JOHANNES KEPLER C.K JA K.R JOHANNES KEPLER • 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg • Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi” • Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja loodusnähtusi (nt. lumehelbeid) • defineeris antipr -ismad MUUD TÖÖD • tegi põhjapanevat tööd optika alal • aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei • üks integraalide arvutamise arvutusmeetod nimetatud tema järgi Kepleri vaadireegliks • Oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas kaasa selle arvutusviisi l...
"Kodumaalt" Orkestrimuusika Õppis passaaže Beethovenilt, Mendelssohnilt, Weberilt ja Berliozilt, 1853. aasta "Võiduka Sümfoonia" Teos võeti 1860. aastal Göteborgis hästi vastu 1882. aastal Prahas, ilma alapealkirjata "võidukas", Adolf Čechi taktikepi all. Smetana külastas Liszti Weimaris 1857. aasta suvel, kus ta kuulis viimase "Fausti Sümfooniat" ja "Ideaale". Kirjutas kolm Göteborgi sümfoonilist poeemi "Richard III", "Wallensteini laager" ja "Hakon Jarl» 1862. aastast töötas Smetana peamiselt ooperite kallal "Minu isamaa" (1872) komponeerimist. Smetana pühendas "Minu isamaa" Praha linnale Ühtekokku kirjutas Smetana 8 ooperit: "Müüdud mõrsja" (1866, 1870) "Suudlus" (1876) "Saladus" (1878) "Brandenburglased Böömimaal" (1866) "Dalibor" (1868) "Kuradi müür" (1882) "Kaks leske" (1874) "Libuše" (1881) "Viiul" (lõpetamata) 9 sümfoonilist poeemi (sh "Minu kodumaa", 1879) orkestriteose "Praha karneval".
·1629 sõlmiti Altmarki vaherahu, mis lõpetas sõja Poolaga. Selle vaherahu käigus sai Poola suure osa Liivimaast endale ·1630 Sekkus Rootsi juhtimisel 30aastasesse sõtta, et kindlustada oma ülemvõim lõunarannikul. Gustav II Adolf maabus oma vägedega Pommeris ja purustas kataliiklasste väed ning tungis Baierimi. oli põhiline vastutaja, kes pidi tagama neile edu. See kestis 1618-1648. ·6.november 1632 kohtusid Leipzingis Wallensteini ja Gustav II Adolfi väed Lützeni lahinh. See lahing oli saatuslik , kus suri austatud väejuht ja kuningas. Gustav II Adolf küll suri, kuid rootslased tulid siiski võitjaks. IV Slaid- adolf &eesti · Pärast 1629. aastat, kui Liivimaa läks täielikult Rootsi võimu alla, tehti juttu rohkem haridusest. Haritud Rootsi kuningal Gustav II Adolfil oli selleks kindel soov, et Liivimaal on vaja haritud inimesi . Kahe aasta jooksul olid vaidluses kellele ja kuhu tuleks kool avada, kuid 16
koondatud tsüklitesse : ,,Salongpolkad", ,,poeetilised polkad", emigratsioonipäevilt pärinev ,,Mälestused Tsehhist". Helilooja oma sõnade järgi tahtis ta teha on polkadest samasuguseid rahvusliku kunsti pärleid, nagu seda olid olnud Choplini mazurkad. Orkestrimuusika valdkonnas on Smetana kirjutanud Liszti eeskujudest lähtuvaid programmilisi sümfoonilisi poeeme, millisteks on : Rootsis valminud ,,Wallensteini laager", ,,Richard III", ,,Hakon Jarl" ning ajavahemikul 1874 1880 loodud kuuest sümfoonilisest poeemist koosnev tsükkel ,,Minu kodumaa". Teos kujutab endast sümfoonilisi pilte Tsehhi ajaloost ja loodusest, selles on sümboolselt ühendatud hussiitide ajastu ja kaasaeg. Neid kaugeid vahemaid ühendavaiks lülideks on kodumaa-armastus, rahvuslik ühtekuuluvus ja vabadusiha. Tsükkel koosneb järgmistest osadest :
Ka rootslaste relvad olid paremad kui sakslaste omad. Lützenis Leipzigi juures peeti 16. novembril 1632. a. äärmiselt äge lahing, milles langes Gustav Adolf ning Wallenstein, Katoliku Liiga sõjavägede ülemjuhataja, sai kuulist riivata. Wallenstein tungis 1633. a. oma tugeva sõjaväega Sileesiasse. Tal oli kaks korda suurem sõjavägi kui vastasel, kuid ta ei astunud ometi lahingusse, vaid lubas Arnimile, kes juhatas Rootsi, Brandenburgi ja Saksi vägesid, soodsa vaherahu. Wallensteini vahekord muutus seejärel liigaga ja keisriga vaenulikuks, keiser süüdistas teda äraandmises ning ta mõrvati keisri käsilaste poolt. Varsti hakkas sõda uue jõuga: uueks katoliiklaste vägede ülemjuhatajaks määrati keisri poeg, ungari kuningas Ferdinand. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) 1.2.4 Prantsuse-Rootsi periood Sõda kurnab mõlemaid pooli. Keisrivägede edu sundis ka Prantsusmaad sõjas kaasa lööma.
Samal ajal vallutais Flandrias Hispaania väed Reinimaa valdused. Böömimaal algas protestantide julm karistamine. Nende juhid hukati, pool aadli maavaldustest konfiskeeriti. Maalt põgenes üle saja viiekümne tuhande protesrandi. 2. Taani sõda(1625-1629)- Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV. (1583–1634) – seiklejast böömi aadlik, kes kogus enam kui saja tuhande mehelise sõjaväe. Wallensteini põhimõtte oli „sõda toitku sõda”, mis tähendas, et vägi pidi end elatama vallutuste käigus võetud sõjasaagist. Järgnevas sõjategevuses said taanlased lüüa ning tõrjuti Põhja-Saksamaalt välja. Protestantide ainsaks suuremaks eduks jäi Stralsundi õnnestunud kaitsmine 1628. aastal. Mais 1629 sõlmiti Lübecki rahu, millega Taani kohustus edaspidi mitte sekkuma Saksamaa siseasjadesse. 3. Rootsi sõda(1630-1635)-Tõsiuskliku luterlasena polnud kuningas Gustav II Adolfil sugugi
Taani sõda. Katoliiklaste edu tekitas ärevust protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus nüüd protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV, kes Holsteini hertsogina kuulus Saksa riigivürstide hulka. Algas sõja teine Taani periood (162529). Et keisril puudus vägede palkamiseks raha, pakkus talle abi Albrecht von Wallenstein (1583 1634), seiklejast Böömimaa aadlik, kogudes enam kui 100 tuhande mehelise sõjaväe. Wallensteini põhimõtte oli ,,sõda toitku sõda", mis tähendas, et vägi pidi end elatama vallutuste käigus saadud sõjasaagist. Nõnda kujunes Wallensteini juhtimise alla ajaloo suurimaid röövlijõuke, kes valmistas ühtviisi hirmu nii protestantidele kui katoliiklastele. Wallensteini väe kõrval tegutsesid edasi ka katoliku liiga väed krahv Tilly juhtimisel. Järgnevas sõjategevuses said taanlased lüüa ning tõrjuti Põhja-Saksamaalt välja. Protestantide
(suri 1634) - Lübecki Rahu (1629) Keisri ja Taani vahel (W. on okupeerinub läänemere ranniku ja oht Jüüdi poolsaarele soodne Taanile Tulemus: · Võidurõõmus Saksa keiser annab välja: Restitutsiooniedikt (1629), mille järgi Kõik peale aastat 1552 Luterlaste kätte läinud endised Kat. kiriku läänistused ja piiskopitoolid (mh. Bremen ja Lübeck) kuulusid tagastamisele (sisuliselt vasturef. sunniviisiline teostamine P.Saksamaal) - Wallensteini vallandamine (1630), kat. armee Tilly kätte (vale otsus) III Rootsi sõda Saksamaal (1630-35) - Sõjaõnn pöördub Prot. poolele ! - Rootsi kuningas Gustav II Adolf (langes 1632): südamelt protestant ja Suur-Rootsi ehitaja - Üliefektiivne ja ainulaadne Rootsi-Soome Talupoegadest koosnev rahvaarmee ( 50 000 meest, kellest 60 % Rootslased ja 40 % Soomlased) randub Pommeris 1630, regionaalsed rügemendid. Liikuv lahingukord, mida toetasid tulirelvad. Ratsavägi
Tsehhi väed ja vallutasid Pfalzi. Katoliiklaste edu muutis murelikuks nii Prantsusmaa, Inglismaa kui Hollandi. 2 Taani periood (1625-1629). Protestantide poolel astus sõtta Taani kuningriik (kuningas Christian IV oli ühtlasi keisririiki kuuluva Holsteini hertsog). Richelieu üritas samal ajal katoliiklaste leeris vastuolusid õhutada, teatava eduga. Rahaliselt toetasid Taanit Holland ja Inglismaa. Habsburgide väejuht Wallensteini lõi omapärase süsteemi – armee pidagu end rüüstamise teel ise üleval. Taani sai lüüa ja oli sunnitud 1629 sõlmima Lübecki rahu. Taani lüüasaamine lõi eeldused rahu sõlmimiseks, kuid Ferdinand II andis välja restitutsiooni akti (katoliku kiriku varade tagastamine), mis oli protestantidele vastuvõetamatu. 3 Rootsi periood (1630-1635). Rootsi väed maabusid 1630 Gustav Adolfi juhtimisel Saksamaal
Mõnikord nõuti asendusmeest aga sunnismaisust siiski polnud. Pärandusõigus oli saksa külades ka naisliini pidi. Slaavi külade mittesaksa külade õiguslik olukord läks kiiresti halvemaks . Kuigi püüdsid saavutada saksa õigusi enda aladele, siis see ei õnnestunud. Saksa õigusega külad pigem assimileerusid slaavlastega , saksa privileegid kaot ajapikku. 70ndatel aasttael Robert Brenner osutas et rahvastikukriitikad ei pea paika. Wallensteini World system Theory Model. Lääne turgude nõudluse teooria, lääne euroopas hakkasid kasvama suured linnad, tagamaa ei suuda enam linna toiduainetega varustada, tagamaad on linna vilja importivad keskused, linna inimesed tegelesid üha enam kaubanduse ja muuga. Import tuli Ida-euroopast. Kui lääne eeuroopa suur maj huvi hakkas viljanõudma ida euroopast siis mõisnikud said aru et väga tulus on mõisamajandites teravilja toota ja teenida lääne euroopa turgudelt
lahingus 1619 Tsehhi väed ja vallutasid Pfalzi. Katoliiklaste edu muutis murelikuks nii Prantsusmaa, Inglismaa kui Hollandi. 2. Taani periood (1625-1629). Protestantide poolel astus sõtta Taani kuningriik (kuningas Christian IV oli ühtlasi keisririiki kuuluva Holsteini hertsog). Richelieu üritas samal ajal katoliiklaste leeris vastuolusid õhutada, teatava eduga. Rahaliselt toetasid Taanit Holland ja Inglismaa. Habsburgide väejuht Wallensteini lõi omapärase süsteemi – armee pidagu end rüüstamise teel ise üleval. Taani sai lüüa ja oli sunnitud 1629 sõlmima Lübecki rahu. Taani lüüasaamine lõi eeldused rahu sõlmimiseks, kuid Ferdinand II andis välja restitutsiooni akti (katoliku kiriku varade tagastamine), mis oli protestantidele vastuvõetamatu. 3. Rootsi periood (1630-1635). Rootsi väed maabusid 1630 Gustav Adolfi juhtimisel Saksamaal
annaabi.ee 
