Pärast Töchterschule lõpetamist oli noor naine olnud koduõpetajaks Soomes, kuid siis tulnud Tallinna tagasi ja nii teeninud ta leiba Tallinna advokaadi peres. Noore koduõpetaja elu polnud kerge, sest ema olevat varakult surnud ja isa kasvatanud kahte poega ja kolme tütart üksi. Kui kihluse järel (fotod ilmselt kihluse ajast) küsinud noor advokaat oma väljavalitult tema suurima unistus kohta, mida ta tahaks kohe täita, olnud vastus üllatav. Constance polnud elus veel kunagi voorimehega sõitnud ja nii "sõitnud nad siis kahekesi, noored ja õnnelikud, voorimehega Kadriorgu". Sel hetkel nad ilmselt veel ei teadnud, et Kadriorus on hiljem nende ühine kodu. Constance oli pärinud oma ilu emalt, kes olevat Tallinna bürgerite ja tsunftirahva hulgas nimetatud "die schöne Frau Ekström". Jaan Poska, kes ise pärines 12-lapselisest köstriperest, kus pere suurim rikkus olnud just
naise Josephine Amalie tütar. Pärast Töchterschule lõpetamist oli noor naine olnud koduõpetajaks Soomes, kuid siis tulnud Tallinna tagasi ja nii teeninud ta leiba Tallinna advokaadi peres. Noore koduõpetaja elu polnud kerge, sest ema olevat varakult surnud ja isa kasvatanud kahte poega ja kolme tütart üksi. Kui kihluse järel küsinud noor advokaat oma väljavalitult tema suurima unistus kohta, mida ta tahaks kohe täita, olnud vastus üllatav. Constance polnud elus veel kunagi voorimehega sõitnud ja nii "sõitnud nad siis kahekesi, noored ja õnnelikud, voorimehega Kadriorgu". Sel hetkel nad ilmselt veel ei teadnud, et Kadriorus on hiljem nende ühine kodu. Constance oli pärinud oma ilu emalt, kes olevat Tallinna bürgerite ja tsunftirahva hulgas nimetatud "die schöne Frau Ekström". Jaan Poska, kes ise pärines 12-lapselisest köstriperest, kus pere suurim rikkus olnud just lapsed, olevat
rohkem inimesi.linnaelanike varustamiseks toiduainetega vajati seinisest enam põllumajandussaadusi ja nii andis tööstuslik pööre omakorda tõuke põllumajanduse aerngule. Kuna inimeste arv linnas oli suur ei jätkunud neile korralikke eluasemeid. Ehitati odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli ka trantsport. Rikkamad inimesed käisid tööle oma tõlla või voorimehega, kuid vaesemarele ei olnud see taskukohane. Nad pidid käima tööl jalksi ning see võttis palju aega. Kuid 1870. aastal hakati kasutama hoburadteed ehk hobutranmi, pöörde tõi elektritramm 1890. aastal. Kahanes tunduvalt ka perekonna, kiriku ning traditsioonide roll- eriti noorte inimeste seas. Järjest tähtsamaks muutus vabrikukollektiiv. Uueks olustiku oleks kujunes ühelt poolt alkoholism ja prostitutsioon, teiselt poolt aga paranesid aga kooliolud ning arstiabi.
korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnades kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imgus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus.Uuesolustiku oskakskujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu.
korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsid oma tõlla või voorimehega, vaestele polnud see taskukohane. 1870. aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imbus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas ka inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Uue olustiku osaks kujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu 4
lõunat söömas, rääkisid oma abielu plaanidest XXXIX Oli Jaanuarikuu ja minategelane kasvatas endale habeme. Nad elasid ikka veel koos ilusasti ja õnnelikult ja rääkisid sellest. XL Saabus kevad ja Minategelane koos Cathrinega kolisid Lausanne'i. Sealne hotell oli enamasti tühi. Nende kolimise ajendiks oli halvenenud ilmastiku olud (eelmises hotellis ei olnud enam nii ilus) ja sest seal oli haigla. Cathrinel polnud lapse tulekuni enam kaua aega jäänud. Nad käisid ka vahepeal voorimehega sõitmas ja nautisid igat hetke mis koos olid. XLI Minategelane ärkas öösel kella 3 ajal üles. Cathrinel olid valud. Minategelane helistas arstile ja nad läksid haiglasse. Cathrine viidi oma palatisse ja minategelane jäi alguses tema juurde. Nii Cathrine kui õde soovitasid minategelasel minna hommikust sööma, kuna seal läheb arvatavasti kaua aega. Kui minategelane oli söömas ära käinud, siis oli Cathrine teise palatisse viidud. Talle lasti gaasi, et valusid vähendada
Tee peal rääkis ta mida Karin oli talle rääkinud ja kui Vesiroos oli hakanud rääkima relvadest, siis meenus Indrekule tema sahtlis olev revolver, mille ta pidi Karini pärast kindlasti ära tooma. Kui ta oli Vesiroosi tema majja aidanud, siis kiirustas ta tagasi oma kodu juurde ja lootis selle leida inimtühjana nagu see oli tema lahkudes jäänud. XXXVII Indrek kiirustas kodu poole, ise aga mõtles Vesiroosi sõnadele järele. Kodu poole sõites ta rääkis voorimehega ja küsis kas ta tahab endale revolvrit osta ja voorimees olinõus, kuid tahtisseda ennemnäha. Natuke maad enne kodu ta läks maha ja jooksis kodu poole. Kodu ukse avas ta vaikselt ja talle endalegi tundus nagu ta oleks varas. Maja paistis alguses inimtühi ja ta läks oma kabineti ukse taha. Kuna ta teadis, et uks krigiseb, siis avas ta selle kiiruga. Kuid oma üllatuseks nägi ta seal Karinit koos Reneega, kes istusid diivani peal
Aga ta oli nähtavasti väga üllatatud, et siin valitses täielik rahu, kuna teistest klassidest kostsid ikka veel üksikud paugud ja hulgalised karjatused. Tema teada pidi olema otse vastupidi. Sellepärast polnud tal aega siin enne peatuda, kui oli rahu jalale seatud kogu majas. Alles siis tuli ta uuesti tagasi ja ütles kurikavalalt: ,,Härra Slopasev, täna juhtus minuga imelik asi, väga imelik asi." ,,Mis siis?" küsis Slopasev nagu uudishimulikult. ,,Kui ma voorimehega mürinal üle silla sõitsin, kuulsin ma äkki hirmsat müra ja kisa. Ma ütlesin siis voorimehele: ,,Härra voorimees, kas teil on head kõrvad?" Ja voorimees pidas hobused kinni ning ütles: ,,Miks saksad seda küsivad?" Mina vastu: ,,Härra voorimees, on teil head kõrvad või ei ole?" Nüüd ütles see voorimees: ,,Pole teised suuremad asjad, üks alati lukus ja teine ajab pilli." Siis küsin mina: ,,Härra voorimees, kas kuulete midagi?" Ja tema vastab: ,,Nagu kuuleks midagi
annaabi.ee 
