ning see omakorda toob kaasa tööjaotuse suurema spetsialiseerumise, sissetulekute ja haridustaseme tõusu, mitmekesistab inimestevahelist suhtlust. Pikemas perspektiivis toob selline areng aga kaasa olulised muutused soorollides, seksuaalsete normides, võimude suhtes käibivates hoiakutes, samuti inimeste suurema poliitilise aktiivsuse ja osaluse kodanikuühiskonna tegevustes. Ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng suurendab Ingleharti ja Welzeli (2005) teooria kohaselt inimeste autonoomiat, loomingulisust ja valikuvabadust läbi kolme olulise mehhanismi. Esiteks suureneb sotsiaalmajandusliku arenguga inimeste materiaalne kindlustunne, mille kaudu omakorda väheneb materiaalsete piirangute mõju inimeste valikutele ja otsustele. Teiseks, haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik ning kognitiivselt nõudlikumad tööülesanded suurendavad inimeste intellektuaalset sõltumatust. Kolmandaks,
Ellujäämist rõhutavates ühiskondades elavad inimesed ei usalda teisi, ei ole oma eluga rahul ega talu teistsuguseid inimesi (nt võõramaalasi või erineva seksuaalse suundumusega inimesi) enda kõrval. Samuti hindavad neis ühiskondades inimesed oma tervist suhteliselt viletsaks, ei pea oluliseks soolist võrdõiguslikkuse, loodushoiu ega säästva eluviisiga seotut. Ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng suurendab Ingleharti ja Welzeli (2005) teooria kohaselt inimeste autonoomiat, loomingulisust ja valikuvabadust läbi kolme olulise mehhanismi. 1. Esiteks suureneb sotsiaalmajandusliku arenguga inimeste materiaalne kindlustunne, mille kaudu omakorda väheneb materiaalsete piirangute mõju inimeste valikutele ja otsustele. 2. Teiseks, haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik ning kognitiivselt nõudlikumad tööülesanded suurendavad inimeste intellektuaalset sõltumatust. 3
Vaimsed väärtused on üha enam käsitletud rikaste hobi, kui iseseisva sihina. Siin aga tuleks välja tuua, et allakirjutanu on veel vähe siin maailmas elanud ja ei oska tegelikult öelda, kas varasemalt olid kunst ja vaimsed väärtused rohkem au sees, kui nüüdisajal. Siiski arvan, et tehnika kiire areng suudab inimesi kenasti oma üüratute võimalustega enda kütkes hoida ning viia tähelepanu "reaalmaailmast" kõrvale. B) Pean tunnistama, et ma ei saa hästi aru Ingleharti ja Welzeli kaardist. Seepärast ei oska ma ka neid ka omavahel võrrelda. 5. Kultuuri on võimalik siiski kritiseerida vaid omaenese kultuurilise taustaga. Me ei saa lahti öelda oma minevikust. Raskuseks ongi see, et püüame iga kultuurivormi mahutada hinnata oma kogemuste põhjal, niisiis võtame võrdluseks varesemad teadmised kultuurist. Kuid hinnates teist kultuuri peame arvestama, et ka alustalad ja sihid ei ole samad meie kultuuriruumis olevate talade ja sihtidega. Adekvaatse hinnangu saaks anda
- Poliitiline reziim - Riigi rahvusvaheliste suhete süsteem - Religioon ja pärimuskultuur 36. Poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks on: - Poliitikateadmised ja uskumused - Väärtused - Tunded ja emotsioonid 37. Millised järgnevatest värtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? - Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon - Individualism/ kollektivism 38. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Ingelhart-Welzeli maailma väärtuskaardil? - Ellujäämine / eneseväljenduslikkus - Traditsioonilisus / ilmalik-ratsionaalsus 39. Demokraatlikku poliitilist kultuuri iseloomustavad: - Pluralism - Sallivus - Isiklik seotus- ja vastutustunne 40. Mis on kodanikukultuur? - Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba. - Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte
Ajalugu ja ajalooline mälu, poliitiline reziim, riigi rahvusvaheliste suhete süsteem, religioon ja pärimuskultuur. 4. Mis on poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks? Poliitikateadmised ja -uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid. 5. Missugused väärtusskaalad on kesksed Geert Hofstede analüüsides? Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon; individualism/kollektivism. 6. Missugused väärtusskaalad on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? Ellujäämine/eneseväljenduslikkus; traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus. 7. Missugused omadused iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? Pluralism, sallivus, isiklik seotus- ja vastutustunne. 8. Mis on kodanikukultuur? Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte;
Mis oleks, kui kõik oleks teisiti.30 2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused? Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus,lugupidamine). Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus, alandus, häbi). Väärtused võivad olla konfliktis. Tuleb teha valik.31 2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega? Eesti asend maailma väärtuskaardil (Ingleharti-Welzeli järgi): Eesti on hästi arenenud traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel, ent maha jäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Negatiivne vabadus domineerib positiivse vabaduse üle, hedonism. Eesti Inimarengu aruanne: Individualistlikud väärtused domineerivad kollektiivsete üle. Lõhe tegeliku käitumise ja sõnade vahel.32 2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend? Majanduslikud väärtused on ülimuslikud. Majanduskasv kui vahend hea elu elamiseks.
d. religioon ja pärimuskultuur 4. Millised järgnevatest on poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks a. Poliitikateadmised ja -uskumused b. Väärtused c. Tunded ja emotsioonid d. Poliitiline süsteem 5. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? a. feminism/sovinism b. Lühiajaline/pikajaline orientatsioon c. Individualism/kollektivism d. Materialism/eneseväljenduslikkus 6. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? a. individualism/kollektivism b. Ellujäämine/eneseväljenduslikkus c. Traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus d. Kommunism/kapitalism 7. Millised järgmistest omadustest iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? a. Individualism b. Pluralism c. Sallivus d. Isiklik seotus- ja vastutustunne 8. Mis on kodanikukultuur? a. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba b
Liiga eripalgeline ja heterogeenne nii reiligioosselt kui ka etniliselt. Jääb Sahaarast lõunasse. Euroopa kolonisaatorid lõhestasid tugevaid hõime piiridega. Islam on seal piirkonnas võõras ja ei ole senini omaks võetud. Uudo Pragi termin „ must aafrika“. Aafrika roll maailma majanduses olnud üsna marginaalne (kullavarud, maardlad jne) Loodusrahvad ( Siberi, Ameerika põlisrahvad). Selle uskumuse abil üritavad inimesed selgitada loodusnähtused. Inglehart-Welzeli kultuurikaart näitab kui usklik on mingi rahvus. Eesti ja Hiina suht kõrvuti. Miks? Hiina väga töökas, juhikultus. Eestis. Ida-Euroopa pool perifeeria st siin ei mõelda välja uusi asju. Euroopa liit on proovinud parandada olukord. Hiina võtab omaks riike, kes on endised nõukogu sotsialistlikud riigid SUUR REGIOONID Euroopa Üsna segamatult arenenud Lääne-Euroopa all tsivilisatsioon osutus kõige elujõulisemaks.
· Eesti tulevikku ohustab ühiskonna vähene sidusus, individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine, osalusdemokraatia nõrkus, muulaste nõrk integreeritus, madal kodanikuaktiivsus. · Halvad näitajad: halb tervis, lühike eluiga, suur tööstress, suur vangide arv 1000 elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik Eesti väärtuspildi eripärast Ingleharti-Welzeli maailma väärtuskaardi järgi Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel liikunud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused on nüüd vähem olulised, grupikuuluvus pole nii oluline. (joonisel vertikaaltelg) Eesti inimareng on suhteliselt mahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Vähene erinevuste sallimine, poliitiliste ja kodanikuvabaduste rõhutamine, inimeste usaldamine, püüd eneseväljendamisele