01 1 1 0 0 11 1 0 0 0 10 0 0 0 1 Esimeses ja teises võrduses on näha, et funktsioonile tuleb rakendada topeltinversiooni ja DeMorgani seadust. Kolmandas võrduses tuleb veelkord rakendada topeltinversiooni, et loogikaskeem koosneks kahe sisendiga JA-EI elementidest. f x1 x 2 x3 vx2 x3 x 4 v x1 x 2 x3 v x2 x3 x4 x1 x 2 x3 vx2 x3 x 4 v x1 x 2 x3 v x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 * x 2 x3 x4 * x1 x 2 x3 * x2 x3 x4 x1 x 2 x3 * x2 x3 x 4 * x1 x 2 x3 * x 2 x3 x4 Loogikaskeemi modelleerin Circuit Simulatoris. Karnaugh kaardi abil kontrollides selgub, et loogikaskeem on õigesti koostatud. 11. Modelleerida punktides 4, 7, 8, 9, 10 saadud tulemusi VHDL-is. Esitada nii VHDL-kood kui ka simulatsiooni tulemused (lainekujud). Modelleerimiseks kasutan zamiaCAD tarkvara.
läbi kolonni transportida ja erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolitatakse ehk elueeritakse kolonni sobiva vesilahusega. Kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Igat ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis-ehk väljumismaht Vx , millearvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse V x1,Vx2 jne. Vx- eluendi maht, mille juures väljuv fraktsioon on maximaalne. Liiga suured molekulid, mis ei mahu geeli pooridesse, väljuvad kolonnist kõige kiiremini, st et neil on minimaalne elueerimismaht V x min , see on võrdne vaba vedeliku mahuga. Vx min= Vv Need ained, mis on liiga väikse molekulmassiga, et täielikult difundeeruda geeli pooridesse, liiguvad kolonnis aegaselt ja väljuvad kõige hiljem, need väljuvad
nurkkiirendus = 31,4 / 20 = 1,6 m/s2 M = I * nurkkiirendus I = M / nurkkiirendus I = 1000 Nm / 1,6 m/s2 = 625 kg*m2 Vastus. Hooratta inertsmoment on 625 kg*m2. Ül. 4 Antud m = 100 g = 0,1 kg nurk = 60 kraadi Ek = 60J Leida v(alg) = ? Lahendus Ek = mV2 / 2 v(lagip)2 = 2Ek / m Arvutan kiiruse lagipunktis. v(lagip)2= 2*60J / 0,1 = 34,64 m/s Leian horisontaalkiiruse. cos a = v(lagip) / v(y) v(y) = v(lagip) / cos a v(y) = 34,64 m/s / cos 60 = 17,32 m/s Leian algkiiruse v(alg)2 = Vx2 + Vh2 v(alg)2 = 34,632 + 17,322 = 1500 v(alg) = 38,7 m/s Vastus. Algkiirus on 38,7 m/s. Ül. 5 Antud d= 80 cm = 0,8 m Leida T= ? Lahendus T = 2π (ruutjuur J/mgl) I0 = 2mr2 T = 2π (ruutjuur Io / mgl) = 2π (ruutjuur 2r2 / gr) = 2π (ruutjuur 2r / g) T = 2 π ruutjuur (2* 0,4 / 9,8) = 1,8 s Vastus. Võnkumise periood on 1,8 s. Ül. 6 Antud S = 16 cm2 = 16*10-4 m2 h=5m q = 1000 kg/m3 Leida F=? F = p*S Lahendus p = F/S p = qgh p = 1000kg/m3 * 9,8 m/s2 * 5m = 49 000Pa F = p*S
MDNK - f(x1,x2,x3,x4) = x1x2x3Vx1 x 2 x3 V x1 x2 x 4 V x1 x3 x 4 ÜLESANNE 3 Teisendada ülesandes 2 leitud MKNK loogikaalgebra põhiseaduste abil DNK-kujule. Võrrelda saadud DNK-d ülesandes 2 leitud MDNK-ga 1 2 3 (x1V x 4 )&(x1Vx2Vx3)&( x 1 V x 2 Vx3)&( x 1 V x2V x 3 ) = x1 x 2 x3 Vx1x2x3V x1 x3 x 4 Vx2x3 x 4 V x1 x2 x 4 distributiivsus neeldumine 1. (x1V x 4 )&(x1Vx2Vx3) = x1Vx1x2Vx1 x3Vx1 x 4 Vx2 x 4 Vx3 x 4 = x1V x1 x 4 Vx1x3Vx2 x 4 Vx3 x 4 = x1Vx2 x 4 Vx3 x 4 vastuolu seadus 2. (x1Vx2 x 4 Vx3 x 4 )&( x 1 V x 2 Vx3) = x1 x 1 Vx1 x 2 Vx1x3V x 1 x2 x 4 V x2 x3 x 4 V x 1 x3 x 4 V x 2 x3 x 4 = x1 x 2 Vx1x3V x 1 x2 x 4 Vx3 x 4 3. (x1 x 2 Vx1x3V x 1 x2 x 4 Vx3 x 4 )( x 1 V x2V x 3 ) = x1 x 2 x 3 V x1x2x3V x 1 x3 x 4 Vx2x3 x 4 V x 1 x2 x 4 V x 1 x2 x 4 x 3 = x1 x 2 x 3 V x1x2x3V x 1 x3 x 4 Vx2x3 x 4 V x 1 x2 x 4
Müoglobiin väljus kohe pärast dekstraansinist, st tema molekulmass on dektraansinisest veidi väiksem. Müogobiini ja DNP-aspartaadi väljumise vahe oli suurem, st DNP-aspartaadi molekulid on oluliselt väiksemad müoglobiini omadest. eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx1= Vxmin= 33 +22= 37 ml eluaadi kogumaht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx2= 33 + 2 8= 49 ml eluaadi kogumaht kuni DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx3= Vxmax= 33 + 2 29= 91 ml Arvutatud Vxmax= 91,8 cm3 Mõõdetud Vxmax= 91 cm3 Müoglobiini liikuvusteguri Rf väärtus, kasutades arvutuslikku Vxmax väärtust Rf= (Vx-Vxmin)/(Vxmax-Vxmin)= (49-37)/(91,8-37)0,22 Järeldused Katse põhjal võis kindlaks teha, et suurim molekulmass on dekstraansinisel, talle järgneb
· kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht (Vv), · graanulitesisese vedeliku maht (Vs), · geelimaterjali ehk maatriksi maht (Vg), · täidise kogumaht ehk üldmaht (Vt). Seega: Vt = Vv + Vs + Vg Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse vastavalt Vx1, Vx2, Vx3 jne. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus on molekulid, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis see aine väljub kolonnist esimesena ning see aine väljuvad minimaalse elueerimismahuga (Vmin), mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga.
2. lisatakse sobiv vesilahus (puhver, soolalahus vm) 3. fraktsioonidena kogutud eluaadis sisalduvad ainete kontsentratsioonid tehakse kindlaks erinevate füüsikalise ja keemilise analüüsi meetodeid kasutades ELUEERIMIS- ehk VÄLJUMISMAHT (Vx): - iseloomustab iga ainet, mis sisaldub segus - selle suuruse arvväärtus sõltub aine molekulmassist ning kasutatava kolonni tüübist - erinevate molekulmassidega ainete väljumismahte tähistatakse: Vx1, Vx2, Vx3 ... - selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljuvas fraktsioonis on vastava aine kontsentratsioon maksimaalne MINIMAALNE ELUEERIMISMAHT (Vxmin ):
· graanulitesisese vedeliku maht (Vs), · geelimaterjali ehk maatriksi maht (Vg), · täidise kogumaht ehk üldmaht (Vt). Seega: Vt = Vv + Vs + Vg Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse vastavalt Vx1, Vx2, Vx3 jne. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus on molekulid, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis see aine väljub kolonnist esimesena ning see aine väljuvad minimaalse elueerimismahuga (Vmin), mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga.
saaksid üksteisest eralduda Voolukiirus peab olema optimaalne, et tsooni laienemist põhjustava massiülekande ja difusiooni mõju lahutuvusele oleks võimalikult väike. 5. Kirjeldage, kuidas määratakse aine x elueerumismaht Vx. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse vastavalt Vx1, Vx2, Vx3 jne. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. 6. Mida näitavad kolonni minimaalne ja maksimaalne elueerumismaht? Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena (kõige kiiremini), st minimaalse elueerimismahuga
eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Fraktsioonides sisalduvate ainete kontsentratsiooni kindlakstegemiseks kasutatakse mitmeid füüsikalisi ja keemilisi analüüsi meetodeid. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse vastavalt Vx1, Vx2, Vx3 jne. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena (kõige kiiremini), st minimaalse elueerimismahuga Vxmin, mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga.
annaabi.ee 
