eristata faili nimes suur- ja väiketähti. 13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse? Kuna failides säilivad nii programmid kui dokumendid, siis segaduste ärahoidmiseks kasutatakse iga failitüübi jaoks erinevaid nimelaiendeid. Faili nimelaiend koosneb tavaliselt kolmest tähest. Nimelaiend kirjutatakse faili nime järele ning eraldatakse sellest punktiga. Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis lisaks tekstile salvestatud ka teksti vormindamise kirjeldus. Pilte hoitakse tavaliselt failides laienditega .jpg, .gif, .tif või .bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html. 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis
Clipboard). Vii nüüd kursor sinna, kuhu soovid teksti paigutada ja kanna see lõikepuhvrist dokumenti; "kleepimine" käivitatakse menüüst Redigeeri > Kleebi (ingl. Edit > Paste) või klahvikombi- natsiooniga Ctrl+V. Juhul kui on varem mujalt (näit. internetilehel) kopeeritud tekst ja on soovi kleepida ainult tekst, siis saad seda teha menüükäsu Redigeeri > Kleebi teisiti… (ingl. Edit > Paste Special…) abil. Avanenud dialoogiaknas vali tekstikastis rida tekstiga „Vormindamata tekst“ (ingl. Plain Text) ja klõpsa nupul OK. Ka kopeeritav tekst tuleb esmalt märgistada, misjärel vali menüükäsk Redigeeri > Kopeeri (ingl. Edit > Copy) või klahvikombinatsioon Ctrl+C (või tööriistarea nupuga, millel kahe lehega pildike). Kleepimine toimub eelmises lõigus kirjeldatud viisile. Märgitud teksti teisaldamine ja kopeerimine on võimalik läbi viia ka lohistamise (ingl. Drag and Drop) abil
menüükäsuga Lisa > Pilt > Lõikepilt… (ingl. Insert > Picture > ClipArt…), mispeale avaneb tööpaan lõikepiltidega, kust saad valida endale sobiva. Edasi lõikepildi vormindamine toimub sarnaselt eespool kirjeldatule. -3- Pildid tekstitöös – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1. Lisa dokumendi lõppu uus leht ja lisa sinna vormindamata tekst (vähemalt 6 lõiku). 2. Lisa teisele lõigule üks väike pilt; paiguta see teksti sisse keskele ning määra pildi ja teksti vahelise kaguseks 0,8 cm. Tekita pildi ümber 1,5 pt jämeduse joone. 3. Lisa viiendale lõigule üks väike pilt; paiguta see paremale poole teksti taha ning pilt olgu kahvatu ehk vesimärk. 4. Kordamiseks: 4.1. olgu tegusõnad rasvased ja punast värvi ning nimisõnad kaldu ja sinist värvi; 4.2
Harjutamiseks 1. Lisa dokumendi lõppu uus leht ning kasutades tabeldust, loo tabel andmetega endale meelepärasel teemal; olgu selleks mingi statistika (nimetus, kogus, keskmine jne), ostunimekiri (nimetuse, hinna ja kogusega), palgaandmed (nime, töötunni, palgamäära ja makstava tasuga), või muud. Tulemus peaks olema midagi sarnast kõrvaloleval pildil olevaga. 2. Lisa mingi mingi tekst vormindamata kujul, ning vorminda seda nii, et oleks vähemalt 2 lõiku. Lisa kummalegi lõigule süvisinitsiaal, kusjuures esimesel lõigul olgu see veerisel ja 4 rea kõrgune ning teisel süvistatud ja 2 rea kõrgune. 3. Vii tekstikursor dokumendi lõppu ning tekita uus rida. Vorminda tekst alates teksti- kursorist veergudesse (nagu ajalehes) ning lisa siis kummassegi veergu üks lõik teksti. PS
.....................................................................1 Teksti kopeerimine ja vormindamine............................................................................2 Harjutustöö Koostaja: Virgo Teksti kopeerimine ja vormindamine 1. Kopeeri Internetist viie uudise tekst juhendi järele koos pealkirjadega ja puhasta tekst. (kleebi teisiti > vormindamata tekst> kustuta ülearused enterid ja pehmed reavahetused) 1. Marju Länik: koos Contraga luuletada polnudki nii raske! «Minu luuleread sündisid kohe, kui Contra eelnevaid ridu nägin see polnud üldse raske!» julgustab laulja Marju Länik luulehuvilisi Tartus Krooksu pubis peetavatel kohtumisõhtutel osalema ja seal enda sees peituva luuletaja valla laskma. Nimelt toimub seal juba täna värsiseadmisvõistlus Contra versus külastaja. «Contra
kui näiteks tipid 10{1,3}, otsib Word nii „10“, „100“ kui ka „1000“; kui näiteks tipid kal@a, otsib Word nii sõna „kala“ kui ka „kalla“. Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1. Lisa dokumendi lõppu uus lehekülg, kasutades sektsioonipiiri(!), ning otsi internetist mingi tekst (vähemalt pool lehekülge) ja kleebi seda viimasele lehele vormindamata kujul. 2. Kujunda tekst nii, et oleks vähemalt 7 lõiku (vihje: kasuta standardrea nuppu Kuva/peida ¶, et näha lõikude jaotust). 3. Olgu kaks esimest lõiku täpploendid ning sümboli „“ asemel olgu sulle sobiv pildike; täpi taane 0,9 cm ja teksti taane 1,7 cm. 4. Lõigud 4-7 (või teksti lõpuni) olgu numberloendid ning 5. ja 6. lõik olgu 2. taseme loend (ehk alapunktid); esimese taseme loend olgu rooma numbritega ja teise taseme
sees (sarnane Enter-klahvi märgile), lõigu lõpumärki „¶“ jne. Nende sümbolite peitmiseks klõpsa uuesti sellel nupul. -6- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1. Lisa dokumendi lõppu tühi leht ning otsi internetist mingi tekst (umbes pool lehekülge) ja kopeeri see viimasele lehele vormindamata kujul. 2. Harjuta teksti märgistamist (korraga terve sõna, lause ja lõik jne.). 3. Vorminda äsja kleebitud tekst nii, et tekiks vähemalt 3 lõiku (jälgi, et igas lõigus oleks vähemalt kaks lauset). 4. Joonda teine lõik rööpselt ja esimene rida olgu taandreaga 0,6cm ning muuda selle lõigu tekst järgnevalt: Arial, 14pt, reasamm 2,0; esimene lause olgu sõrendatud märgi- sammuga 5,4p; teine lause sinist värvi. 5
Enamasti mõeldakse sõna "tekst" all sellist teksti, mis on salvestatud ASCII koodis, st. ilma igasuguse vorminduseta. Lisaks tekstile kasutatakse arvutites veel selliseid objekte nagu graafika, numbrid (kui nad pole esitatud ASCII koodis) ja programmikood. Kõige lihtsam tekstifail on TXT vormingus fail, mis sisaldab puhast teksti, ilma kujunduseta, ilma tabeliteta, ilma erinevate kirjastiilideta teksti, ei sisalda graafikat, video ega heli. TXT formaadis tekst on vormindamata lihttekst, mis koostatakse ASCII/ANSI kooditabeli alusel. TXT formaat põhineb ASCII-täheregistril, mis lubab kasutajal kirjutada teksti klaviatuuri abil. Tavalise TXT-formaadi abil ei ole võimalik luua dokumenti, millel on erisuurusega pealkiri ja muu kontor-tekstiredaktori põhiseid funktsioone. TXT-formaate on mitmeid, ning kuulsaim ongi TXT ehk "Text Terminit" ``tekstifail`` kasutatakse sageli ASCII faili sünonüümina (Vikipeedia). 11
Kokku pakitud failide avamisel pakitakse nad lahti, sulgemisel uuesti kokku. Seda võid kasutada siis, kui kõvaketas hakkab täis saama, aga suurema ostmiseks ei ole raha. Kausta või faili kokku pakkimiseks: Ava Windows Explorer. Tee paremklõps kausta või faili nimel. Klõpsa hüpikmenüü korraldusel Properties. Klõpsa dialoogiakna nupul Advanced. Märgista kontrollkast Compress contents to save disk space. Klõpsa nupul Apply. Disketi vormindamine Turustatakse nii vormindatud kui vormindamata diskette. Kui diskett on vormindamata, ei saa seda lugeda ja operatsioonisüsteem väljastab veateate. Vormindamiseks aseta diskett disketiseadmesse, klõpsa aknas My Computer disketiseadme ikoonil ja vali kaustaakna menüüst File või hüpikmenüüst korraldus Format. Avaneb dialoogiaken. Vormindamist alustab klõps nupul Start. See on küllaltki aeglane ka kiire arvuti korral. Kontrollkastiga Quick Format saab valida kiirvormindamise, mis kustutab failide nimed
Kirjade saatmine Kirjade saatmine käib teegi mail klassiga EmailMessage - selle jaoks tuleb luua EmailMessage tüüpi objekt, seada vajalikud omadused nagu adressaadi andmed ning kirja sisu ja käivitada saatmiseks objekti meetod send. kiri = mail.EmailMessage() kiri.sender = "[email protected]" kiri.to = "[email protected]" kiri.subject = "Pealkiri" kiri.body = "Tere, see on testkiri!" kiri.send() Kirja sisu saab seada kahe omaduse läbi - body mis on vormindamata sisu (text/plain) ning html mis on HTML vormingus sisu (text/plain). Juhul kui seatud on vaid üks neist kahest, kasutavad e- posti kliendid lugemiseks olemasolevat, kuid kui seatud on mõlemad, siis kasutatakse kliendi poolt vaikimisi seadeid (reeglina HTML). Võimalik on saata koos kirjaga ka manuseid. Selle jaoks on kirja objektil omadus attachments, mille sisuks on massiiv manuste andmetega. Manused koosnevad faili nimest ning faili sisust. message.attachments = [("failinimi1
1 gigabait GB = 1024 megabaiti Kasutades baidis sisaldavat 28=256 eri bitikombinatsioone on sümbolitega opereerimiseks arvutis koostatud nn. ASCII-koodi tabel (sisaldab 128 (põhitabel 7 biti) või 256 (laiendatud tabel 8 biti) märkisümbolit). Näiteks täht "A" on kodeeritud arvutis numbrina 65 (kahendarvuna 0100 0001); B 66 (0100 0010); jne. Arvuti opereerib sümbolite ja teksti asemel nendele sümbolitele omistatud koodidega. Maht Lühend Baite ca baite ca lehekülgi vormindamata teksti 1 kilobait (210) KB 1024 tuhat ~ 0,4 1 megabait (220) MB 1 024*1 024=1 048 576 miljon 400 1gigabait (230) GB 1 0243=1 073 741 824 miljard 429000 1 terabait (240) TB 1 0244=1 099 511 627 776 biljon 439800000 Arvuti võib samamoodi toimida ka info muude esitusvormidega heli, pildi, videoga. Pilt jaotatakse piksliteks pildi vähemaks kahemõõtmeliseks elemendiks, millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli
annaabi.ee 
