9) kaitsekindad 10) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 11) alumiiniumkihiga soojendustekk 12) isekülmuv külmakompress 13) esmaabivahendite kasutusjuhend 14) esmaabi andmise juhend ÜLDNÕUDED LINTSAELE 1.1. Töötamisel kasutage korrasolevat kinninööbitud kaitserõivast. Kaitseks müra eest kasutage müravastaseid kõrvaklappe või antifoone. 1.2. Lintsaepingil töötades on ohtlikud: poorlevad saerattad ja rihmülekanne, elektriseadmete kaitsmata voolujuhtivad osad. 2. ENNE TÖÖD. 2.1. Enne töö algust on vaja ette valmistada töökoht ja tööpink: 2.1.1. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud; 2.1.2. Veenduge, et põrandäkate ja kasutatavad transpordivahendid, platvormid ja alused on korras; 2.1.3. Kontrollige saelindi korrasolekut ja õiget pingutust. Saelint peab korralikult joodetud olema ja jootmise koht lihvitud saepinnaga ääretasa. Saelint peab olema teravalt teritatud
Ohutusklassid ja kaitseaste Kodumajapidamises kasutatavad seadmed jaotatakse nelja ohutusklassi selle järgi, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Ohutusklassi saab kindlaks teha elektriseadme ühendusjuhtme otsas oleva pistiku ehituse või seadmel oleva tähistuse järgi. 0-klassi elektriseadmel on ainult põhiisolatsioon. 5 Isolatsioonirikke korral võivad elektriseadme metallkere või muud voolujuhtivad osad pingestuda. 0-klassi seadmeile on iseloomulik täisringikujulise otspinnaga pistik. Sellist pistikut saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) Elektriseadmed puudub eritähis, kuid sellise seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku metallist kaitsekontaktide järgi. Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad osad, mis võivad isolatsioonirikke korral sattuda pinge alla, maandatakse kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil
. polaarsed, suur mahtuvus 0,1 µF...0,1 F, madal töösagedus. Muutkondensaatorid (seade- ja häälestusk.) - Põhiparameetrid: Nimimahtuvus (E6, E12, E24). Tolerants (20%, 10%, 5%), elektrolüütk. kuni 100%. Nimipinge. Jne. Kõrgsagedusel komplekstakistus Z = R + jX. Tähistamine sarnaselt takistitega (nimimahtuvus numbrina ja ühik ühe tähega). Värvikood sama mis takistitel. Pinged ja tolerantsid esitatakse ka koodiga. c) Induktiivpoolid e. drosselid (inductances) Kõik voolujuhtivad elemendid on mingil määral induktiivsed. E = - Ldi/dt Kasutamine: pulseervoolu silumine, võnkeringide komponent, kõrgsagedusvoolu piiramine jne. Välditakse kasutamist mikrolülitustes. L = 0,1 µH... 100 mH. Ehitus: mähis silindrilisel dielektrikalusel, raud- või õhksüdamik (kõrgsagedusel ferriit - suur eritakistus) ja metallvarje. Reaktiivtakistus X = L Põhiparameetrid: Induktiivsus vastavalt reale E6 ja E12. Hüvetegur Q=X/R= L/R (R energiakadu poolis).
• kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise juhtiva osaga, nagu vee- ja küttetorustikud, voolujuhtivad põrandad jms Ii = Uf/(Ri+Rj+Rm) Kaitse elektrilöögi eest peab üldjuhul välistama kas ohtliku puutepinge tekke või selle püsimajäämise, või pingestatud osade puudutamise võimaluse. Elektripaigaldiste kaitse realiseeritakse eelkõige sellega, et seadmete valmistajad on täitnud kõik kehtivad standardid ja eeskirjad, projekteerija on valinud seadmed vastavalt ümbrusoludele ja tööparameetritele, seadmed on
vool põhjustab närvisüsteemi häireid,lihaste krampe,südame arütmiat või seiskumist,hingamis lihaste töö lakkamist ,põletushaavu . 47.Nimetage tüüpilisi voolu teekondi läbi inimkeha elektritraumade puhul.lk 259 Inimkeha peamise takistuse moodustab naha takistud. Voolu teekonnal ühest käest teise jääbki ainsaks takistuseks inimkeha takistus,kui vool kulgeb käest läbi keha ja jalgade maase siis liitub keha takistusele veel jalatsite ja põranda takistus. Seega suurendavad voolujuhtivad ja niisked jalanõud ning voolujuhtiv põrand ohtu. Suurim vool tekib siis ,kui inimene seiseab paljajalu palja maapeal . 48.mis on sammupinge ja millises olukorras võib ta esineda?lk259 Välgu puuse või pingestatud juhtme maha langemisel voolab laeng mööda maad laiali ning maapinnal takistuse tõttu tekib ta kahe punkti vahel pinge( U=I * R) nn.sammupinge .inimene kes läheneb sellisele juhtmele võib saada elektrilöögi maakaudu läbi jalgade. Lk.264 küs.: 49, 50, 53, 54, 58 49
2) katkestada toiteahel. Mootorikaitselüliti Käivitus Lühisrootoriga asünkroonmootori otsekäivitusel on käivitusvool enamasti vahemikus 4...8 nimivoolu. See tähendab, et käivituse vältel eraldub sama aja vältel soojust 16...64 korda rohkem kui nimivooluga töötamise ajal. Käivitusaeg on suhteliselt lühike. Selle aja vältel ei tohi ükski kaitse rakenduda. Kaitselülititele esitatavad nõuded: ·peakontaktid ja muud peaahela voolujuhtivad osad peavad kestvalt juhtima nimivoolu ilma soojenemiseta üle lubatava temperatuuri; ·vabastil peab olema kõrge tundlikus ·kaitselüliti peab taluma ebanormaalsetes ja avariitalitlustes tekkivaid suuri termilisi ja elektrodünaamilisi koormusi ilma jääk-deformatsioonideta; ·peakontaktid peavad kindlustama piirlahutusvoolu lahutamise ja olema peale rakendumist võimelised jätkama tööd normaaltalitluses; Kaitselülititele esitatavad nõuded:
Suunamuutuse korral võib padrun ise end lahti keerata. 3.24. Spindlit ei tohi peatada käega, vajutades tööpingi pöörlevatele osadele või detailidele. 4. AVARIIOLUKORRAS. 4.1. Töötajatele on ohtlikud: 9 - silma lendavad metallilaastud; - tööpingi katmata ülekanded ja pöörlevad osad ning detailid; - ligipääsetavas kohas olevad isoleerimata või katkise isolatsiooniga voolujuhtivad osad; - detailide teravad servad; - halvasti kinnitatud toorik, detail või lõiketera. 4.2. Tööpink tuleb kohe vooluvõrgust välja lülitada, kui: - on elektrikatkestus, - metallosad on pinge all (on tunda voolu); - elektrimootor töötab kahel faasil (undab); - maandusjuhe on katki; - on tekkinud vibratsioon. 4.3. Elektriseadmete rikete korral tuleb välja kutsuda elektrik. Ise ei tohi rikkeid kõrvaldama asuda. 5. PÄRAST TÖÖD 5.1. Kui töö on valmis, tuleb:
polümerisatsiooniprotsessis muutuda tahkeks, s.o. sulamatuks ja lahustamatuks materjaliks. Kasutatakse: · immutusvahenditena madalatel temperatuuridel (alla 90° C) ja emailidena; · üle 100° C polümerisatsiooni protsessi läbinuna tahke dielektrikuna. Dielektrikuna sobivad resoolvaigud ka kõrgematel voolusagedustel. Vastupidavad mineraalõlidele. Puuduseks on, et sädelahenduse mõjul tekivad kergesti voolujuhtivad sillad. Tuntumad resoolvaigud: · bakeliitvaik - kasutatakse immutusvahendina ja presstoodetena kõrgsagedusvooluahelates dielektriliste detailidena; · novolakkvaik - kasutatakse presstoodete konstruktiivsete elementide valmistamisel madalpinge aparaatidele (kraanid, nupud, käepidemed); · glüftaalvaik - kasutatakse elektrotehnikas kleepe-, immutus- (painduv
tööriistad seadmed ja vahendid töö kohalt kõrvaldada. Alles pärast seda võib alustada taas pingestamis toiminguid, kui elektritöö juhtija on veendunud, et elektripaigaldis on valmis taas pingestamiseks tuleb tal esitada elektripaigaldise käidu korraldajale sellekohane teade. Paigaldise osa, millel tööd tehakse tuleb kaitse lahutusega eraldada kõigist toiteallikatest. Kaitselahutatud peavad olema: 1. Voolujuhtivad osad, millel hakatakse töötama 2. Piirestamata voolujuhtivad osad, millele on võimalik inimeste mehanismide ja tõste masinate juurdepääs lähemale, kui tabelis toodud kaugused Dv. 3. Teised õhuliinid kui töötamisel välja lülitatud paljas juhtmetega õhuliinil, ei ole välditud selle õhuliini elementide lähenemis võimalust teiste pingestatud õhuliini voolu juhtivatele osadele lähemale tabelis toodud kaugustest Dv. Kaitselahutus peab olema realiseeritud õhuvahemikuna või sellega võrdväärse tõhusa
Lihtainena loodu s e s ei esin e,tuntud on 16 tinaminera ali . Ühendites o. a. pea m . II ja IV (püsiva m a d ühendid) ; Õhu s ja ve e s toate m p e r atuuril püsiv õhuk e oksiidikiht (kasut. teiste m etallide, eriti Fe ja Cu katmis ek s ) . SnO 2 värvitu kristallaine (praktikas valge pulber) tekib tina kuumuta mi s el õhus . Kasutataks e kilede n a (voolujuhtivad kiled klaasil n äit. jäätumisva sta s e d ) , klaasitöö stus e s (valg e pigm e nt), e m ailide ja glasuurid e saa mi s el (metall, keraa mika), katalüsaatorina jm.Sn O mustad kristallid , saad ak s e kauds elt (hüdrok siidi, oksalaa di jt. soolad e lagunda mi s el ) kasut. soolad e saa mi s el, musta pigm e n dina klaasit öö stus e s , katalüsa atorina jm.
3.11.3. Ühendid Oksiidid, hüdroksiidid SnO2 - värvitu kristallaine (praktikas valge pulber) tekib tina kuumutamisel õhus looduses leidub mineraal kassiteriidina (peam. Sn maak) (praegu töödeldakse sageli maake, mille SnO2-sisaldus on vaid 0,1%) Püsiv nii hapete kui leeliste lahuste suhtes, kuid sulatamisel leelistega avalduvad happelised omadused: 2NaOH + SnO2 → Na2SnO3 + H2O naatriumstannaat(IV) (naatriummetastannaat) Kasutatakse kiledena (voolujuhtivad kiled klaasil – näit. jäätumisvastased), klaasitööstuses (valge pigment), emailide ja glasuuride saamisel (metall, keraamika), katalüsaatorina jm. SnO – mustad kristallid saadakse kaudselt (hüdroksiidi, oksalaadi jt. soolade lagundamisel) kasut. soolade saamisel, musta pigmendina klaasitööstuses, katalüsaatorina jm. Hüdroksiidid SnO · H2O e. Sn(OH)2 ja SnO2 · xH2O ehk tinahapped – vt. eespool tekivad vastavate soolade (SnCl2, SnCl4) leeliselisel hüdrolüüsil
annaabi.ee 
