Tundra Tundra v Sademeid on vähe. v Külm kliima. v Igikelts(kuni 100m ja veel rohkemgi paks). v Lühike jahe suvi ja pikk külm talv. v Tugevad tuuled. Tundra Vorkuta ümbrustes. Tundra v Tundra on maa-ala, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. v Igikelts ja madalad õhutemperatuurid takistavad tavaliste puude kasvamist. Tundra v Tundra esineb Põhja Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. v Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. v
Raimond Kaugver Koostaja: Mina Biograafia Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 19371943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 19451949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 19501961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige. Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes
poliitvangina Siberisse. Edasi kutseline kirjanik. 3 Geity Lande Referaat BIOGRAAFIA Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas.Aastatel 1937-1943 õppis ta progümnaasiumis.1943 põgenes ta Soome,kus astus 200. Eesti jalaväerügementi.1945- 1949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastaö 1950-1961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis,hiljem tüütas ka kaevuri,puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 on ta kutsedline kirjanik. Oli Eesti ongressi liige. LOOMING Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümmne kuuldemängu,millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes.Tema romaane on tõlgitud vene,soome ja teistesse keeltesse. Nagu mitmed teised 1950-ndail aastail alustanud prosaistid, sai ka R. Kaugver esimese
Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti. Süüdistused olid väga sarnased Stalini aegadega (et on Inglise agent jne). Beria mõisteti surma ja lasti maha. Millal täpselt, polegi teada. Avalikku kohtuprotsessi ei toimunud. Beria oli seotud repressioonidega. Sept 1953 valiti Hrustsov NLKP KK I sekretäriks. Hakati läbi vaatama mõningaid Stalini aegseid poliitilisi protsesse (Leningradi süüasi, mille käigus oli hukatud palju inimesi). Samas aga, kui Vorkuta kaevanduses toimus GULAG´i vangide ülestõus 1953. a lõpus, siis suruti see julmalt maha. 1954. aastal sõitis Hrustsov Nõukogudemaal ringi. Käis Siberis, Kaug-Idas, Sahhalini saarel, Kesk-Aasias, Ukrainas, Leningradis, Riias jm. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. 1955. a määrati Ministrite Nõukogu esieheks Malenkovi asemel Bulganin. Hrustsov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju.
Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti. Süüdistused olid väga sarnased Stalini aegadega (et on Inglise agent jne). Beria mõisteti surma ja lasti maha. Millal täpselt, polegi teada. Avalikku kohtuprotsessi ei toimunud. Beria oli seotud repressioonidega. Sept 1953 valiti Hruštšov NLKP KK I sekretäriks. Hakati läbi vaatama mõningaid Stalini aegseid poliitilisi protsesse (Leningradi süüasi, mille käigus oli hukatud palju inimesi). Samas aga, kui Vorkuta kaevanduses toimus GULAG´i vangide ülestõus 1953. a lõpus, siis suruti see julmalt maha. 1954. aastal sõitis Hruštšov Nõukogudemaal ringi. Käis Siberis, Kaug-Idas, Sahhalini saarel, Kesk-Aasias, Ukrainas, Leningradis, Riias jm. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. 1955. a määrati Ministrite Nõukogu esieheks Malenkovi asemel Bulganin. Hruštšov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati
Tallinna 2. Tehnikakooli automaattelefonijaamade erialale õppima siirdunud Vaido. Seejärel tuli Nõukogude armee. Ta teenis Leningradi oblastis paiknenud saniitraketiväes. Sealgi joonistas ta mitmesuguseid plakateid. Ohvitserid taipasid tema huvi relvade vastu ning agiteerisid üleajateenijaks jääma. Teda ei ahvatlenud suure Venemaa avarustesse jääma. Vaido ütles, et ei saanud võõrriiki teenima jääda ka sellepärast, et Nõukogude Liit oli hoidnud tema isa seitse aastat Vorkuta vangilaagris. " Isa oleks minu vabatahtlikust Venemaale jäämisest soki saanud. Ta rääkis alati, et kunagi ei tohi Vene riiki usaldada. Pätsi ajal teenis isa Mihkel (minu vanaisa) siinsamas Taara kasarmus. 1944. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke Sinimägedes õnnestus tal ellu jääda, aga venelaste käest tal pääseda ei õnnestunud. Venelased saatsid ta Vorkutasse," jutustas Vaido isast, kellelt on ta pärinud sihikindluse korraarmastuse ja ka enesest lugupidamise.
Nutsin veelgi kõvemini. Ka ema nuttis. Mina olin pere noorim ja kuna oli külm, siis suure kiirustamisega pudenes mul üks kinnas käest. Ema tahtis seda ülesse võtta, kuid soldat astus sellele jalaga peale. Ema hakks siis naerma. Siis küsiti, et miks ta naerab ja ema ütles, et see, kui kinnas siia maha jääb, on märk sellest, et me tuleme veel kord siia tagasi. Seda ei uskunud mitte keegi. Pereisa oli kinni viidud "omakaitses" olemise eest. Tema istus oma aastaid Vorkuta vangilaagris. Niisiis küüditati koos minuga mu õde Pilvi Raud (sündinud 1938.a.), vend Rein Raud (sündinud 1940.a.) ja ema Endla Raud (sündinud 1912.a.). Meid viidi enne koolimajja. Lõuna ajal viidi meid Tartust rongi peale. Ähvardati palju. Kui me jaamas olime, oli meil kõigil külm. Osad vanurid toodi haiglast kanderaami peal sinna ja mäletan veel ühte ema oma 3-päevase lapsega. Kahjuks see laps aga pärast suri ja mäletan, et see ema hoidis
Kreutzwald kasutas Faehlmanni visandeid hiljem eepose ,,Kalevipoeg" koostamisel. RAIMOND KAUGVER (25. II 1926 24. I 1992) Raimond Kaugver on sündinud Rakveres raamatupidaja pojana. Lõpetas 1942 Rakvere gümnaasiumi ja põgenes 1943 Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker. Töötas 1950 1961 Tallinna trammitrustis peamiselt teemeistrina, seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Avaldanud 16 + 2 (postuumselt) romaani, näidendeid, novellikogusid, kuuldemänge. Kaugver kirjutas nii Soome armees kui ka Siberi vangilaagris. Et Kaugver oli saanud kõigest viis aastat, oli ta 1949. aasta lõpus Tallinnas tagasi ja helistas 16
armeest. Tuhhatsevski, Kork jne mõisteti surma. Sellest oli suur abi Hitlerile. 4.8.7 VÄLISPOLIITIKA 1933 USA, viimase suuriigina, tunnustas Nõukogude Liitu. Sõjaohus euroopa palus NLi liituda Rahvasteliiduga. Seda NL tegigi 1934. aastal. 1939. aastal visati NL Rahvasteliidust ära. Nõukogude Liitu ehitati sunnitööliste poolt Moskva-Volga kanal, Valgemere-Läänemere kanal, Narelski linn (linn põhjapööri joone taga), Komsomolski linn, Kotlas-Vorkuta raudtee. Goelro - Venemaa elektrifitseerimise plaan, mis töötati välja Lenini käsul. Elektrifitseerimisega alustati 20ndatel. Lõpetati I viisaastaku lõpuks. Ilitsi lambike. Raskolnikov - Nõukogude Liidu välisdiplomaat, kes keeldus Venemaale tagasi minemast. Saatis Stalinile avaliku kirja Stalini kuritegude kohta. 53 05.12.1936 - võeti vasti Stalinlik konstitutsioon. Teatati, et sotsialism on ülesehitatud.
(59% elanikest). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on põlisrahva osakaal Komi Vabariigis pisut kasvanud, sest seoses madalseisuga paljudel tööstusaladel on osa sissesõitnud venekeelsest tööjõust taas lahkunud. Enam kui pooled Komi Vabariigi elanikest on venelased, neile lisanduvad ukrainlased ja valgevenelased. Linnades, eriti alates 1930. aastatest rajatud põhjapoolsetes tööstuslinnades (Vorkuta, Inta, Petsora, Uhta) domineerib venekeelne elanikkond. Komide positsioonid on paremad põllumajanduslikes maarajoonides, ent linna asumine tähendab reeglina ka venestumist. Sürjakomisid elab juba 19. sajandist peale ka Koola poolsaarel, Lääne-Siberis jm. Permikomi autonoomne ringkond on läbi aegade olnud suhteliselt vaene ja mahajäänud piirkond. Erilisi maavarasid ja tööstust seal pole ning ka sisserändajaid on olnud suhteliselt vähe. Permikomid on jäänud peamiselt maarahvaks.
annaabi.ee 
