Veiko Liis ja Kadarbiku Köögivili OÜ (design management kategooria). 5 AERO Valgusti pehmete vormide ja särava värviaktsendiga. Algselt tulenes vorm soovist kasutada ühes valgustis korraga kahte rõngaslampi, et saavutada tõhus valgustatus, ilma et pimestaks. Sama vormiga saab hea valgusti ka tavalise, E27 sokliga. Lisaks lihtsale,selgele vormikeelele on kahest detailist koosneva valgusti keskkohas juhtmega sama värvi plastikust ketas, mille sisemine valgus särama lööb. Autor(id): Tõnis Vellama Kategooria: tootedisain Materjal: alumiinium +detailid Mõõdud: d400 x h250 Tootja/tellija nimi: SEOS Valgustus 6 Warm up Collection Warm up Collection pleedid ja tekid on kootud limiteeritud tiraazhina vanal Dornier
Iseloomulik on akende paigutamine sügavale seindapinda. Hoone välisilmes tõusevad esile veel ka jõulise vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde
Iseloomulik on akende paigutamine sügavale seindapinda. Hoone välisilmes tõusevad esile veel ka jõulise vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde
pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu seda oli Holland, Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli ,,De Stijli" kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale.
LC 3, Barcelona tool; toolide raamkonstruktsioon (torukonstruktsioon) ja polster olid eraldi. Lauad metallkarkassil, klaasplaadiga. DE STIJLI ideoloogid töötasid välja funktsionalismi alused, mille kohaselt nii maalikunsti, arhitektuuri kui ka disaini esmaseks ülesandeks oli massi, värvi, valguse ja materjali süntees (rühmituse programmiliseks teoseks peetakse G. T. Rietveldi Schröderi villat Utrechtis, 1923). De Stijli kaugem eesmärk oli allutada kogu keskkond neoplastitsistlikule vormikeelele. Kasutati puhtaid geomeetrilisi vorme, lõikuvaid pindu, põhivärve. Sisekujundus. De Stijli ruumikujunduslikud ideed olid seotud dünaamilise ruumijaotuse põhimõtetega. Lükandseinad, transformeeritavad ruumid. Viimistlusmaterjalina kasutati värvi, mille valik lähtus neoplastitsistlikust värvigammast: peale musta ja valge kasutati ainult põhivärve - punast, sinist ja kollast. Selged geomeetrilised vormid viitavad täisnurksete vormide eelistamisele ruumide kujundamisel ja jaotamisel
abstaktsionismis kehastunud „üldiste seaduspärasuste“ ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. „De Stijli“ ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon – praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli „De Stijli“ kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses „Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst“: „Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas.“ Nagu hiljem näeb, oli „De Stijl“ üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale.
Koristaja, kes nii-öelda tavalise inimese positsiooni taandatud, mõjub seepärast lihtsameelse ja abituna maja-masinaga toimetulekul. Seda maja võib nimetada sürrealistlikuks majaks. Ta ei koosne tüüpilistest arhitektuursetest detailidest, vaid teda läbib teatud vahelisus, mistõttu uks pole enam uks, aken pole aken, sein pole sein, post pole post, piire pole piire (,lift pole lift). Postmodernsuse vastand. Koolhaasi vastupanu modernistlikule, jäigale vormikeelele väljendubki selles. Mingit keelt nagu pole. Arhitektuurist on saanud skulptuur. Koolhaas demonstreerib ka tehnoloogilist üleolekut, asendades postid metalljublaka, trepimantli ja trossiga ning Villa Savoye' kesksest pandusest saab majesteetlik hoonet valitsev lift-kontor, millel on täiesti funktsionaalne põhjus Remment Lucas Koolhaas, tuntud kui Rem Koolhaas, on üks tänapäeva tuntumaid elavaid ja tegutsevaid arhitekte. Lisaks on ta ka arhitektuuriteoreetik ning linnaplaneerija
Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud ,,üldiste seaduspärasuste" ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli ,,De Stijli" kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale.
Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud ,,üldiste seaduspärasuste" ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli ,,De Stijli" kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele. Mondrian kirjutas oma programmilises teoses ,,Plastiline kunst ja puhas plastiline kunst": ,,Tulevikus asendab puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale.
annaabi.ee 
