meetrit mõlemale poole. Vahetusmängijad asetsevad küljejoone taga nii, et vahetusala oleks vaba. Väravad Väravad on paigutatud väravajoone keskele. Väravad koosnevad kahest vertikaalsest, nurgalippudest võrdsel kaugusel asuvast postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on seest poolt mõõdetuna 5,5 meetrit ja värava kõrgus maast põikpuu alumise servani on 2,2 meetrit. Mõlemad väravapostid ja põikpuu peavad olema ühesuguse paksusega vähemalt 10 cm kuid mitte rohkem kui 20 cm ning on liiva värvi tooniga. Võrk on kinnitatud postide ja põikpuu tagumisele küljele. Ohutuskaalutlustel on võrk altservast ankurdatud liiva alla. Ohutus Väljaku ümber on 1-2 meetri laiune kaitsetsoon. Väravad võivad olla teisaldatavad, kuid need peavad olema kinnitatud mängu ajal tugevasti maapinna külge. VÄLJAK – TAVAJALGPALL
sajandi alguses kujundati park ümber ja sinna istutati võõrpuuliike. Pärna-tamme puistu istutati 19. sajandi lõpus rajatud suure korrapärase teedevõrguga aiandi kaitseks. 20. sajandi II poolel täiendati ja hooldati parki pidevalt Pargi südamik koos peahoonega asub keskaegse kindluse kohal, mida piirab hobuserauakujuline ojast paisutatud tiik Kõvvõrjärv. Ida pool on kunagisest vallikraavist kujundatud kaks tiiki. Sissesõidutee üle kivisilla lõpetavad kõrged valged väravapostid. Peahoone ees asub ovaalne ringtee, muruplatsi ilmestavad pügatud elupuud. Kõrvalhoone ja tiigi vahel on purskkaevu alus. Pargi keskel paikneb ringteega ümbritsetud kivist terrass. Sillakesed ühendavad vanemat pargiosa tiigi ümber asuva vabakujulise pargi ja tiigisaarega. Vee piiril ja pargis looklevad romantilised teerajad läbi looduslike pargiaasade ning seal paiknevad ka istumiskohad. Pargi lääneservas kasvab 9095 aastat tagasi rajatud tammik.
Lipp võib olla paigaldatud ka keskjoone otstesse, vähemalt 1 m kaugusele küljejoonest. Nurgasektor Igast nurgalipust tõmmatakse väljakule 1 m raadiusega neljandik-kaar. Väravad Väravad peavad olema paigutatud väravajoone (otsajoone) keskele. Väravad koosnevad kahest vertikaalsest, nurgalippudest võrdsel kaugusel asuvast postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 m ja värava kõrgus põikpuu alumise servani on 2,44 m. Mõlemad väravapostid ja põikpuu peavad olema ühesuguse paksuse ja laiusega, mis ei ületa 12 cm. Väravajoon on sama lai kui väravapostid ja põikpuu. Värava võrk peab olema kinnitatud värava ja väravataguse maapinna külge nii, et see ei takistaks väravavahi liikumist. Väravapostid ja põikpuu peavad olema valged. 7. REEGEL – MÄNGU KESTUS Poolajad Mäng koosneb kahest võrdsest 45-minutilisest poolajast. Mängu kestust võib kokkuleppel kohtuniku ja mõlema võistkonna vahel muuta
65 m väravaala tagumisest joonest ettepoole.Väravavahiala tagumine joon on samaaegselt väravajoon. Seetõttu märgitakse väravavahi tagajoonele väravapostide kohad vahega 1,6m.2 Väravad Väravate mõõtmed on 160cm(laius)x115cm(kõrgus)x40/65cm(sügavus 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Saalihoki 2 http://www.sktahe.ee/?q=node/14 -3- põrandapinnal/ülaservas). Väravapostid ja põiklatid on ümmargused, nurgad ümarad. Väraval peab olema vahevõrk, mis kinnitatakse 20cm kaugusele ülemisest latist kogu värava laiusest.3 Korraline mänguaeg Korraline mänguaeg on 3x20min., vaheaeg 10min., mille kestel vahetavad meeskonnad väljakupooli ja vahetusmängijate pinke. Turniirisüsteemis peetavates mängudes võivad kohtunikud ja kaptenid enne mängu kokkuleppida, et vaheaegadel vahetuspinke ei vaheta. Iga kolmandki algab lahtilöögiga keskpunktist. Vajadusel
Nurgasektor: Igast nurgalipust tõmmatakse väljakule 1 m raadiusega neljandik-kaar. Väravad: Väravad peavad olema paigutatud väravajoone (otsajoone) keskele. Väravad koosnevad kahest vertikaalsest, nurgalippudest võrdsel kaugusel asuvast postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32m ja värava kõrgus põikpuu alumise servani on 2,44m. Mõlemad väravapostid ja põikpuu peavad olema ühesuguse paksuse ja laiusega, mis ei ületa 12cm. Väravajoon on sama lai kui väravapostid ja põikpuu. Värava võrk peab olema kinnitatud värava ja väravataguse maapinna külge nii, et see ei takistaks väravavahi liikumist. 3.2. Pall Mõõtmed ja omadused: kerakujuline nahast või muust sobivast materjalist ümbermõõduga 68 – 70 cm kaaluga 410 – 450 g mängu alguses
Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Jugapuu hästipoleeritav puit on olnud ka hinnatud mööblimaterjaliks Euroopa aadlilossides. Teadmine, et jugapuupuit on mürgine, siis hoiduti aga valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Eestis on jugapuud rahva mäletamist mööda ikka vähe leidunud, kuid suure kõvaduse ja ilusa
,,Kas sa arvad, et see kotkas ja madu mulle midagi korda lähevad? Mina ei usu muud kui taplust, ja selles ei ole me võidust kaugel! Sa ehk kardad võidelda, kardad surma? Pane tähele kui sa kavatsed hakata kõrvale hoidma, siis tapan ma su oma kätega! Edasi! Kõik jõud värava peale! Murrame selle maha, troojalased!" Mehi valjuhäälsete hüüetega õhutades koondab Hektor nad võimsaks rünnakuks, et murda vallivärava kaudu sissepääs kreeklaste laagrisse. Nagu värisevad väravapostid kivimürakate all, mida troojalased tõkke vastu paiskavad, nii värisevad ka kreeklaste südamed. Ründajate selga sajab ülevalt odade, kivide ja noolte katkematu vihm. Lisaks Hektorile on ründajate eesotsas Zeusi poeg, Lüükia kuningas Sarpedon, kes on oma väega troojalastele appi tulnud. Tema kõrval ennast tohutu kilbiga kaitstes tuleb teine lüüklaste juht Glaukos, neile järgnevad tihedate ridadena sõdurid. Kreeklaste poolel
vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Legendaarse inglise lindprii Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuust vibusid tehti juba vähemalt 5300 a. tagasi, kuid poliitilises ajaloos etendasid need tähtsat osa just 13. kuni 16. sajandini, kui jugapuupuit oli sõjaliselt tähtis tooraine. Sõjad Inglismaa ja Prantsusmaa ning Sotimaaga laastasid
vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Legendaarse inglise lindprii Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuust vibusid tehti juba vähemalt 5300 a. tagasi, kuid poliitilises ajaloos etendasid need tähtsat osa just 13. kuni 16. sajandini, kui jugapuupuit oli sõjaliselt tähtis tooraine. Sõjad Inglismaa ja Prantsusmaa ning Sotimaaga laastasid
annaabi.ee 
