Dzäss on Ameerika Ühendriikidest pärit muusika vorm, mis tekkis mustanahaliste kokkupuutel euroopaliku muusikaga 20. sajandi algul New Orleansis. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga rohkem. 1940ndail sai Bepop alguse
1918 esimene muusikal "Half Past Eight" ("Pool üheksa") läbikukkumine! Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! 1922 lühiooper "The 135th Street" ("135.tänav") . Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente. Jazz Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik. Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki. "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt Esiettekanne 1924 New Yorkis Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess" 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda
Gershwin aga ühendas dzässi sümfoonilise muusikaga. Selle valdkonna esimene suurteos "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile (1924) tõi heliloojale maailmakuulsuse. Ühe osana ,,Skandaalidest" komponeeris George lühikese opereti nimetusega ,,Blue Monday" ehk ,,Sinine esmaspäev". Selle muusika jõudis Paul Whiteman`i (üks esimesi bändijuhte 1920. alguses) kõrvu kes volitas tema sümfoonilisest jazzist pala, mida mängitaks Aeolian Hall`is koos teiste esimeste töödega Whitemani juhtimise all. George unustas teose kirjutamise täiesti. Alles kolme nädalat enne ettekannet märkas ta kuulutust, mis väitis George Gershwini huvitava uue helitöö ettekannet. Niisiis vähem kui kolme nädalaga oli ta sunnitud kirjutama teose, mis pidi saama tema karjääri aluseks ja tõstma teda ,,suursuse" levelile. Rhapsody in Blue oligi see teos, mis valmis. Kuigi teose orkestratsioon ja arranzeering
lummavad kuulajat meloodiate kujundlikkus ja helikeele värskus, teos klaverile orkestri saatel. Ühe osana ,,Skandaalidest" komponeeris George lühikese opereti nimetusega ,,Blue Monday" ehk ,,Sinine esmaspäev". Selle muusika jõudis Paul Whiteman`i (üks esimesi bändijuhte 1920. alguses) kõrvu kes volitas tema sümfoonilisest jazzust pala, mida mängitaks Aeolian Hall`is koos teiste esimeste töödega Whitemani juhtimise all. George unustas teose kirjutamise täiesti. Alles kolme nädalat enne ettekannet märkas ta kuulutust, mis väitis George Gershwini huvitava uue helitöö ettekannet. Niisiis vähem kui kolme nädalaga oli ta sunnitud kirjutama teose, mis pidi saama tema karjääri aluseks ja tõstma teda ,,suursuse" levelile. Rhapsody in Blue oligi see teos, mis valmis. Kuigi teose orkestratsioon ja arranzeering omistati Paul Whitmanile ja Ferde Grofè`le, ei
Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril · 16a ka esimene lugu, mis ilmus trükis o Broadway ja esimesed katsetused o 1918 esimene muusikalt ,,Half past eight" läbikukkumine o Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! o 1922 lühiooper ,, the 135th street", kasutas siin mõningaid jazzi elemente o ,,Rhapsody in blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile o Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt o Esiettekanne 1924 NY o Grenshwin ühendas jazzi ja sümfoonilist muusikat o Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse o ,,Summetrimes" ei kasutanud autentset Am folkloori o Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutanud o Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid o Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas · 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris
(muusika ümberseade teisele esituskooseisule). - Tantsuokestrid, kes aranzeerisid poplugusid ja lisasid need oma repertuaari. - Jazz tungis meelelahutusse. - Ülipopulaarse tantsuorkestri juht Paul Whiteman, kelle orkestris mängis palju esmaklassilisi muusikuid nagu Bix Beiderbecke (kornet), Eddie Lang (kitarr) jt. - “Rhapsody Blue” tõi P. Whitemanile maailmakuulsuse 1924. - Whitemani orkestriga hakati kasutama mõistet “sümfooniline jazz”. Sving - Sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazzi pealinnaks. - Kuldaeg kestis u 1935-1945. - Svingiga saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. - Esimene jazz-muusika stiil, mis levis väljaspoole Ameerika Ühendriike. - “Nelja löögi jazz” e rõhud paigutuvad kõigile neljale löögile. - Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annavad erilise õõtsuva rütmika.
läbikukkumine · Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! · 1922 lühiooper ,,The 135th Street" (,,135. Tänav"). Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente. · Jazz o Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik o Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki · ,,Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile o Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt o Esiettekanne 1924 New York'is o Gershwin ühendas jazz'i ja sümfoonilist muusikat. o Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile o Teos tõi maailmakuulsuse · Ooper ,,Porgy ja Bess" · 30 september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus · Libreto DuBose Heywardi romaan ,,Porgy" põhjal · Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest
Broadway ja esimesed katsetused: 1918 esimene muusikal "Half Past Eight" ("Pool üheksa") läbikukkumine! Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! 1922 lühiooper "The 135th Street" ("135.tänav") . Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente. Jazz: Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik. Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki. "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile: Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt Esiettekanne 1924 New Yorkis Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess": 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu.
Esietendustel Bostonis ja New Yorgis möirgas publik vaimustusest, kuid kriitikud tegid ooperi maatasa, leides selle olevat petukauba. Aeg on näidanud, mida teos väärt on. Gershwin pidas jazz'ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem. Oma muusikas soovis ta olla ameerikalik ja trotsida piire mustade ja valgete muusika vahel. Näiteks võiks tuua kuulsa "Rhapsody in Blue", mis algselt oli kavandatud orkestribluusina. Teose kirjutas helilooja Paul Whitemani svingorkestrile kolme nädala jooksul. 1924. a toimunud esiettekandel olid seda kuulamas paljud New Yorgis elavad heliloojad ja muusikud eesotsas Igor Stravinski ja Leopold Stokowskiga. Huvi Gershwini muusika vastu oli uskumatult suur, isegi tipptegijate seas. Kuigi "Rhapsody in Blue" pole oma kompositsiooniliselt ülesehituselt just pärl, lummavad kuulajat meloodiate kujundlikkus ja helikeele värskus. 30. eluaastal otsustas Gerswhin pühkida mõneks ajaks Ameerika tolmu jalgadelt, et
Esietendustel Bostonis ja New Yorgis möirgas publik vaimustusest, kuid kriitikud tegid ooperi maatasa, leides selle olevat petukauba. Aeg on näidanud, mida teos väärt on. Gershwin pidas jazz'ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem. Oma muusikas soovis ta olla ameerikalik ja trotsida piire mustade ja valgete muusika vahel. Näiteks võiks tuua kuulsa "Rhapsody in Blue", mis algselt oli kavandatud orkestribluusina. Teose kirjutas helilooja Paul Whitemani svingorkestrile kolme nädala jooksul. 1924. a toimunud esiettekandel olid seda kuulamas paljud New Yorgis elavad heliloojad ja muusikud eesotsas Igor Stravinski ja Leopold Stokowskiga. Huvi Gershwini muusika vastu oli uskumatult suur, isegi tipptegijate seas. Kuigi "Rhapsody in Blue" pole oma kompositsiooniliselt ülesehituselt just pärl, lummavad kuulajat meloodiate kujundlikkus ja helikeele värskus. 30. eluaastal otsustas Gerswhin pühkida mõneks ajaks Ameerika tolmu jalgadelt, et
orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890- 1967), keda reklaamiti kui "jazzikuningat" (King of Jazz). 1924 aastal tuli Paul Whitemani orkestri saatel esiettekandele George Gershwini "Rhapsody in Blue". Klaveripartii esitas autor. Nii sai Whitemani orkestrist alguse ka mõiste "sümfooniline jazz". MUUSIKA KUULAMINE: 1. Bud Freeman I got Rhythm (http://www.youtube.com/watch?v=HIz4SHJeaEs) 2. King Oliver Creole Jazz Band Dippermouth Blues (http://www.youtube.com/watch?v=J- HJI464CVs) 3. Paul Whiteman and His Orchestra Rhapsody In Blue(George Gershwin) (http://www.youtube.com/watch
51 Et tema väitel tõepõhi all on, kinnitab ka edasine kiire ja laiapõhjaline areng: 1919 siirdus Ernst Rolf Svenskt Jazz-band Londonisse plaadistama, 1920 reklaamis sama Rolf end juba kui “Original Jazz Band from USA”! 52 See oli siiski pisut ennatlik tegu ja JAZZ ilmus ainult ühe numbri. 53 Alates 1925. aastast toimusid džässi raadioülekanded otsesaadetena tantsusaalidest, samal ajal hakkas raadiotoimetus hankima ka välismaiseid, nt Paul Whitemani, Ted Lewise jt džässiplaate. 1925 mängis Djurgårdenis kaks nädalat Sam Woodingi 11-meheline neegrite džässbänd, kus solistiks oli Adelaide Hall. Nende kaudu jõudis Rootsi siis veel USA-ski vähetuntud D. Ellingtoni looming. 1926 algas charlestoni võidukäik tantsusaalides; džäss arenes kiiresti ja juba 1920. aastate lõpupoole vahetas bluus rägtaimi välja (Bruér 1998: 65). 35
saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890 1967),kedareklaam itikui"jazzikuningat"(K ing ofJazz).Tem asuuresorkestrism ängism itu esmaklassilist jazzmuusikut: Bix Beiderbecke, trombonist Jack Teagarden, saksofonist Frank Trumbauer, kitarrist Eddie Lang, viiuldaja Joe Venuti jt. 1924 aastal tuli Paul Whitemani orkestri saatel esiettekandele George Gershwini "Rhapsody in Blue".Klaveripartiiesitasautor.NiisaiW hitemaniorkestristalgusekamõiste"sümfooniline jazz". 11. SWING (kolmekümnendad) Swing saab alguse jazziajaloo teise suure väljarändega-ümberasumisega Chicagost New Yorki. Kuijazzivanemaid stiile iseloomustas"two-beat jazz" (kahe löögijazz),siisswingi võib iseloom ustadakui"nelja löögi jazzi",sestseepaigutab rõhud taktiskõigileneljalelöögile. Sõna
annaabi.ee 
