Jäikus: Omavõnkeperiood: Periood: 5.Graafikud 6. Tulemused Töötulemused koos vigadega: (Kõik tulemused on koos usaldatavusega 0,95) Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist Vedru jäikused k koos vigadega: 1)7,680±0,088 N/m 2)8,33±0,16 N/m 3)8,02±0,13 N/m 4)7,66±0,088 N/m 5)7,43±0,065 N/m Vedrupendli omavõnkeperioodid T0 koos vigadega: 1)1,0290±0,0059 s 2)0,8020±0,0077 s 3)0,8800±0,0071 s 4)1,0230±0,0059 s 5)1,1800±0,0051 s Vedrupendli võnkeperioodid T koos vigadega: 1)1,11±2,50*10-4 s 2)0,94±2,50*10-4 s 3)1,00±2,50*10-4 s 4)1,06±2,50*10-4 s 5)1,28±2,50*10-4 s Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest Vedru jäikused k koos vigadega: 6)8,98±0,24 N/m 7)10,37±0,32 N/m 8)9,58±0,27 N/m 9)67,03±13,41 N/m 10)50,27±7,54 N/m Vedrupendli omavõnkeperioodid T0 koos vigadega: 6)0,6700±0,0090 s 7)0,6300±0,0096 s 8)0,6500±0,0099 s 9)0,250±0,027 s 10)0,28±0,0231 s
Teostada mõõtmised ja kanda tulemused tabelisse ning arvutada nihkemooduli väärtus ja selle viga. Nihkemoodul arvutatakse järgmise valemi abil: 1 4(12 + 22 ) = = 4 2 4 (2 - 12 ) kus traadi pikkus, ühe muhvi mass, traadi raadius, 1 ketta välisserva raadius, 2 ketta ava raadius, 1 ja 2 pendli võnkeperioodid erinevate inertsimomentide korral. 2 Töö käik Traadi läbimõõt ja pikkus: = 115,6 ± 0,005 Katse nr. , , ( ) , 1 1,11 0,0067 0,000044 2 1,10 -0,0033 0,000011 3 1,10 -0,0033 0,000011
Kehade inertsimomentide määramine. Trifilaarpendel. katsekehad, ajamõõtja, nihik Steineri lause kontrollimine pöördvõnkumise abil. 1. Töö teoreetilised alused Trifilaarpendel on kolme sümmeetriliselt asetatud traadi otsas rippuv ketas (alus). Ülevalt on traadid kinnitatud ketta külge, mis on väiksem kui alumine ketas. Alus võib keerelda ümber oma telje, seejuures raskuskese liigub telje suhtes üles ja alla. Võnkeperioodid on määratud aluse inertsimomendiga, mis muutub, kui alust koormata mingi kehaga. Seda asjaolu kasutamegi selles töös Kui pöörata alust massiga m, siis tõuseb tema raskuskese kõrgusele h ja potentsiaalne energia tõuseb E1 = m g h võrra kus: g- raskuskiirendus. Vabalt pööreldes omab alus tasakaaluasendit läbides kineetilise energia 2 I 0 E2 = 2
Kehade inertsimomentide määramine. Trifilaarpendel. katsekehad, ajamõõtja, nihik Steineri lause kontrollimine pöördvõnkumise abil. Skeem: 1. Töö teoreetilised alused Trifilaarpendel on kolme sümmeetriliselt asetatud traadi otsas rippuv ketas (alus). Ülevalt on traadid kinnitatud ketta külge, mis on väiksem kui alumine ketas. Alus võib keerelda ümber oma telje, seejuures raskuskese liigub telje suhtes üles ja alla. Võnkeperioodid on määratud aluse inertsimomendiga, mis muutub, kui alust koormata mingi kehaga. Seda asjaolu kasutamegi selles töös Kui pöörata alust massiga m, siis tõuseb tema raskuskese kõrgusele h ja potentsiaalne energia tõuseb E1 m g h võrra kus: g- raskuskiirendus. Vabalt pööreldes omab alus tasakaaluasendit läbides kineetilise energia I 0 2 E2 2
Kehade inertsimomentide määramine. Trifilaarpendel. katsekehad, ajamõõtja, nihik Steineri lause kontrollimine pöördvõnkumise abil. Skeem: 1. Töö teoreetilised alused Trifilaarpendel on kolme sümmeetriliselt asetatud traadi otsas rippuv ketas (alus). Ülevalt on traadid kinnitatud ketta külge, mis on väiksem kui alumine ketas. Alus võib keerelda ümber oma telje, seejuures raskuskese liigub telje suhtes üles ja alla. Võnkeperioodid on määratud aluse inertsimomendiga, mis muutub, kui alust koormata mingi kehaga. Seda asjaolu kasutamegi selles töös Kui pöörata alust massiga m, siis tõuseb tema raskuskese kõrgusele h ja potentsiaalne energia tõuseb E1 m g h võrra kus: g- raskuskiirendus. Vabalt pööreldes omab alus tasakaaluasendit läbides kineetilise energia I 0 2 E2 2
6.1.Lained elastses keskkonnas Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Keskkonna elastsuse tõttu levib häiritus ühest punktist teise. 6.2.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Kui liituvate lainete amplituudid ja võnkeperioodid on võrdsed, tekib ruumis kindel võnkumise amplituudide jaotus, mida nimetatakse interferentsipildiks. Lainete difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ehk lainete paindumist tõkete taha. 6.3.Akustika elemendid 7.VEDELIKE MEHAANIKA. 7.1.Rõhk seisvas vedelikus. Rõhk ( p ) on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal ( Pa ). 2 1Pa = 1 N/ m 1atm = 1, 01 105 Pa
vahel. Laine levimiskiirus(v) lainefrondi edasi levimise kiirus. Lainetega seotud nähtused 1. Lainete interferents mitme laine liitumine üheks resultant laineks. Avaldub selles, et mõnes punktis lained võimendavad teineteist, teises aga nõrgendavad.(amplituud suureneb või väheneb). Interferentsi korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed st. et: 2 Võnkeperioodid peavad olema ühesugused 3 Üks võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda.(pausid peavad olema ühepikkused) Amplituudid ei pea olema ühesugused. Käiguvahe lainete pikkuste erinevus jõudmisel mingisse puntki. Käiguvahe määrab ära maksimumi või miinimumi tekkimise mingis punktis. Maksimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad laineharjad.(Samas faasis võnkuvad lained), käiguvahe peab olema täisarv laine pikkust.
v v f T Lainetega seotud nähtused 1. Lainete interferents – mitme laine liitumine üheks resultant laineks. Avaldub selles, et mõnes punktis lained võimendavad teineteist, teises aga nõrgendavad.(amplituud suureneb või väheneb). Interferentsi korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed st. et: Võnkeperioodid peavad olema ühesugused Üks võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda.(pausid peavad olema ühepikkused) Amplituudid ei pea olema ühesugused. Käiguvahe – lainete pikkuste erinevus jõudmisel mingisse puntki. Käiguvahe määrab ära maksimumi või miinimumi tekkimise mingis punktis. Maksimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad laineharjad.(Samas faasis võnkuvad lained), käiguvahe peab olema täisarv laine pikkust.
v v f T Lainetega seotud nähtused 1. Lainete interferents mitme laine liitumine üheks resultant laineks. Avaldub selles, et mõnes punktis lained võimendavad teineteist, teises aga nõrgendavad.(amplituud suureneb või väheneb). Interferentsi korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed st. et: Võnkeperioodid peavad olema ühesugused Üks võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda.(pausid peavad olema ühepikkused) Amplituudid ei pea olema ühesugused. Käiguvahe lainete pikkuste erinevus jõudmisel mingisse puntki. Käiguvahe määrab ära maksimumi või miinimumi tekkimise mingis punktis. Maksimumi tekkimise tingimus: tekib, kui kokku saavad laineharjad.(Samas faasis võnkuvad lained), käiguvahe peab olema täisarv laine pikkust.
Praktiliselt on kaks meetodit interferentsi saamiseks: 1) lainefrondi jagamine kahe kiire saamiseks, nt. kahe pilu abil. - Valguse laskmine läbi pilu. 2) Kiire jagamine, osaline peegeldus annab ühe kiire ja teiseks on ainest läbiminev kiir. - Valguskiire laskmine läbi mingi keskkonna (nt prisma). Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Kui liituvate lainete amplituudid ja võnkeperioodid on võrdsed , tekib ruumis kindel võnkumise amplituudide jaotus, mida nimetatakse interferentsipildiks. Lainete difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ehk lainete paindumist tõkete taha. Siin on natukene ebaselge see värk, sest Fresneli järgi on tähtis, kas on paaris või paaritu arv, loengus aga algul me kirjutasime üles lihtsalt, et peab olema täisarv. Aga isegi seda arvestades on mul vihikus pandud Fresneli osas, et min on paarisarv ja
31) mgl kus I on pendli inertsimoment riputuspunkti läbiva pöörlemistelje suhtes, l vahemaa riputuspunkti ja pendli masskeskme vahel, m pendli mass. See valem sobib ka füüsikalise pendli võnkeperioodi arvutamiseks. Tuleb ainult silmas pidada, et füüsikalise pendli korral märgib suurus l kaugust pendli kinnituspunkti ja masskeskme vahel. Võrdleme matemaatilise pendli võnkeperioodi valemit (7.30) füüsikalise pendli võnkeperioodi valemiga (7.31). Selleks, et nende võnkeperioodid oleksid võrdsed, peavad matemaatilise pendli pikkus ̅ ja füüsikalise pendli pikkus l olema omavahel seotud valemiga ̅= . (7.32) Saadud valem viib meid füüsikalise pendli taandatud pikkuse mõisteni. Füüsikalise pendli taandatud pikkuseks nimetatakse niisuguse matemaatilise pendli pikkust, millel on selle füüsikalise pendliga ühesugune võnkeperiood (valemis (7.32) ̅
annaabi.ee 
