Antsla Gümnaasium 12b klass JACK LONDON ,,MARTIN EDEN" Referaat Juhendaja: Õpetaja ANTSLA 2010 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. Jack London......................................................................................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................................................4 1.1.1. Perekond............................................................................................................................4 1.1.2. Varajane elu.......................................................................................................................4 1.1...
Teine peatükk koondab endas dielektrik-barjäärlahenduse tutvustamist. Kolmandas peatükis on täpsemat räägitud dielektrik-barjäärlahenduse toimest, praktilisest kasutusest ning selle arengust. Neljas peatükk hõlmab töö empiirilist ehk analüüsivat osa, kus retsenseeritava töö autor kirjedab dielekter-barjäärlahenduse põhimõtetel toimivat enda poolt ehitatud seadet ning selle valmimisprotsessi. Töös esineb vormistamises väikseid vigu. Näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, summary, lisa 1 ja kasutatud allikad on kaldkirjas, mis ei vasta päris täpselt nõuetele ning mõned puuduvad tühikud. Üldiselt on töö hea ning vastab nõuetele. Suure plussina saab välja tuua allikate rohkuse ning usaldusväärsete allikate olemasolu. Töö analüüsis esitatud järeldused põhinevad ülesande lahendamise tulemusel, milleks on antud töös põhiliselt dielektrik-barjäärlahenduse
Pärast Seppo surma sai sellest aastal 1992 A. Seppo Traumatoloogia ja Ortopeedia Keskus, mis aga äkitselt suleti 1994 aastal. Selleks ajaks oli Seppo saanud 12 autoritunnistust, 10 välismaist patenti ja teinud ühe avastuse (nendest 5 autoritunnistust ja avastus vormistati pärast Seppo surma). 1974. aastal esitas dr Arnold Seppo avalduse NSV Liidu Leiutiste ja Avastuste Komiteele, et ta on avastanud uue elusliigese. See avaldus lükati tagasi, vihjates mõningatele puudustele vormistamises. 70. aastate lõpul aga selgus, et sama avastuse on prioriteedi saamiseks esitanud TsITO (Moskvas asuva Traumatoloogia ja Ortopeedia Keskinstituudi) direktor Mstislav Volkov koos instituudi teaduri Oganes Oganesjaniga, kellele Seppo oli juba 60. aastate lõpus oma aparaadinäidise saatnud. Seppol oli ka probleeme, kuna ta ideedele oli vastaseid, kes ei soovitanud neid rakendada. Tal läks pikka aega, et saada ta leiutised enda nimele. Kuid lõpuks maksti talle ka
probleemid meie organismis. Töö käigus sain veel teada, kui palju Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas on neid, kes teavad midagi vitamiinidest ning kes tarbivad ise vitamiine. Uurimistööd tehes sain ise väga palju teadmisi vitamiinide vajalikkuse, puuduste ja nende imendumise kohta organismis. Kindlasti andis uurimistöö koostamine mulle vajaminevaid kogemusi tulevases elus ning lihvis mu oskusi töö vormistamises. 16 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 1. KOKASSAAR, U, ZILMER, M. Vitamiinid – Mida peab teadma vitamiinidest ? AS Ajakirjade Kirjastus, I.k, I.a. 2. LUIGELA, A. Vitamiinid. http://www.terviseleht.ee/200110/10_vitamiin.php (02/2000) 3. STANFORD, D. Vitamiinid ja mineraalained. Tallinn, 2003. 4. ZILMER, M, KOKASSAAR, U, VIHALEMM, T, PULGES, A. Vitamiinid. Tartu, 1996. 5. Vitamiinid. http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid
Selle referaadi kirjutamine andis mulle ka teadmisi juurde selles osas, et kui õigusperekonnad koosnevad õigusharudest, siis õigusharud omakorda koosnevad õigusinstituutidest. Kaks kõige suuremat õigusinstituuti on Anglo- ameerika õigusperekond ja kontinentaalõiguse perekond, viimasesse kuulub ka Eesti õigussüsteem. Antud referaat aitas mul tundma õppida lähemalt õigusnormi ja ka õigussüsteemi iseärasusi, kuid sain ka kogemusi juurde referaadi vormistamises ning erinevate allikate kasutamises. 17 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009. 2. Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002. 3. Paas, T. Infosüsteemi alused. Tartu, 1991. 4. http://www.aabits.net/konspektid/juuraterminid.htm (04.10.2011.). 5. http://eope.ehte.ee/oigus1/igusharu_ja_igusinstituut.html (02. 10. 2011). 6. http://et
kandmisest. Seda reguleerib MTÜS. Asutamiseks on kaks süsteemi: loasüsteem ja avaldamis-normatiivne süsteem. Valdavas osas lähtutakse avaldamis-normatiivsest süsteemist. Kui on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid, ei ole vaja asutamiseks kellegi luba. Loasüsteem on kohaldatav ainult mõningatel üksikutel juhtudel (krediidiasutused (Krediidiasutuste seadus), kindlustusseltsid (Kindlustustegevuse seadus)). Asutamistoimingud seisnevad eelkõige asutamisdokumentide vormistamises aga ka vajalikes sissemaksetes. 1.2.1 Täisühingu asutamine Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha juhud, mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta väiksema häälteenamusega kui 3/4 kõigist häältest. Ühingulepinguga võib osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused
ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulisest probleemidest lähtudest. Kaubanduspsühholoogias oluline on kolmnurk kaup-tarbija-müüja. Marketingi nelja P seadus: 1) Product - toode. 2) Price - hind. 3) Place - turunduskoht. 4) Promotion - edustamistegevus. XIX sanadil reklaamineetodit: 1) Sisseelamine tarbija maailma, enda kujutamises tarbijana ning selle põhjal reklaami või propaganda vormistamises sobival kujul. 2) Katse ja eksituse meetod. Pärastsõjaaegses reklaamipsühholoogias (1945-1970) mõjukamas suundmised: 1) Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus. 2) Psühhoanalüütiline / freudistlik suundmus. 1 Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus (peamised teoreetilised konstruktid): 1) Kommunikatsioonteooria (Lassweill, Lazarsfeld, Schrammi, Parsons, Beresonsi,
dab, et seal oli rohkem (improvisatsioonilisi?) soolosid. Oma järgmise džässikontserdi korraldas Veebel 3. novembril 1939. Kuni viimase ajani ei olnud selle kava teada, ka ei õnnestunud andmeid taastada muusikute mälu abil (Ojakäär 2000: 334). Harry Kõlari koduarhiivist õnnestus siiski leida kõnealuse kontserdi trükitud kava (vt lisa 5), mis võimaldab likvideerida selle lünga meie džässiajaloos. Kahjuks jätkub siingi Veebeli kontsertide “traditsioon” – kavade vormistamises on mitmeid vajakajäämisi: paari erandiga (peale V. Rusti “Colibri” ja Veebeli enda, kellelt on kavas kaks lugu) puuduvad autorite nimed, klaveri soolonumbrite ja popurrii puhul ka palade nimed. Kava koosneb kahest osast, kummaski kuus numbrit, kusjuures torkab silma osade omapärane temaatiline määratlus: “1. osa – Jazz-sümfoonilised teosed, 2. osa – Swing!” Mida Veebel määratluse “jazz-sümfooniline” all silmas pidas, on raske arvata. See võis tähendada seda, et
annaabi.ee 
