 allalaadimist
Ladinakeelsed väljendid
2
docx

Ladinakeelsed väljendid

­ Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis. ­ In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde. / Hommik on õhtust targem. ­ In nocte consilium. XXXVIII. Enne võitu ära laula triumfeerides / Ära hõiska enne õhtut. ­ Ante victoriam ne canas triumphans XXXIX. Maitse üle ei vaielda. ­ De gustibus non est diputandum. XL. Kuni hingan, loodan. ­ Dum spiru, spero. XLI. Elada tähendab mõelda. ­ Vivire est cogitare XLII. Ma mõtlen, järelikult olen(olemas). ­ Cogito, ergo sum. XLIII. Eksimine on inimlik. - Errare huminum est. XLIV. Nägu on hinge näitaja. / Silmad on hinge peegel. ­ Vultus index anime est. XLV. Sügav vesi on vaikne. / Vaga vesi, sügav põhi. ­ Aqua profunda est quieta. XLVI. Kui tahad olla armastatud, armasta (ise). ­ Si vis amari, ama. XLVII. Armastus sünnitab armastust. ­ Amor gignit amorem XLVIII. Haridus jätab jälje käitumisele. / Tegevus muutub harjumiseks

Keeled → Ladina keel
6 allalaadimist
Aroomiühendid
10
docx

Aroomiühendid

madalast pH-st ja temperatuurist (kuumtöötlemine). Monoterpeenid 1) Atsüklilised (mürtseen (I), linalool (IV), neroolb (VI), ... ) 2) Mono-tsüklilised (limoneen (IX), -terpineen (X), mentool (XIV), ... ) 3) Bitsüklilised (sabineen (XXV), kamper (XXXIII), tujoon (XXVI), ... ) Seskvi-terpeenid 1) Atsüklilised (trans--farneseen (XXXV), -farneseen (XXXVII), farnesool (XXXVIII), ... ) 2) Monotsüklilised (humuleen (XLIV), -bisaboleen (XLI), (-)-tsingibereen (XLII), ... ) 3) Bitsüklilised (-kadineen (XLV), valentseen (XLVI), -selineen (XLVIII), ... ) Mõnede terpeenide sensoorsed omadused: Ühend Aroom Mürtseen (I) Rohutaoline, metalliline Linalool (IV) Lilleline Cis-furaanlinalool oksiid (IVb) Magus-puine Geraniool (V) Roosi-sarnane

Keemia → Toidukeemia
31 allalaadimist
Haritava maa kvaliteet
18
pdf

Haritava maa kvaliteet

,122 lk. Põllumajanduse säästva arengu pikaajaline strateegia. 1997, 137 lk. Reintam, L., 1995., Soils in Estonia. In: Boguslavski, E.V., Limberg, P. et al (Eds) Boden und Düngung. Tartu 122 – 1 31 Reintam, L., 1998., Muldade genees, diagnostika ja klassifitseerimine. EPMÜ teadustööde kogumik, nr . 198, lk 24 - 34. Roostalu, H., 1978. Erinevate muldade füüsikalised ja veeomadused ning veega varustatus. EMMTUI teadustööde kogumik XLII, lk 48 - 60 (vene keeles). Roostalu, H., Piho, A. ja Saarnak, R., 1980. Mullastik - klimaatiliste ressursside kompleksest rajoneerimisest. EPA teadustööde kogumik, 122, lk.101 -116 (vene keeles ). Roostalu, H., Annuk, K. ja Lillak, R., 2000. Põllumajanduse arengulugu läbi aegade. Kaasaegse ökoloogia probleemid, VIII, lk.248 - 260. Saveli, O., 1997. Loomakasvatuse tulevik. EAA kogumik 11, lk. 59 - 64. Teras, T., !992. Eesti haritava maa kvaliteedist

Põllumajandus → Põllumajandus
5 allalaadimist
Eesti ajalugu-1939-1941
8
docx

Eesti ajalugu 1939-1941

maismaal. Nende käsutuses oli kokku 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki. Kaitseks mere poolt oli rannikul 9 rannapatareid, samuti ristleja "Kirov", "Minsk" ja "Leningrad"; 9 miiniristlejat ja 3 suurtükipaati. Õhukaitse kindlustas laevastiku 10. hävituslennukite eskadrill. Tallinna elanikud käsutati sundkorras linna ümber kaitserajatisi ehitama. Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit. Saksa 18. armee juhataja Georg von Küchleri käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. 28. augustil hõivasid Saksa väed Tallinna, esimesena tungis Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati Raudristi Rüütliristiga. Fred Ise heiskas Pika hermanni torni Eesti lipu. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena, lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
Francis Bacon
12
pdf

Francis Bacon

Sugukonnaiidolid tulenevad inimloomusest. [---+ Inimese mõistus on järelduste kindlust ning alahindas inimese loomingut avastuste kui ebatasane peegel, mis peegeldab asju moonutatult. tegemisel. Bacon arvas, et tema avastamismeetod annab kindlaid järeldusi ning see toimub praktiliselt mingi algoritmi järgi. Tegelikult XLII võib selles kahelda: inimmõistuse konstrueerivat, aktiivset rolli hinnatakse tänapäeval (alates juba saksa filosoofist Kantist) Koopaiidolid kujutavad endast inimeste isiklikke eksimusi. Lisaks olulisemaks kui Baconi ajal. Nimelt eeldab isegi lähteandmete eksimustele, mis on omased inimsoole tervikuna, on igaühel veel otsimine ja leidmine mõistuse aktiivsust. Kõigepealt peab olema oma koobas, mis nõrgendab ja moonutab valgust. See tuleneb kas

Filosoofia → Filosoofia
49 allalaadimist
Bacon-F- Uus Organon-Eessõna ja aforismid 38-62
8
doc

Bacon, F. Uus Organon. Eessõna ja aforismid 38-62

tõlgendamisse samamoodi nagu õpetus sofismidest tavalisse dialektikasse. XLI Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel. Sest vääralt väidetakse, et inimmeeled on asjade mõõt; hoopis vastupidi, kõik tajumused, nii meelelised kui ka mõttelised, lähtuvad inimese analoogiast, mitte universumi analoogiast. Ka inimaru on just nagu asjade kiirte suhtes ebaühtlane peegel, mis segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab ja rikub seda. XLII Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Sest igaühel on (peale inimloomuse kõrvalekallete soo poolest) mingi oma koobas või õõnsus, mis looduse valgust murrab ja moonutab; kas igaühele iseloomuliku ja ainulaadse loomuse pärast; või kasvatuse ja teistega vestlemise pärast; või raamatute lugemise, ja nende autoriteetide pärast, mida keegi austab ja imetleb; või muljete erinevuste pärast, nagu need

Filosoofia → Filosoofia
49 allalaadimist
Nõukogude eesti
17
doc

Nõukogude eesti

piiramisrõngasse Tallinna. Kuna nõukogude 8. armee oli praktiliselt hävinud, allutati selle Tallinna ruumi jäänud väed Balti laevastiku juhatajale admiral Tributsile. Koos mereväelastega oli Tallinnas umbes 70 000 punaväelast. Nende käsutuses oli kokku 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki. Tallinna elanikud käsutati sundkorras linna ümber kaitserajatisi ehitama. Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit. Sakslaste käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena. 28.augustil 1941 tungis esimesena Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati rüütliristiga. Neis lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi üle 90 soomusmasina ning ligi 300 suurtükki ja miinipildujat.

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
II MAAILMASÕDA-1939-1945
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Kuna 8.armee oli hävinud , allutati selle Tallinna ruumi jäänud korpus Balti laevastiku juhatajale admiral Tributsile . Koos mereväelastega oli Tallinna kaitsmas 70.000 venelast . Umbes 50.000 tallinlase sunnitööga rajati linna ümber kolm kaitsevööndit . Lisaks välisuurtükiväele kasutati merekindluste ja sadamas seisvate sõjalaevade suurtükke. Kõik kokku oli kaitsjail 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki . Sakslased eraldasid Tallinna vallutamiseks kolmediviisilise XLII korpuse (kindralleitnant vabahärra Raitz von Frentz ). 20.-25.augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse . Venelased kaotasid 7500 meest . 28.augustil 1941 tungis esimesena Tallinna Saksa 505 . rügemendi III pataljon , mille ülem oberstleitnant Gottfried Weber sai selle eest esimesena Eesti lahingutes rüütliristi . Tallinnas võeti vangi 11.500 venelast , saagiks üle 90 soomusmasina , ligi 300 suurtükki ja miinipildujat.

Ajalugu → Ajalugu
1057 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun