egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. (Nägemus pärast jutlust. Kollane Kristus. Autoportree. Ta Matate (turg). Paul Cezanne (1839 1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Oma tõid õnnestus tal harva eksponeerida. Ta eemaldus impressionismistt kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. ( Natüürmort kummutiga. Kaardimängjad V. Suplevad naised. Poiss punase vestiga. Natüürmort õunakorviga.Sinine vaas. Saine-Victoire'i mägi.) Kubism sellest saab rääkida aastast 1907. Algselt oli see pilkeks antud nimetus. Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Kubistid säilitasid loodusliku motiivi, kuid nende ainering oli piiratud majad, puud ja natüürmordid nõude, muusikariistade ja muude sääraste esemetega , millel on küllalt kindel geomeetriline vorm
Niimoodi, soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas Cezanne seda siiski. See oli ka üheks põhjuseks, miks kunstiarvustajad suhtusid tema teostesse äärmiselt vaenulikult. Alles elu lõpul sai Cezanne'ile osaks ka juba tunnustust ja tema taotluste mõistmist. Lausa täht-tähelt võtsid tema teoreetilisi arutlusi 20. sajandi kubistid. Kubismi teket mõjutanud kunstnik. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.) www.expo-cezanne.com www.ibiblio.org/wm/paint/auth/cezanne Postimpressionistide hulka loetakse ka Henri de Toulouse- Lautrec (1864--1901), kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased
„Kolmnurk“ (1921) „Memento“ (1936) Johannes Semper (1892-1970) • Kirjanik, kes on viljelenud kõiki kirjanduse põhiliike • Oli ajakirja Looming toimetaja • 1917. aastal tuli Semper lipniku auastmes Eestisse, lülitus kiiresti kirjanduslikku ja ühiskondlikku ellu • Okupatsiooni alguses oli ta ENSV haridusminister, … • 1917 - Esimene luulekogu “Pierrot“, selle järjeks oli „Jäljed Liival“ • Semperi luule ja proosa paistsid silma vormikindlusega, proosa terase psühholoogilise eritluse poolest. • Avaldas Semper ka mitmeid reisikirju, oli viljakas tõlkija ning on vahendanud rohkesti prantsuse kirjanduse klassikast. August Jakobson (1904-1963) • eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Algne nimi oli Augusti Jakobson • Pärit töölisperekonnast • Õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikoolis • 1939 - valiti Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks …
tundus kohmakas. Kibestunult tõmbus Cezanne nüüd tagasi LõunaPrantsusmaale oma sünnilinna Aixi ja jäi sinna töötama paljudeks aastateks. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Aegamööda eemaldus Cezanne impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitemid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile--silindrile, kuubile, koonusele. See on eriti märgatav Cezanne maalitud inmkehade kujul. Cezanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas. Mitme vaatepunkti kasutamisega
Postimpressionistid I: kunstnikud, kes on mingil etapil järginud impressionismi põhimõtteid. 1)Van Goch: ekspressiivse suuna rajaja; Tähisöö; Päevalilled. 2) Gaugain: kunst peab endas kandma olulist hingelist sõnumit, midagi vaimset, müstilist ja salapärast. Seda salapära lootis Gaugain leida primitiivsest ja eksootilisest kultuurist. Lõi süntetistliku stiili. Kollane Kristus; Ta matete. 3) Cezanne: tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Mitme vaatenurga kasutamisega lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, mis oli seni Euroopas loogiline kasutada. Motiivid olid ülikitsad (natüürmordid, maastik, staatilised figuurid). Suplevad naised; Sinine vaas. Postimpressionistid II: puäntillism: loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega (nimetatud ka neoimpressionismiks). Rajajaks on Seurat (eesmärk väljendada tõetruult nähtava maailma värve; Grande-Jatte saar). Kasutas nn värviringi
põhjustas puhta värvi vallandumist 20. saj alguses. Maalid dekoratiivsed; tumedad kontuurid; avaldas mõju fovismile. PAUL CEZANNE(prantslane) kubismi isa; Maastikud, natüürmordid, portreed; klassikalised-moodsad teosed; looduses olevad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid. (Kubismi algmõtted) nt kuusk taandati koonuseks. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Töödes esines palju joonistamise vigu- probleemid nägemisega. HENRI DE TOULOUSE- LAUTREC(pariis-prantslane) kaasaegse reklaamikunsti isa; Lapsest saati vigane; kuulsad teatri- ja kohvikuplakatid; maalis teatris ja kahtlastes lõbustusasutustes. Looming suunatud inimeste vastu: iroonia, sapp. Kohviku ja baaristseenid; stiliseerimine ja lihtsustamine; ei pea inimestest lugu; maalid visandlikud ja sketsilaadsed. 23
tardumus. Paul Cezanne kujutas oma maalidel tihti vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta rohkem impressionistidele, kuid 1874. aastal nende esimesel näitusel sai ta kriitikutelt rohkem mõnitada kui teised. Tema piltidel näis olevat kohmakas ruumikujutis, millel esines palju moonutusi. Mõne aja pärast eemaldus Cezanne impressionismist, ta püüdis ühendada impressionistlikud värvid klassikalise vormikindlusega. Eelistas tumedate varjude asemel siiski selgete vormide loomist. Lähendas looduses leiduvaid vorme mõnele stereomeetrilisele põhivormile- koonusele, kuubile jne. Ta pidas võimalikuks mitmest vaatepunktist, et kujutada igat objekti sellisest küljest või nurgast, kus objekti vorm on piisavalt selge ja ilmekas. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne vundamendi tsentraalperspektiivist, millega lõhkus ta renessansi ajast Euroopa kunstis põhimõtted ruumiilu loomiseks. Ta
tundus kohmakas. Kibestunult tõmbus Cezanne nüüd tagasi Lõuna-Prantsusmaale oma sünnilinna Aixi ja jäi sinna töötama paljudeks aastateks. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Aegamööda eemaldus Cezanne impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitemid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile--silindrile, kuubile, koonusele. See on eriti märgatav Cezanne maalitud inmkehade kujul. Cezanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas. Mitme vaatepunkti
Tema eesmärgiks sai seinamaal või selle taoline tahvelmaal. Ta vähendas oma tsentraalperspektiivi, muutis kujutise tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks, loobus varjudest, kattis suuri osi maalist üheainsa puhta värviga. Oli seega süntetistliku stiili esindaja. Siiski on ta teosed vaoshoitumad ja planeeritumad kui Munchil või van Goghil. Paul Cezanne tunnustas impressionismi värvide ilu ja valgusküllast koloriiti. Tema eesmärgiks sai ühendada impressionistlikud värvid klassikalise vormikindlusega. Lähendas looduses leiduvaid vorme mõnele stereomeetrilisele kujundile (silinder, kera jne). Pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist ning lõhkus sellega tsentraalperspektiivi. Cezanne pidas maali süzeed täiesti ebaoluliseks. Maalis maastikke, natüürmorte, staatilisi figuure. Maal: Vincent van Gogh Paul Gauguin Paul Cezanne Neoimpressionism - Seurat stiili kutsutakse ka kutsutakse samuti punktüallismiks, sest loodust anti
annaabi.ee 
