pundina (ei ole vaid 1 kultuurikandja rahvas, vaid vb ka suurem prk). 8 piirkonda. Nt Austraalia bumerangi prk (primitiivne prk mida esindas bumerang ehk mingi iseloomulik ese mis aitab prk määrata. Uurimine aitas mõelda, mis selles prk oluline on ja leida teisi sarnase vormiga esemete prki. Uuriti sarnasuste hulka ja kokkupuudete olemasolu , ühine ese=eri rahavaste kokkupuude (vahendatult või vahendamata). 3)Ameerika Wissler, Kroeber . Kultuuriareaalide teooria Kultuurielemendid arenevad, levivad (sarnaselt Saksa-Austra koolkonnale) kimpudena. Võetakse üle seotud kultuurielemendid, sellest kujunevad areaalid, e. sarnaste elementidega prk-d. Keskmes rohkem tunnuseid kui äärealadel, see tähendab et kese ka tekkepunkt. Levib ringikujuliselt keskmest eemale. Maailm täis palju väikeseid mikroareaale.
Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e olemasoleva info talletamine kui ka uue info genereerimine (Lotman). 3. Normatiivsed definitsioonid: neis tuleb esile 2 aspekti: (1) kultuur on teatud reeglite kogum või eluviis, mis kujundab indiviidide konkreetset kultuurilist käitumist Ameerika antropoloog Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological and Psychological Research. Americal Anthropologist. Kultuuriks võib pidada kogukonna või hõimu poolt järgitavat eluviisi... kogumit standardiseeritud uskumusi ja tegevusi, mida teatav hõim järgib. The mode of life followed by the community or the tribe is regarded as a culture...the aggregate of standardized beliefs and procedures followed by the tribe"
Koolkond pakkus välja kultuuriringide teooria, st kultuurielemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise üksikult või tervete komplekssidena. Kultuuriringid on määratletud sellejärgi, et kultuurielementidekompleksid on sarnased. Pole 1 rahvas, keda saab eristada omapärase kultuuri kandjana, vaid on kuni 8 suurt kultuuriringi. Nt austraalia põliselanikud on kõige primitiivsemad, nt nende sümbol siiamaani bumerang. 3) Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber. Boase õpilased. Nende teooria e kultuuriareaalide teooria algmõtted on Boase sõnastatud, selle idee on kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kimpudena, mis on natuke sarnane kultuuriringidele. Selle teooria üks põhiline moment oli kultuuri- ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine, st mingi kultuuriareaali keskmes on rohkem sellele areaalile iseloomulikke tunnuseid kui äärealadel, nii saab leida selle areaali geograafilise paiknemise keskuse
maailmas on suured piirkonnad, kus on suhteliselt sarnane kultuur ning need moodustavadki kultuuriringid (mida on kokku alla 10). Laenud toimuvad üle kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga. Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal. · Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber) kultuuriareaalide teooria: teooria väiksemad spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid kultuuripiire (mõnisada km raadiuses). Areaalide vahel toimub kultuurielementide levik. Arvasid et kultuurielemente saab tekkida ka iseseisvalt, autonoomse tekke võimalikkus olemas! Historism e ajaloolis-kriitiline e ajalooline partikularism e Franz Boase koolkond
Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Grabnerm Schmidt): tahtsid süstematiseerida maailma kultuurilst olukorda. Kultuuri ringide teooria laiad kultuuriareaalid, millest maailm koosneb (7,8 tükki). Igale areaalile anti mingi sümboolse eseme järgi nimetus. Selle suure areaali raames on kultuurielemendid sarnased. Kultuuri ülevõtmine toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid. Historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk Franz Boas Kui difusionism ja evolutsionism püüavad seletada kogu maailma kultuurisüsteemi,
Pakkus välja kultuuriringide teooria – kultuuri elemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise kas üksikute või tervet kompleksidena. Ratzel, Graebner, Schmidt. Kuidas kultuuriringe tuvastati? Põliselanike esemete uurimise kaudu. Uuriti esemete vormilisi iseärasusi. Neli kriteeruimi, mille järgi määratleti kas mingi ese kuulub iseloomulikku kultuurikompleksi: 1.Sarnasuste olemuslikkus 2.sarnastuste hulk, 3.kokkupuudete olemasolu 4.geograafiline lähedus *Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber(Boase õpilased). Kultuuri areaalide teooria. Idee on selles,et kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kihtidena. Põhiline moment kultuuri-ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine . Vanuseareaalide hüpo seisneb selles,et kuskil on tekkinud kultuurikeskus ja see hakkab ringidena levima kultuur. Tekkekoha saame määrata selle järgi, kus on seda kultuurielemendi esinemist kõige rohkem. Kultuuriringid olid hästi suured, kuultuuri areaale võib maailmas olla hästi palju
Esemete uurimise kaudu tuvastati, milline on kultuuripiirkondade vahe. Uuriti eelkõige esemete vormi iseärasusi. Mingis piirkonnas on esemed teatud sarnase vormiga. 4 kriteeriumi, kas ese kuulub iseloomulikku kultuurikompleksi sarnasused (olemuslikud), sarnasuste hulk, kokkupuudete olemasolu (sarnased esemed erinevatel rahvastel, eeldus et need rahvad on olnud mingis kokkupuutes), geograafiline lähedus. 3. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber Boase õpilased), kultuuriareaalide teooria (kultuuri- ja vanuseareaalide hüpotees (kultuuriareaali hüpotees): mingi kultuuriareaali keskmes on gruppidel rohkem sellele areaalile iseloomulikke tunnuseid kui äärealal, nii saab leida ka selle areaali paiknemise keskuse (hakkavad ringikujulised edasi arenema). Vanuseareaali hüpotees: on mingi keskus, kus on mingi keskus, kus kultuuri elementide kimp hakkab ringikujuliselt
kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e olemasoleva info talletamine kui ka uue info genereerimine (Lotman). 3. Normatiivsed definitsioonid neis tuleb esile 2 aspekti: (1) kultuur on teatud reeglite kogum või eluviis, mis kujundab indiviidide konkreetset kultuurilist käitumist Ameerika antropoloog Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 6 and Psychological Research. Americal Anthropologist. Kultuuriks võib pidada kogukonna või hõimu poolt järgitavat eluviisi... kogumit standardiseeritud uskumusi ja tegevusi, mida teatav hõim järgib. The mode of life followed by the community or the tribe is regarded as a culture...the aggregate of standardized beliefs and procedures followed by the tribe"
annaabi.ee 
