VUNDAMENDI ISOLEERIMINE (0)

VUNDAMENDI ISOLEERIMINE REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Esitamiskuupäev…………… Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 20

15
2 SISUKORD

SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3  1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE................................................................4

2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID.......................................................5

2.1 EPS............................................................................................................... 5 2.2 XPS............................................................................................................... 6 3. HÜDROISOLATSIOON......................................................................................7 4. HÜDROISOLATSIOONISÜSTEEMID................................................................8

4.1 Horisontaalne hüdroisolatsioon olemasolevatel ehitistel.............................9

4.2 Horisontaalne hüdroisolatsioon.................................................................10 KOKKUVÕTE....................................................................................................... 11 VIIDATUD KIRJANDUS.......................................................................................12 LISA 1.................................................................................................................. 13

3 SISSEJUHATUS

Vundamendile   mõjuvad   hoone   konstruktsioonidelt   tulenevad   vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine   ja   sulamine,   pinnasevee   keemiline   agressiivsus,   sise-   ja   välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus. Seetõttu peavad vundamendid peavad olema:  tugevad, püsivad ja vastupidavad. Vundamendid kavandatakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide   materjalina   kasutatakse:   looduskivi   (paas,   raudkivi),   betooni   (nii kergbetooni kui ka  raskbetooni ), kivikbetooni, raudbetooni.  Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid  . Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Järgnevas töös selgitan, milliseid materjale tuleks soojustamisel kasutada, ning kuidas sõltub isoleerimine pinnase veerežiimist.

4  1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE

Esmatähtis on pöörata tähelepanu,et kasutatakse materjale, mis on  ettenähtud ja kõiki töid tehtaks vastavalt õigele järjekorrale. Iga valesti  paigaltatud materjal võib põhjustada kasu saamise asemele hoopis kahju. Enne sokkli soojustamis asmuist tuleks selgeks teha küsimus: kas keldriruumides on vaja tagada eluruumide vajalik niiskusrežiim ning soojapidavus või mitte. Keldriga hoonel tuleb   isoleerida   ennekõike   sellepärast,   et   muuta   hoone   soojapidavamaks   ja   kaitsta   seda muutliku ilmastiku eest.  Eesti   kliimas   on   kõige   ohtlikum   vundamendile   niiskus   ja   maapinna   külmumine. Talvel või maapind külmuda kuni 1.2m alla mullapinna. Kui vundament ei ole isoleeritud maapinnast,   siis   tekivad   külmakerked   jäätumisel,   Selleks,   et   külmakerked   ei   lõhuks vundamenti, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri. Pinnase liigniiskuse puhul tuleks paigaldada veidi alla poole vundamendi alumist piiri drenaaž. Lisaks tuleb jälgida, et torustik oleks õige kaldega. Drenaaž kogub üleliigse pinnase vee ja juhib selle vundamendist eemale. Sellega vähenem niiskus pinnases ja külmakerke võimalus.

5 2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID

Olemas on palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale  selle kõige sobivama  materjal, arvestades kasutuskohta. Soojustus tuleks paigaldada  vundamendi sokli osas  väliskülgedele nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasildasid.  Töid tuleks teha õiges järjekorras, vastavalt valitud vundamendi tüübile.  Soojustamata  vundament on üks suurimaid külmasildasid hoones.[5] Vanade majade puhul aga ei olegi alati soovitav sokli osa soojustada, kuna see võib  põhjustada hoopis palju muresid. Kuna võib rikkuda hoone niiskusrežiimi 2.1 EPS EPS   on   väikese   tihedusega   poorne   soojusisolatsioonimaterjal,   mis   koosneb   98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel  omavahel  tihedalt  kokku ühendatud. EPSi graanulitel  on osaliselt avatud   mikropoorid,   kuhu   vesi   ei   tungi,   kuid   veeauru   liikumine   neis   toimub.   Taoline mikropoorne   homogeenne   materjal   tagab   soojustatavale   konstruktsioonile   suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. EPS-isolatsioonimaterjalide   koormustaluvus   on   vahemikus   50...400   kPa.   Plaatide kõige tavalisem suurus on 1000 x 1200 mm ja paksus vahemikus 10...500 mm [1]

6 2.2 XPS

Kasutatakse ka XPS-i (Extruded polystyren) – materjal pressitakse vormi surve all ja kärgede vahel puuduvad tühimikud, tänu sellele ei saa niiskus sisse tungida.  Värvuseks on sinine.  Seda on sobilik kasutada ka kõige raskemates tingimustes, sest materjali ei ohusta pinnase külmumine, sulamine ega kuivamine.  XPS-i näitajad on EPS-i näitajatega sarnased. Palju kasutatakse Styrofoam toodet, mis talub hästi niiskust, on mädanemiskindel ja ebasobiv   kasvualus   seentele,   mikroorganismidele   ja   kahjuritele.   Lahtise   tule   ja   kuumuse puhul   on   toode   põlev   ehk   siis   tal   on   olemas   kõik   omadused,   mis   on   vajalikud   heale soojustusmaterjalile.[3]

7 3. HÜDROISOLATSIOON

Hüdroisolatsioon tehakse vundamentidele pinnase niiskuse, sademevee ja survevee vastu. Pinnase   niiskus   võib   kapillaarsuse   tõttu   tõusta   hoone   välisseina,   mille   tõttu   seina soojajuhtivus   suureneb   ja   esimese   korruse   ruumid   niiskuvad.   Niiske   välissein   on   vähem vastupidav, kuna materjal külmumise tagajärjel mureneb. Horisontaalne kleepisolatsioon pinnase niiskuse tõkestamiseks tehakse  kahekordsest hüdroisoolist,   klaasruberoidist   või   tõrvapapist   kleepmastiksil   10…30   cm   puhta   põranda pinnast   madalamale,   kõnnitee   või   sillutisriba   pinnast   15…20   cm   kõrgemale.   Keldri olemasolul   tehakse   teine   horisontaalne   hüdroisolatsioonikiht   vundamenditaldmikule. Vertikaalne   hüdroisolatsioon     kaitseks   pinnase   niiskuse   vastu   tehakse   kuuma   bituumeni kahekordse   võõpamise   teel   keldriseina   tasaseks   krohvitud   välispinnale.   Seda   nimetatakse võõphüdroisolatsiooniks.[5] Hüdroisolatsiooni ehitamine on raskem, kui tegemist on vee hüdrostaatilise rõhuga. Hoone  ehitamist  pinnasevette  püütakse  vältida;   selleks   kas  rajatakse   hoone  kõrgemale  ja täidetakse hoone ümbrus või alandatakse pinnasevee taste drenaažiga.pinnasevett tõkestava hüdroisolatsiooni konstruktsioon sõltub pinnasevee tasemest. Pinnasevee   taseme   puhul   kuni   0,2   m   üle   keldri   põrandapinna   ei     ole   veel   vaja   rasket keldripõrandat. Kui pinnasevee tase on keldripõrandast kõrgemal 0,2…1,0 m, võib veerõhu tasakaalustada (võtes varuteguriks 1,5) raske keldripõrandaga. Kui pinnasevee tase on keldripõrandast kõrgemal üle 1 m, tuleb veerõhk (üle 1MPa) vastuvõtta   raudbetoonplaadiga.   Vettpidav   kleephüdroisolatsioon   tehakse   3…5-kordsest hüdroisoolist   kleepmastiksil.   Hüdroisolatsioon   tuleb   kaitsta   väljastpoolt   120   mm   paksuse tellisseinaga. [4,5]

8 4. HÜDROISOLATSIOONISÜSTEEMID Hüdroisolatsioonisüsteemid: 

Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil - väike poorsus  Jäik   ja   elastne   mineraalne   isolatsioonivõõp   –   kahe   komponentne   kuivsegu,   mis segatakse tööplatsilveega.  Veetihe betoon – betoon püsib niiske, vuugid võivad lekkida.  Bituumen isolatsioonivõõp – külm- või kuumvõõp, 1- või 2 komponentne  Bituumen rullmaterjal – kindel kihipaksus, probleemsed vuugid Plast -  rullmaterjalid Vundamendi hüdroisolatsiooniks on väga palju erinevaid võimalusi ja materjale. Ja nende seast endale sobivaim leida on väga raske. Tuleb arvestada väga paljude erinevate teguritega ja samas peab arvestama ka rahaliste võimalustega. Üks näide hüdroisolatsiooniks on lisas [4]

9 4.1 Horisontaalne hüdroisolatsioon olemasolevatel ehitistel

MC-Injekt GL-95 omadused:  lahustivaba  madala viskoossusega  tungib hästi ka väikestesse pragudesse laiusega Kasutuskohad:  Maa-alustel töödel, sildade, tunnelite jms konstruktsioonide täielik isoleerimine  Müüritise, betooni ja pinnase pragude ja tühimike isoleerimine vee sissetungi vastu  Raskesti ligipääsetavate kohtade isoleerimine[2]

1
0 4.2 Horisontaalne hüdroisolatsioon STYRBIT 2000 omadused: 

modifitseeritud kummibituumen   kasutusvalmis dispersioonmass   lahustivaba   moodustab jätkudeta elastse hüdroisolatsioonimembraani   lihtne paigaldada ka keerulise konfiguratsiooniga pindadele   nakkub betooni, kivimüüritise, puidu, kipskartongi jt materjalidega Kasutuskohad:  keldriseinte  ja  vundamentide hüdroisoleerimiseks   terrasside,  rõdude hüdroisoleerimiseks   vahtpolüstüroolplaatide liimimiseks  Kõige olulisemad vundamendi isolatsioonimaterjali omadused on niiskuskindlus ja soojapidavuse püsimine.[3]

1
1 KOKKUVÕTE

Vundament   on   maja   alus   ja   kui   vundamendi   ehitus-,   soojustus-   ja hüdroisolatsioonitöödega on eksitud, siis olgu muud hoone osad ehitatud kui hästi tahes, saab edasiseks määravaks teguriks siiski hoone vundament. Põhiline viga, mida soklite ja pinnase isoleerimisel tehakse, on ebasobiva materjali kasutamine.   Üldiselt   teatakse,   et   niisugustes   kohtades   tuleb   kasutada   plastisolatsioonist materjale, sellega aga tihti teadmised piirduvad. Nii juhtub praktikas sageli, et vundamendi isoleerimiseks   sobiliku   materjali   omadustele   ja   kasutusotstarbele   ei   pöörata   piisavat tähelepanu. Vundamenti soojustama hakates tuleks kõigepealt teha üks korralik uuring, et leida see sobivaim ja õige materjal, mis siis sobiks valitud vundamendiga, et vundament ei hakkaks lagunema.

1
2 VIIDATUD KIRJANDUS [1]Estpalst,   “EPS   plaat,”   [Võrgumaterjal].  

Saadaval: http://www.estplast.ee/et/vundamendidjasoklid [Kasutatud 8. veebruar 2015] [2]Langeproon,   “MC-Injekt   GL-95   omadused:,”   [Võrgumaterjal]. Saadaval:http://www.langeproon.ee/doc/izolex/Styrbit%202000%20eesti%20k.pdf
[Kasutatud 8. veebruar 2015] [3]Isover,   “XPS   plaat,”   [Võrgumaterjal].   Saadaval: http://www.isover.ee/tooted/ehitusisolatsioon/styrofoam-xps-
isolatsioonimaterjal/2534/styrofoam-250-sl-a-n[Kasutatud 8. veebruar 2015] [4]Hüdroisolatsioon,   “Hüdroisolatsioonitüübid,”   [Võrgumaterjal].   Saadaval: http://ekool.tktk.ee/mod/book/view.php?id=40531[Kasutatud 8. veebruar 2015] [5]Tarmatrade,   “Hüdroisolatsioonitüübid,”   [Võrgumaterjal].   Saadaval: http://www.tarmatrade.ee/File/hoonetehydro.pdf[Kasutatud 8. veebruar 2015]

1
3 LISA 1. 

Joonis 1. Soojustamine EPS plaadiga [http://www.estplast.ee/et/vundamendidjasoklid].

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE
• 2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID
  • 2.1 EPS
  • 2.2 XPS
• 3. HÜDROISOLATSIOON
• 4. HÜDROISOLATSIOONISÜSTEEMID
  • 4.1 Horisontaalne hüdroisolatsioon olemasolevatel ehitistel
  • 4.2 Horisontaalne hüdroisolatsioon
• KOKKUVÕTE
• VIIDATUD KIRJANDUS
• LISA 1.