Jüri kirik Jüri kirik on Jüri kihelkonna kirik. See asub Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Endine kirik Varem asus samas paigas aastail 12201227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja- Eestis.Augustis 1884 lammutati keskaegne kirik vundamendini maha. Lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud. Vaid asjaarmastaja detailitäpne joonistus annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku eelkäija Jüris välja nägi. See oli tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, Harjumaal haruldane kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga kirik Praegune kirik
Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. Tuulekoormuse kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones. Tuulekoormuse mõjudes seinale mõjub jäigas hoones koormus edasi vahelagedele ja põikseinte servadele. Vahelagedelt liigub koormus mõõda elemente (nt. seinu) edasi alla poole kuni vundamendini ja vundamendist juba maapinda. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Teras- või raudbetoonkest tugevduseks ümber kiviposti võrrelda. Tugevdamine metallsärgiga on laialt levinud kuna tema tegemine on suhteliselt lihtne. Posti nurkadesse pannakse püsti nurkrauad, mis ühendatakse omavahel lattraudadega sammus järel. Töötavaks süsteemiks on lattraudadest silmus ümber posti, püstrauda on vaja
muutumiskohtades. Eriti tuleb tähele panna aluste muutumiskohti. Tavaline tellisseina kahjustus on müüritise astmeline pragunemine. Selle tõonäoliseks põhjustajaks on telliste ja mördi nakketugevuse mittevastavus, see võib olla aluse liikumise tundemärgiks. Püstpragu tekib kui ka tellised on purunenud. Siis kui ületatakse tõmbe või lõiketugevus. Sel juhul on olnud telliste ja mördi nake hea. Kui pragu ulatub vundamendini on põhjuseks aluse liikumine. Neid kahjustusi saab ennetada kui tugendada tarindit armatuuri lisamisega ja liikumised üle kanda deformatsioonivuukidesse. KONTROLLTÖÖ NR.2 1. Töökoha korraldamine (Kirjeldus ja joonis) 2. Tööriistad (Ka iseloomustada) 3. Telliste tükeldamine 4. Müürimine edasi tagasi 5. Müüritööde õige järjekord 6. Seotiste kvaliteedi nõuded 7
Tavaline tellis- seina kahjustus on müüritise astmeline pragunemine vuuke pidi. Selle tõenäoliseks põhjustajaks on telliste ja mördi nakketugevuse mittevastavus või müüritud ehitise vale lõiketugevuse arvutus. See võib olla ka aluse liikumise tundemärgiks. Püstpragu, kui ka tellised on purunenud, tekib tavaliselt siis, kui ületatakse telliste tõmbe- või lõike- tugevus. Sel juhul on olnud telliste ja mördi nake hea. Kui pragu ulatub vundamendini, on põhjuseks aluse liikumine. Neid kahjustusi saab ennetada, kui tugevdada tarindit armatuuri lisamisega ja kanda liikumised üle deformatsioonivuukidesse, mida püütakse paigutada ehitise välimust ja tarindit arvestades kõige vähem nähtavasse kohta. (Müüritööd, 2001) 3.2. Silikaattellisest välisvoodri korrashoid Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis kaua ja defektideta, tuleks
aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi?
Paistu kiriku torni, väike ristimisvaagen, altari krutsifiks, armulauariistad ja praost Willigerode kirjutatud kirikukroonika. Pärast kiriku hävinemist ei lubanud okupatsioonivõimud kogudusel oma kirikut taastada ning 1956. aastal andsin linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale, kuhu viimased ehitasid võimla hävitati kaks säilinud kivikorrust, tornivööndis lammutati seinad kiriku seintega samale kõrgusele ja torni neli massiivset jalga lammutati vundamendini. Spordikomplkeks valmis 1961. aastal lisades peafassaadiga külgneva kahekorruselise juurdeehitise lisaruumide tarbeks. Kirik on peale hävinemist edasi tegutsenud Jaani, Ülikooli ja Peetri kirikutes. 1997. aasta detsembris valmis kogudusele tagastatud kogudusemajas (Õpetaja 5) kirikusaal, mis pühitseti sisse ja võeti kasutusele jumalateenistusruumina. 2008. aasta detsembris anti kogudusele kiriku omandiõigus tagasi, kuid tegelik üleandmine toimus alles 2009 aasta suvel, kus
aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei.
nelinurkne hoone umbkaudsete mõõtmetega 6 x 8 m. Sellest on võimalik flankeerivalt kaitsta oletatava elutorni ida- ja lõunakülge. Toenäoliselt kuulub see kogu kompleksi ümbritsenud välismüüriga ühte. Kandes Faehlmanni joonis põhiplaani tänapäevasele asendiplaanile, selgub, et see vastab üldjoontes rusuhunnikule, mida Hermann nimetab linnuse asemeks. Mõnevorra jääb sellest välja ainult kagutorn, kuid see oli põhiplaani tegemise ajaks juba sisuliselt hävinud kuni vundamendini. Toenäoliselt oli see läinud mõisa majandushoonete ehituseks. Rusuhunnik moodustus seal, kus hooned aja jooksul ise lagunesid ning varisesid vormituks kuhelikuks. Need kompleksi osad, mida kasutati ehitusmaterjalina, kadusid aga sedavõrd täielikult, et maapinnal tänapäeval enam mingeid nähtavaid pinnavorme ei moodusta. Väravatorni asend lisab veelgi kinnitust, et suur osa kaitsekompleksi ning kogu selle välispiire
Kui ehituse ajal pole hüdroisolatsiooni paigaldatud, siis saab seda lisada esimese rea palkide vahetuse käigus või kui palgid on veel heas seisus, siis aitab oluliselt ka korraliku veelaua paigaldamine vundamendi serva kohale (või sobiva kaldpinna valamine betoonist, vältides olukorda Joonis 2.11 paremal). Lisaks hüdroisolatsiooni puudumisele on sageli vundamendi veelaud mädanenud või puudu, Joonis 2.4 ülal vasakul). Kui puidust veelaud on korralikult paigaldatud, siis vihmavesi vundamendini ei jõua ja vundamendi niiskus saab kergelt välja kuivada. Mõnedele vundamentidele oli kogu ulatuses koorik peale valatud, kuid see kippus pragunema ja maha kukkuma (vt. Joonis 2.4 ülal vasakul). Joonis 2.4 Nurgast lagunenud valatud sokkel (vasakul üleval), korraliku hüdroisolatsiooniga kaetud ja täidetud vuukidega paekivivundament (paremal üleval); liiga kitsa või puuduva
annaabi.ee 
