- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga. -Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott) opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper opera seria itaalia stiilus tõsine ooper Kunst:-selge ja reeglipärane vormitäius -Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku.
Romantismiaja muusikud võtsid Viini klassikultelt üle zanrid ja muusikavormid nt klassikaline sonaaditsükkel (kahe põhihelistiku ja neid esindavate teemade vastandamine). Sonaaditsükkel koosneb põhiliselt kolmest lõigust: 1. ekspositsioon peateema ja kõrvalteema esimene esitlus teoses. 2. töötlus heliteose keskmine osa, kus arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid. 3. repriis ekspositsiooni materjali kordav vormiosa sonaadivormi lõpus. Samas käsitlesid romantismiajastu heliloojad neid üsna vabalt. 1.2. Uued zanrid muusikas Kammermuusikas (ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika) kujunesid välja klaverisaatega soololaulud, mida hakati koondama tsüklitesse. Samuti hakati kirjutama erinevaid väikevorme klaverile ja tekkis sümfooniline poeem (programmiline heliteos, mille keskmeks on mõni tuntud kangelane
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile.
Vaata, põllumees ootab maa kallist vilja ja on pikameelne seda oodates, kuni ta saab varase ja hilise vihma."; I Peetruse 1:25 "Aga issanda sõna püsib igavesti"; Jesaja 35:10 "Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende peakohal on igavene rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära." II osa on justkui marss kolmeosalises taktimõõdus ja kolmeosalises vormis (ABA). Esimene vormiosa on leinamarsilik, keskmine osa aga helge alatooniga mis sa arvad, miks nii? Suur lõpufuuga annab aimu Brahmsi austuses ja huvist Händeli ja Bachi koorimuusika vastu, mida ta aitas ka taaselustada. III osa "Herr, lehre doch mich" (Bariton ja Koor) IV osa "Wie lieblich sind Deine Wohnungen" V osa "Ihr habt nun Traurigkeit" (Sopran ja Koor) valmis aasta hiljem, 1869 VI osa "Denn wir haben hie keine bleibende Statt" (Bariton ja Koor)
See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1. osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa. Sonaadivormi kõige pingelisem osa, mida iseloomustavad helistike vaheldumised. Siin kasutatakse ekspositsioonis kõlanud teemade iseloomulikke motiive ja nende vastandamist või põimumist. Repriis Heliteose algmaterjali kordav vormiosa. Ekspositsiooni kordus, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivorm võib alata sissejuhatusega, lõpus on sageli kooda (coda it.k.- saba). See on lühike lõpuosa, mis kinnitab peahelistikku. Flöödiõpik Johann Joachim Quartz kirjutas selle õpiku 1752. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik. Klaveriõpik Bach kirjutas selle õpiku 1753. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik. Viiuliõpik Mozart kirjutas selle õpiku 1756
kaheks: nn prantsuse e regulaarstiiliks, mille kandev idee põhineb teljelisusel ja sümmeetrial ja, vastandina eelmisele, inglise e vabastiiliks, mis rõhutab looduslikust. Tasakaaluks võib nimetada võrdsust vasak-ja parempoolsete vormide vahel. Sõltuvalt tasakaalustatavatest vormidest ning nende paigutusest eristatatkse nn sümmeetrilist ja asümeetrilist tasakaalu. Esimesel juhul saavutatakse tasakaal poolte vormiosade täieliku võrdsusega. Asümeetriline kompostitsioon on see, kui vormiosa on omavahel enamvähem samad ,,visuaalselt raskuselt". Inimene tajub lihtsalt mõistetavat rütmi, seega ka lihtsamaid ridu, selle pärast välditakse komplitseeritud meetriliste ridade ja geomeetriliste jadade kasutamisel keerukaid elementide vaheldumise kombinatsioone. Maastikukujunduses ei kasutata rütmi kuigi tihti just matemaatilise täpsusega ning vormi täpse kordumisega, vaid mingi elemendi, vaate või motiivi rütmilise kordamisega. Nt vabakujulises kompositsioonid sisalduv rütm
Õukonna asemel kõrgkodanlaste muusikaühingud Valitses instrumentaalmuusika (väga palju kirjutati pillimuusikat) Vaimulik muusika tagaplaanil Uued zanrid ja vormid (kõige valitsevam oli sümfoonia). Inimtunnete vahetu jäljendamine (loomulikkus, tagasi looduse juurde-läks moodi) Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiad Heakõlaline harmoonia Karakterite kontrastid ühe vormiosa sees Klassikaline sonaadivorm koosneb reeglina kolmest lõigust: I. Ekspositsioon, töötlus, repriis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline kammersonaaditsükkel tempodega kiire-aeglane-kiire; neljaosaline sümfooniatsükkel:kiire-aeglane-menuett/skerto- 5 kiire.(selline esineb ka keelpillikvartetis). Tavalisim koosseis klassikalise ajajärgu
1. Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes 2 peamist helistikku-toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Sageli on peateema jõuline ja kõrvalteema lüüriline. 2. Töötlus-sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali. 3.Repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti. On kõige stabiilsam vormiosa. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiretes osades. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1. 3-osaline kammersonaaditsükkel tempodega kiire-aeglane-kiire. 2. 4-osaline sümfooniatsükkel. Eelmise tsükli ette on lisatud menuett või skertso:kiire-aeglane- menuett/skertso-kiire. 18. sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes:kaduma hakkas basso continuo
annaabi.ee 
