Piimamassin oll kasutusõn joba väega vanal aol. Kui inimesed nakasiq lehmi pidama, tullivaq kasotuisilõ edemitse piimamassinaq. Präegutse ao piimamassin om suur massin mis tüüdas elektriga ja pandas lavva pääle. Piimamassinal om üleval üts suur kauss kohe pandas lämmi piim, säält lätt piim massina seehtehe. Ütest piima massina otsast tule vällä lõss tõsõst kuur. Kuurest teevaq inemiseq tavaliselt kodustel tingimustel võidu, võiu tegemises om võiu tegemis massin. Võiu tegemis massin om suur nelä kandiline puust annum, seda aetas edesi käsütsi, annuma seen ommava säändse tuuliku taolitse lapatsi mis ajaseq kuurt ringihe, kui vänta edesi ajat. Nii kavva tule vändäta kui kuur kokko lätt ja eraldus vadak. Nii muudu saamigi koton piimast kuurt ja kuurest võidu.
23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu 14.juuni 1941 massiküüditamine. Saksa okupatsioon 1941-1944. Teise Maailmasõja tagajärjed eestile: Sõdurid pidid sõdima võõra lipu all, eesti rahvastik hävines tohutult, maa oli laostunu, linnad ja ettevõtted varemeis, ligi pooled põllud söötis.,eesti langes NSV liidu võiu alla. agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab
Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee(Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine
õppejõud, kelle töötasu moodustasid tudengite maksud. Kant oli selline õppejõud, kellele ei meeldinud kui tema loengutes kõik üles kirjutati. Ta hoolitses loengutes selle eest, et temast aru saadaks ning seetõttu tuli ta sageli öeldu juurde tagasi ja selgitas raskemaid kohti veelkord. Tuupimine oli tema arvates kahjulik (Meos 1999). Loengutes valis Kant tavaliselt välja mõne lähedalistuva kuulaja ning otsustas selle näo järgi, kas räägitu jõuab pärale võiu mitte. Kanti häirisid igasugused lüngad, olgu siis nööbi- või hammastereas. Teda ärritas inimene, kel puudus mõni hammas. Ükskord esines ta halvemini kui tavaliselt ning tunnistas pärast, et keskendumist olevat seganud otse tema ees istunud tudeng, kelle kuuel puudus üks nööp. Tema kui lektori ainus puudus oli nõrk hääl aga tudengid arvetasid seda ning istusid vaikselt. Kanti päev algas hommikul kell viis ja lõppes õhtul kell kümme (Meos 1999). Kant suri oma kodulinnas 1804
Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine
Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Seleta mõisted Weimari vabariigiks- nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik
mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamises ja kaitsmises. Pilet 5 1. Demokraatlik ühiskond. Demokraatia vormid. Siirdeühiskond. Antiik-kreekast pärit riigikorraldus. Demakraatia (demos- rahvas; kratos- võim). DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL ESINDUSDEMOKRAATIA OSALUSDEMOKRAATIA Kodanikud valivad omale Valijaskonna kollektiivne esindajad, kes kasutavad võiu otsustamine ühiskondlikult olulise rahva heaolule mõeldes ja küsimuse üle. Nt referendum annavad oma tegevustes rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents Seaduste ülimlikus Võimude lahusus
reguleeritud seaduses, võin ka täiendada põhikirjaga või ühingukepinguga, otsustatakse eksistentsi ja tegevusega seotud olulisemaid küsimusi 2) juhtorganid (juhatus, nõukogu)- JI seadusik esindaja, nõukogu olemasolul teostab see ka kontrolli juhatuse tegevuse üle, selle puudumisel aga täidab seda üldkoosolek 3) muud organid (tegevdirektor, osakond, volikogu, revisjonikomisjon). JI pädevust ei võiu üle anda muule isikule või organile, millega agatakse õiguskindlus. Seaduses sätestatud juhtudel võib organ vastu võtta otsuseid teise organi pädevusse kuuluvates küsimustes (tegemist seadusjärgse pädevuse teostamisega). Organi liikmete üldised kohustused: info andmise kohustus, liikmete võrdselt kohtlemise kohustus, hääleõiguse piiramise keelu kohustus, mitte käituda vastuolus heade kommetega. JI juhorganisse
x homoteetsete kolmnurkade reegli abil alati leitav: vCC siht on xx-ga moodul x tundmatu. Seega sisaldab ka võrrand 2.12 kokku kolme tundmatut ega ole üksi lahendatav. Lüli CD nurkkiirus CD = xx . Düaade moodustavate lülide kiiruste arvutamise algoritm [Näited loengul ja praktilistes tundides] 1. Düaadi kummagi lüli kohta kirjutatakse vastavalt tema tüübile võrrand 2,10 võiu 2.12. Tulemuseks on kahest vektorvõrrandist koosnev süsteem. 2. Elimineeritakse ühine, kahte tundmatut sisaldav vektor. Tekib uus vektorvõrrand, kus tundmatud on ainult kaks moodulit. 3. Saadud võrrand lahendatakse graafiliselt st. koostatakse uuritava düaadi kiirusplaan. 2.3.4. Düaadmehhanismide kiirendusplaanid Kiirendusi on võimalik arvutada ainult pärast kiirusplaanide koostamist. 1. tüüpi lüli võrrand on:
Saatkonna etteotsa tõuseb Gustav von Mengden. Minnakse kuninga juurde ja otsustatakse laiemalt asju kaevata, otsustatakse esitada kaebus rootsi kõrgaadli vastu, kes liivimaal omasid suuri maavaldusi. Kuningas võttis saadikud vastu 1684 a andis välja ka resolutsiooni ( Ljungby resolutsioon). Kuningas kinnitas resolutsiooniga, et ette ei võeta midagi, mis ei lähe vastuollu eelnevate privileegidega, Ljungbys taaskord kinnitas liivimaalaste privileegid. Liivimaa poliitilist võiu ei kavatsenud ta mingil moel piirata. Liivimaalaste ja teiste välisprovintside jaoks üllatus, et reduktsiooni tahetakse laiendada ka provintsidesse. Näidati selgelt, et Eestis ja Liivimaal tuli tagasi võtta kõik omaaegsed piiskoplikud, ordule ja ordumeistlie kuulunud mõisad . Tagasi riigile tuli võtta maavaldused, mis kuningas oli broneerinud rootsi aadlile. Üle poole maavalduste saajates moodustasid rootsi aadlikud. 16 rootsi kõrgaadli perele läksid maad
annaabi.ee 
