aastal. 1886. aastal sai valmis kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas ettevõtet sadamaga ning vahemikus 1892-1898 ehitati juurde veel teinegi tehas. Alates aastast 1893 kasutati toorme kaevandamisel aurumasinaid ja ehitati hüdroelektrijaam, esimene Eestis. Kambriumi savi kuulub küll vähekvaliteetsete kergsulavate (sulamistäpp alla 1380 °C) savide klassi, kuid pikaajaline töötlemiskogemus tagab toodete nõutava kvaliteedi. Praegu toodetakse ehituskeraamikat sinisavist vaid Wienerberger AS Aseri tehases (fotod). Pisut teistlaadsed ja osalt ka kvaliteetsemad (sealhulgas tulekindlamad - rasksulavad1380- 1450 °C) savilasundid paiknevad Lõuna-Eesti alal ja on seotud Kesk-Devoni Aruküla, Burtnieki või Gauja lademe liivakividega. Savid moodustavad siin kiilduvaid läätsjaid kehi, mis kohati põimuvad liivakate vahekihtidega. See teeb nende leiukohtade mäetehnilise evitamise suhteliselt keerukaks, mistõttu nad on sobivaimad kasutamiseks väiketootjaile. Praegu neid
8 3.3. Marmoroc fassaadid 9 10 11 3.4. Silikaattellis fassaadid 12 13 14 3.5. Savitellis fassaadid 15 16 KASUTATUD ALLIKAD 1. EREK OÜ koduleht [WWW] http://www.marmoroc.ee/est/avaleht 2. TAMATIIN OÜ koduleht [WWW] http://www.graniitkivi.ee/ 3. AS SILIKAAT koduleht [WWW] http://www.silikaat.ee/et/home 4. WIENERBERGER AS koduleht [WWW] http://www.wienerberger.ee/tellised/mis-on-terca 17
Hollandisse, Inglismaale, Rootsi ja mujale. Ehistus- ja töötlev tööstus Ehitustööstus on üks paljutõotav tegevusvaldkond Ida- Virumaal. Korralik piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem, odav soojus- ja elektrienergia põlevkivi ning maagaasi näol ning lai maavarade valik lubjakivi, savi, liiva ja kruusa kujul rahuldab terviklikult kõik ehitusmaterjalide tootmiseks vajamineva. Tööstused Ida-Virumaal: Wienerberger, Wiekor, Silbet, Repo Vabrikud, Norwes, Narva Bark, Polyform, Mikro- Fix, Narova Pine. Vaatamisväärsused Ida-Virumaal on palju vaatamisväärsusi. Seal on mitmeid mägesi, matkaradasi ja lisaks sellele mitmeid ajaloolisi asju. Kohtla kaevanduspark-muuseum Põlevkivi hakkas meie aladele tekkima umbes 450 miljonit aastat tagasi. Mõnedes Ida-Virumaa paikades ulatuvad tavaliselt teiste settekivimite kihtide vahel peituvad põlevkivikihid maapinnale
väljanägemist. Pigem muutub katusetellis aegade möödudes väärikamaks ja kaunimaks, säilitades oma parimad omadused. Katusetellis on kindlasti oluline argument kinnisvara kõrge väärtuse püsimisel. Keraamiliste katusetelliste traditsioon Eestis on umbes 700 aastat vana. Kuni 20. sajandi keskpaigani valmistati katusetelliseid käsitsi mõisate töökodades ja põletati primitiivsetes ahjudes. Praegu on ainus keraamiliste katusetelliste tootja Eestis Wienerberger AS. Kasutades kaasaegset tehnoloogiat, Koramicu kogemusi, kohalikku savi ja eestlaste tööoskusi, valmistab Koramic laia valikut keraamilisi katusetelliseid, mis on vastavuses rangete ehitusnõuetega ja vastupidavad ekstreemsetes kliimatingimustes. Koramic keraamilised katusetellised valmistatakse üle 500 miljoni aasta vanusest Aseri sinisavist ükshaaval kipsvormis pressides ning ligi 1000 C° juures põletades
5. Kasutatud kirjandus.
· Ehituskaar.[www] http://www.ehituskaar.ee/?
op=all_&id=221&cid=2/
8. novembril 1999.a toimus ametlik Optiroc AS'i ja Fibo ExClay Eesti AS'i ühendamine ning jätkati ühe ettevõttena - Optiroc AS. 2000.a. novembris müüs toonane Optiroc Group vastavalt kontserni poliitikale kõik tellisetööstused Taanis, Soomes, Norras, Rootsis, Inglismaal ja Eestis Wieneberger Baustoffindustrie AG`le - maailma suurimale tellisetootjale. Optiroc AS`ile tähendas see tellisetööstuse ja -turunduse üleminekut uude ettevõttesse, Wienerberger AS ning meie äritegevuse edasiarendamist kuivsegu- ja kergkruustoodete alal. 2004.a. 30. juulil sai Optiroc AS`i uueks nimeks maxit Estonia AS.
Ecometal AS 53 145 318 Sillamäe, plii taastootmine akudest Kunda Nordic 290 455 556 824 Tsement 1175 Wienerberger AS 50 75 110 252 Aseri, tellised Aeroc International 400 159 203 Kunda, betoon Remexi Keskus 330 138 Kohtla-Järve, metallkonstrukt- 139 sioonid
Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet. 5.4. SAVITELLISED Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja “Wienerberger AS”. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Üle põletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad (VTT,FTT) -peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes;
põletustemperatuurist: mida kõrgem temperatuur, seda väiksem veeimavus). Külmakindlus Hariliku tellise külmakindlus on tavaliselt 25-35-50 tsüklit. Õõnestellisel ja kergtellisel on kõrgem. Täistellist reeglina välismüüritises ei kasutata. 3.4. Savitellise kasutamine Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitellise tootja Wienerberger. Eesti tellised on värvuselt punased , pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250×120×65mm ja 250×120×88mm. Täistellis. On ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm.Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10.Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema 8%. Külmakindlus peab olema 15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3
alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. Hariliku poorse eh.keraamika põletamise temp 900- 1000oC. Sellel temperatuuril tekib teatud hulk vedelfaasi, mistõttuon võimalik massi tihenemine st paakumine. Põletusprotsess viiakse läbiring- või tunnelahjus. 16 3.2.2.1 Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. · Täistellis Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10(N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema 8%. Külmakindlus peab olema 15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass on 3,5...3,8 kg.
Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh. ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet 20. Savitellised- täistellis, auktellis, sillutustellis, porotherm kärgplokid Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger AS". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid.Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja
Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet. 15. Savitellised- täistellis, auktellid, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgtellis Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema _8%. Külmakindlus peab olema _15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass on 3,5
karestatud pinnaga. ---------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta keraamiliste materjalide positiivseid omadusi. 2. Nimeta keraamiliste materjalide negatiivseid omadusi. 3. Nimeta keraamiliste materjalide tootmise etapid. 6.4. Savitellised Savitellis on kõige enam kasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eesti suurima savitelliste tootja Wienerberger AS´i filiaal asub Aseris. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid. Täistellis. See on ilma õõnteta ühtne (kompaktne) risttahukas. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on tumedam, vähepõletatud tellis aga kahvatu värvusega. Auktellis ehk õõnestellis, kärgtellis. See on paljude läbiulatuvate õõnsustega tellis.