See ajab Wilsoni väga vihale. Kavatsenud mängida tempu, hiilib ta öösel rivaali kambrisse, kuid miski peatab teda ja ta mõtleb lausa, et olnuks olud teised, võinuks neist sõbradki saada nad on nii sarnased, et paljud peavad neid vendadeks, kuigi nad hoopis suguluses pole. Minategelane vahetab kooli ja arvab, et on oma luupainajast teisikust vabanenud, kuid igal eluetapil, nii õppides kui rännates, kohtab ta taas teist Wilsonit. Ka Oxfordist langeb autor selle teise Wilsoni pärast (too oli paljastanud ta kaardimängu võltsuse). Mehest saab prof. pettur, kes suurtes linnades kaarte mängib, sohki tehes. Kuid igal pool on samasugune tarkpea kannul see jälitus on tappev ja ajab mänguri hulluks. William Wilson kutsub oma teisiku duellile, kuid olles tolle surmavalt haavanud, vaatab peeglisse, ja mõistab, et on tapnud iseenda. Kasutatud kirjandus
üleüldisse sõtta. Ameerika Ühendriigid president Woodrow Wilsoni juhtimisel kavatsesid Euroopas puhkenud konfliktist kõrvale jääda, sest paljude ameeriklaste hinnangul ei puudutanud see neid mingilgi moel. 1917. aastaks olid siiski Saksa allveelaevade rünnakud USA tsiviilaluste vastu ja Saksa valitsuse ilmsiks tulnud katsed õhutada Mehhikot sõtta oma põhjanaabri vastu põhjustanud ameeriklaste avalikus arvamuses raevupuhanguid, mis motiveerisid murelikku Wilsonit pöörduma Kongressi poole saamaks volitusi sõja kuulutamiseks. Ameerika ressursid ja inimjõud kallutasid jõudude tasakaalu lõplikult Keskriikide, s.o Saksamaa ja Austria-Ungari kahjuks ja 11. novembril 1918 lõppes sõda, mida tol ajal tunti Suure Sõjana. Tundetud numbrid peegeldavad selle sõja õudusi: rohkem kui 9 miljonit surnut ja sellest poole võrra enam vigastatud noori mehi, poegi, abikaasasid ja isasid, kuid ka tohutu hulk kaotatud meisterlikke oskusi ja vaimuandeid
Selle negatiivsed ilmingud: o Suureneb tarbimine laenud arvelt. o Suur osa rahast liigub börsile, väärtpaberitesse. o Tavainimesed hakkavad kogu oma raha börsile paigutama, tekib mull. Nii suurele kasvule järgneb alati kriis. · SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson (demokraat). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet. Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast. Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks presidendiks valitakse vabariiklane. Vabriiklased jäävad võimule kuni suure majanduskriisini. Vabariiklased toetavad majanuslikku liberalismi ja isolatsionismi. 1929. aastal saab USA presidendiks Herbert Hoover, kes kehtestab kuivseaduse. Uus president on veendunud, et riik ei peaks majandusse sekkuma.
Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles’ rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. Seda teostati eeskätt
Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. SISEPOLIITIKA
Mõjutatuna Armstrongi improvisatsioonide meloodilisest ja rütmilisest struktuurist, eemaldus Earl rahvalikus laulmismaneeris. Hines esimesena varem valitsenud blues'i ja ragtime'i pianistide maneerist ja lõi eeldused 1920-ndatel oli jazzi pealinnaks Chicago. Sõda lõppes ja Chicagos oli tööd. Musitseerimisel oli tänapäevasema jazzpianismi tekkeks, mille rajajaks peetakse Teddy Wilsonit. Teddy Wilson sai kollektiivne improvisatsioon. muusikalise hariduse. Oli kammerliku jazzi sünni juures. Oli esimene jazzmuusika õpetaja New Yorgi Jazzmuusika sündis 20. saj. esimestel aastatel New Orleansis. Esimesed jazzmuusikud sündisid seal. Juillard'i Konservatooriumis. New Orleans oli vaheldumisi prantslaste ja hispaanlaste käes. Need olid orjade suhtes mõnevõrra
sõjapidamiseks. Kui enne sõda oli USA pigem Euroopa riikidele võlgu, siis pärast I MS oli olukord vastupidine. I MS järgsel konverentsil oli Wilsonil vaja läbi suruda Rahvasteliidu idee. USA-siseselt see aga väga populaarne idee ei olnud, enamik ameeriklasi ei mõistnud, miks peaks USA sekkuma Euroopa konfliktidesse. Kuna kongress jättis ratifitseerimata Varsailles' rahulepingu, siis jäi liitu astumata. Sellesama idee eest autasustati Wilsonit aga 1919 Nobeli rahupreemiaga. 1920ndatel ja 30ndatel iseloomustas USA-t isolatsionism (pigem poliitiliselt, kuna majanduslikult oli maailmariikidega seotud). Poliitilisi liite ei oldud valmis sõlmima. Sisepoliitiliselt iseloomustab USA-t individualism. 20ndatel oli ühiskonnas levinud arusaam, et USA üleolek seisneb individualismis, selle suurimaks vaenlaseks on riigi sekkumine majandusellu. 1920ndtael aastatel riigi osa majanduses oli minimaalne
Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. Seda teostati eeskätt majanduse kaudu
Teater ei pea elu immiteerima. Tema eesmärgiks on rütmistatud ruum. Geomeetriline lavakujundus, kasutatakse lava sügavust ja kõrgust. Kõikide elementide sünkroonsus heli, valgus, liikumine, kõik väljendusvahendid olid olulised, valgus kõige tähtsam siiski valgus pidevas liikumises- muutumises. Valgus oli midagi muud kui näitleja nähtavaks tegemise vahend. Appia on mõjutanud just 20. sajandi teise poole teatritegijaid nt ameeriklast Robert Wilsonit. 32) Otto Brahm Berliinis Freie Bühne lavastaja, samanimelise ajakirja toimetaja, uksed avati Ibseni ,,Kummitustega". Oli väga suur Strindbergi ja tema vaadete pooldaja. Vossische Zeitungi tähtsuselt teine kriitik, lasti lahti kui kritiseeris vanamoodsat teatrit. Freie Bühne mõjutusel asutasid sotsiaaldemokraadid 1890. aastal ühingu Freie Volksbühne ehk Vaba Rahvalava, et pakkuda naturalistlikus laadis uut tüüpi draamat töölisklassile. Brahm oli õpetlane ja kriitik.
annaabi.ee 
