32. Tuule ja vooluvete mõju pinnavormide kujunemisele. Näiteid. -Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). -Vooluveest tekkinud pinnavormid (kuivanud jõesängid) on väga erakorrapärased. *Nõlvavoolutekkelised e. uhtvormid (pindmise uhtmise ja nõlvaerosioonil moodustunud) *Sängivoolutekkelised, mis on kujunenud vee uuristuse e. erosiooni teel *Püsiva sängivoolu poolt on kujundatud suurimad kulutusvormid jõeorud. 33. Inimtegevuse mõju litosfäärile. Maavarade kaevandamine. Maavarade ulatuslik väljakaevandamine toob endaga kaasa mitmesuguseid keskkonnaprobleeme(pinnase
proportsionaalsed kogused ja segatakse kokku Ruumiliselt keskmistatud proov võetakse lühikese ajavahemiku vältel ühesuguse mahuga ühekordseid proove reostunud veekogu erinevatest kohtadest ja sügavustelt ja segatakse kokku 1. Proovivõtu koht a. vastavalt eesmärgile ja objekti iseloomule b. kergesti ligipääsetav c. proovide võtmine ühest ja samast kohast d. pinnaveekogust tavaliselt 30 cm allpool veepinda e. vooluveest võetakse proov hästisegunenud veest (kõige tugevama vooluga kohast) ! mitte võtta kohtadest, mis ei ole tüüpilised antud veekogule 2. Proovivõtu sagedus 3. Proovi maht a. Määratavate komponentide hulk b. Uurimismeetodid, analüüsimeetodid 4. Proovipudelid a. sõltuvalt määratavatest komponentidest b. laboris pestud ja markeeritud c. enne proovi võtmist loputatakse prooviks võetava veega (v.a.
Läänemere reostusest. – ÕIGE 17.Läänemeri võib külmadel talvedel jäätuda peaaegu tervenisti. – ÕIGE 18.Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kalast. – ÕIGE VII. Järved 1. Järv kui elukeskkond. Eesti järved. Järvede liigitus veevahetuse järgi. -maismaalt pärineva veega järved (algallikaks sademed) -merest eraldunud jäänukjärved Järvede toitumine. Vooluveest Valgveest Põhjaveest sademeist Järvetüübid sõltuvalt toitainete sisaldusest vees: vähetoiteline (oligotroofne) – toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv)
City gardening MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE Igal aastal ligi 70 000kmruuds haritavat maad on kasutusest väljas Viljaka mullakihi kulumise peamised põhjused: Liigkarjatamine 35% Metsade taandumine 30% Põllumajandus 28% o Väetised o Monokultuurid o Mürkained o Rasked masinad o Liiga suured loomakarjad Tööstus 1% Muud 7% Looduslik mulla vaesumine - erosioon (mõjutatud sademetest, vooluveest, tuulest ja temperatuuri kõikumisest) Inimtegevus intensiivistab teda. Lahendused: Metsade istutamine, eriti nõlvadele Kaitseribade rajamine Segaviljelusmeetod Orgaanilised väetised Kõrbestumine - looduslik protsess, ala muutub erosioonitundlikuks Muldade sooldumine, nt korrapäratul niisutamisel Toidupuuduse järeldused: Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside
·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud, mille põhi on suudme poole kaldu ja mis on tekkinud jõevee uuristaval toimel. Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org. Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Küljeerosioon saavutanud ülekaalu. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Kuristikorg sälkoru erijuhtum, on väga sügav ja mille veerud pole kuigivõrd varisenud.
·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda. Jõeoru tüübid: Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud, mille põhi on suudme poole kaldu ja mis on tekkinud jõevee uuristaval toimel. Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org. Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Küljeerosioon saavutanud ülekaalu. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Kuristikorg sälkoru erijuhtum, on väga sügav ja mille veerud pole kuigivõrd varisenud
-lähtejärv -suubumisjärv Aeglane veevahetus Kiire veevahetus -vesi uueneb kord mitme aasta jooksul -vesi uueneb aastas kümneid kordi Järvede kuju, suurus ja sügavus muutuvad aja jooksul: -kinnikasvamine -inimtegevus -setete ladestumine -muu Järved toituvad: -vooluveest -põhjaveest -valgveest -sademeist Järve veetase sõltub: -veebilansist ehk juurde- ja äravoolu suhtest -aastaajast (tavaliselt alla 1m) -kliimast (ilmneb pikema ajavahemiku jooksul, võib olla rohkem kui 7m) Parasvöötme järvede soojusrežiimile on iseloomulik veekihtide temperatuuri muutumine aasta-ajati. Järvede vesi sisaldab mitmesuguseid sooli, gaase, tahkeid osakesi ja kolloide.
allapoole, kus El-horisondi (leethorisondi) alla tekib savi-illuviaalne sisseuhtehorisont. Lineaalne leht pikk kitsas leht peaaegu paralleelsete servadega. Lineaarne sirgjooneline, pikisuunaline. Liitleht üksteisest selgesti eraldunud osadest (lehekestest) koosnev leht. Liitsarikas liitõisik, mille pearao tipust lähtuvad ühepikkused kiirjalt asetsevad harud, mis omakorda kannavad sarikjaid osaõisikuid (joonis V, 8). Lodu toitainerohkest vooluveest märg kasvukoht. Taimejäänused lagunevad lodumullas kiiresti ja tekitavad huumusrohket loduturvast. Lodumetsas uuenevad puud kõrgetel kännumätastel, mättavahed on vesised. Rohttaimedest kasvab lodus veetaimi (pilliroogu), madalsootaimi (soovõhka, kollast võhumõõka), niiskeile metsadele 72
peab valmis olema. Laeva juhtimise võtted vastu- ja allavoolu erinevad suuresti. Vastuvoolu liikudes kuulab laev paremini rooli. Juhtimine võib osutuda keeruliseks jõesängi kõverustes, jõeharude lahknemise kohas, saarte ja madalike lähedal, kus võib esineda põikvoolusid. Soovitada võib järgmisi juhtimise põhimõtteid. Joon. 12.26. Laeva liikudes vastuvoolu on soovitav hoida laev eemal vooluveest, kui seda lubab navigatsiooniline olukord. Tuleb püüda liikuda võimalikult pikkade otsekurssidega, võttes pöördeid looduslikest ja kunstlikest takistustest möödumiseks ja jõekääre läbimiseks võimalikult laugelt. Lõigud, kus voolu suund ei ole paralleelne liikumissuunaga tuleb läbida täiskäigul. Jõekäärudes tuleb kurss maha panna sõiduvee (laevatee) pöörde siseküljele lähemat serva pidi (Joon. 12.26 laev 2).
annaabi.ee 
