· Millise kokkuleppe sõlmivad Faust ja Mefistofeles? Kokkuleppe, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombekson, siis see leping kinnitati veretilgaga. · Miks Faust teose alguses enesetappu tahab teha? Ta jõuab järeldusele, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel on ta pettunud oma õpilases Wagneris, keserinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutusega. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab mürki juues enesetappu teha, aga inglid peatavad teda. · Kuidas saatan üritab Fausti pahale teele viia? Ta viib teda näiteks õllekeldrisse, aga saab ruttu aru, et see ei ole Fasutile kohane. Ta viib ta nõiakööki ja laseb talle kokku keeta noorendava joogi ja kolmandaks ta ässitab Fausti Margaritaga sebima.
paremuse poole."(lk 23) Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga.(lk 35) Faust uskus, et oma muredele peab ise lahenduse leidma. Enne Mefistofelesega lepingu sõlmimist tunnistas ta, et ta vihkab elu ning soovib surra.(lk 37) Mefistotelese kui saatana isiksus ja olemus on antud teoses tegelikult üsna omanäolised ja erinevad mõnevõrra üldisest ja eriti tolleaegsest ettekujutusest. Ta on
annab ,saab kurat hinge ja lepingut kinnitatkse verega. Kuradi kuju on väga sümpaatne. Inimesi ta üldiselt põlgab, samas kohati tundub ,et tal on südametunnistust. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. WAGNER Wagner on Fausti õpilane . Samuti teadlane ja vist isegi andekas ,aga mitte küllalt andekas ,et Faustile sobida. Faust pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. FAUSTI JA MEFISTOFELESE LEPING. Taevas Issand ning Mefistofeles e.Kurat veavad kihla, et Kurat ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Kurat ilmub puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Kurat. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. . Kuna Faustil on
pakkuda võimalusi sellest pääseda või seda parandada, siis leitakse muudkui põhjuseid, miks üht ja teist mitte korda saata. Faust oli inimesena tavapärasest erinev teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale. Teadlane jõudis tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettus ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdlenud probleemide üle sügavuti, vaid rahuldus saavutatuga. Faust oli meeleheitel, lausa nii alla vandunud, et tahtis enesetappu sooritada. Peategelase päästsid aga inglid ning leping Metistofelesega, millest õnnetu hing ei saanud keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Saatan suudab pakkuda ja kui surelik kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Põrgu valitseja. Kuna Faustil oli oma elust
" Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida
Jumal, vastupidi aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on Fausti sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused,
" Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub
Chopenhaueri käsitlus. Lääne inimese kombel. Nähtumusliku maailma eitamine lootusetuses. Elu olemuslik tragism. Elu juurde kuuluvad vastuolud. Traagilist süüd pole. Inimene on siia maailma loodud kannatama. Tragism on üldine, ületamatu ning paratamatu. Näeme elu halva unenäona. Nietzsche käsitlus. Rääkis muusikast kui tragöödia alusest. Tollal oli ta veel sõber Wagneriga. Wagneri ooperi uuendamine. Kogu totaalse kunstiteose idee. Hiljem ta pettus Wagneris. Provotseeris tollal levinud antiigi käsitlust. Manduv ja moraliseeriv sõnadevool. Seab vastamisi kaks erinevat loomisprintsiipi, mis üksteist tasakaalustavad: apollooniline luulekunst ning dionüüsiline poolus. Dionüüsiline pool on justkui joobes olek ning apollooniline on justkui unenägu. Taargiline eluhoiak on joobumus. 534 eKr – Thespis. Poolmütoloogiline tegelane. Suurte dionüüsiate ajal oli esimene ilmik, mittepreester. Tuli vankriga, mille äärelaudadest sai moodustada lava
" Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab
" Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida
” Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde – elu mõtet.Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev – teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda –
läbi lähen, seal tärkab põrmust uus elu... Vana maailm variseb, tema varemeist tekib uus." WAGNER SATUB HALBA NIMEKIRJA 1849-- revolutsioon Dresdenis, ebaõnnesturnine... Mitmele Wagneri sõbrale määrati surmanuhtlus. PAGULUS --25 aastat. Varjas end Weimaris Liszti juures, emigreerus Sveitsi, kus elatus taas juhutöödest. Samal ajal aitas Liszt Saksamaal lavastada Wagneri loomingut. Tänu Lisztile säilitas Wagner end füüsiliselt ja vaimselt. Pagulusaastad tapsid ka Wagneris revolutsionaari. 1850 Ooper "Lohengrin" -- Liszti lavastus 1845 libreto 1848 partituur 1850 ettekanne Weimaris SISU: legend graali rüütlitest -- õigluse ja moraalse täiuslikkuse kehastajad, võitmatud. Tõelise armastuse, õnne idee. Lohengrini saatuse samastab kunstniku saatusega, kes pakub rahvale oma kunstiga palju. · Juhtmotiivid on omavahelistes intonatsioonilistes seostes · Jõudis siin sümfoniseerimise teele, uuris, millise tambriga iseloomustada
Suurim traagiline figuur on Kristus. Renessansiajal kaasnes traagika inimese individuaalse käitumisega, saavutas kõrgpunkti Shakespeari teostes. Kangelase hukkumise põhjus on tema individualism, mis satub vastuollu ühiskonna normidega. Friedrich Nietzche (1844-1900) ,,Tragöödia sünd muusika vaimust" · Arutleb antiiktragöödia allakäigu põhjuste üle ja kuulutab ette kaasaegse tragöödia sündi (R. Wagneri) muusikateatrist. Hiljem siiski pettus Wagneris, sest ei olnud piisavalt dionüüsoslik. Oli liialt usklik. · Kritiseerib klassikalist (Goethe, Schiller) arusaama kreeklastest ja kreeka kunstist kreeklased ei olnud muretud ja lõbusad, vastupidi, traagilise elutunnetusega rahvas, kelle elu ja kunstiloomingu üle valitsesid kaks jumalust Apollon (käsitöö, teadus, kunst) ja Dionysos (joovastus- vein), meelelisus, häving, traagilisus. Olid pidevalt
annaabi.ee 
