Kasulik on meeles pidada, et metallid on alati redutseerijad, nende ioonilaeng (oksüdatsiooniaste) pole kunagi negatiivne. VESINIKU JA TEMA ÜHENDITE KASUTUSVALDKONNAD · Vesinik on tähtis tooraine nii keemiatööstuses... · eelkõige ammoniaagi tootmiseks · Osaleb orgaanilises sünteesis · Redutseerijana metallide saamisel · ...kui ka energeetikas. · Vesiniku põlemisel eraldub palju energiat, mistõttu on vesinik hea raketikütus ja sobiv redutseerija vooluallikates. · Ta on kerge · Teda on lihtne salvestada. VESINIKU ÜHENDID · Levinuim ja tähtsaim ühend on vesi. · Keemia tööstuses tähtsaim lahusti. · Looduses oluline organismide elutegeuvses. · Kuulub ka hapete, enamiku orgaaniliste ainete jpt väga tähtsate ainete koostisesse. · Olulist rakendust on leidnud ka hübriidid. · Kasutatakse redutseerijana keemilistes vooluallikates ja orgaanilises sünteesis. VESINIKU ÜHENDID
Füsa Töö 1 Vooluallikates muundub erinevat liiki energia elektrienergiaks ja neid on 4 liiki, Fotoelement valgusenergia,muundub elektrienergiaks (nt päikesepatarei) Termoelement soojusenergia muundub elektrienegriaks (nt kuumutades kokkukeevitatud juhi otsi) Keemiline vooluallikas keemiline energia muundub elektrienergiaks (nt aku patarei) Mehhaaniline vooluallikas mehhaniline energia muundub elektrienegiaks (nt spidomeeter) Vooluringi moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas,elektritarviti ja lüliti. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja.Tarviti muundub osa elektriväljas oleva energia teiseks energialiigiks Lüliti abil saab vastavalt vajadusele vooluringi avada või sulgeda. 2 Vooluallika abil saab tekitada ja hoida vooluringis ühendatud juhtides elektrivälja. Mehhaaniline energia muundub elektrienergiaks voolugeneraatoris. 5 Rööpühenduse korral on elektritarvitid ühendatud ükstei...
Tekitada vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitada seda pika aja vältel. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel? Tekib elektriväli kui eriliigilisi laenguid paigutatakse vooluallika poolustele. Milline energia muundub elektrienergiaks keemilises vooluallikas? Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrivälja energiaks taskulambipatareis, akus, ühekordse kasutusega galvaanielemendis ja teistes keemilistes vooluallikates. Milline energia muundub elektrienergiaks termoelemendis? Soojusallika siseenergia muunub elektrivälja energiaks termoelemendis. Milline energia muundub elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris? Mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Milline energia muundub elektrienergiaks päikesepatareis? Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis, mis omavahel ühendatult moodustavad päikesepatareid.
Metallide ja sulamite omaduste võrdlus: Sulamistemp. sulamite aulmaistemp. On märgatavalt madalam kui koostismetallidel. Kõvadus ja tugevus paljud sulamid on paremate mehhaaniliste omadustega kui vastavad muhtad metallid: nad on kõvemad, tugevamad ja kulumiskindlamad. Tuntumad sulamid: *Rauasulamid nt. roostevaba teras *Alumiinium sulamid duralumiinium *vasesulamid pronks Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Keemilistes vooluallikates kasutatakse keemilise reaktsiooni energia ära palju täielikumalt kui näiteks soojuselektrijaamades, kus esinevad paratamatultküllaltki suured energiakaod energia mitmekordsel üleviimisel ühest vormist teise. Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel, nimetatakse kütuseelementideks. Eriti otstarbekas on nn. vesinik-
Li + C = Li2C2 liitiumkarbiid Reageerimine liitainetega · Reageerimine veega 2Li + 2H2O = 2LiOH + H2 liitiumhüdroksiid · Reageerimine hapetega 2Li + 2HCl = 2LiCl + H liitiumkloriid · Reageerimine soolavesilahustega Li + CuSO4 = 2Li +2H2O = 2LiOH + H2 2LiOH + CuSO4 = LiSO4 + Cu(OH)2 liitiumsulfaat ja vaskhüdroksiid (mittelahustuv) Leelismetallide kui lihtainete kasutamine Liitium · Vooluallikates (liitiumakud) · Raketikütuste koostises · Sulamitest gaaside sidumiseks Naatrium · Tänavavalgustuslampides · Soojuskandja tuumaenergeetikas Kaalium · Tuumaenergeetika Rubiidium, tseesium · Fotoelementide valmistamiseks
Alalisvool tekib juhis, mis on ühendatud taskulambipatareiga või akuga. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolutoimeteks. 1 kA (kiloamper) = 1000 A | 1 mA (milliamper) = 0,001 A I = q : t ( voolutugevus = elektrilaeng : aeg ) Keemilistes vooluallikates eralduvad erinimeliselt laetud osakesed keemiliste reaktsioonide tulemusena. Keemilisi vooluallikaid (välja arvatud akud) nimetatakse galvaanielementideks. Vooluga juht soojeneb. Selles seisnebki voolu soojuslik toime.
Elektrijõud laetud osakesi poolustele paigutada ei saa, seda teevad välised e. mitteelektrilised jõud, kasutades selleks mingit teist liiki energiat. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingit teist liiki energia (siseenergia, valgusenergia, mehhaaniline energia) elektrivälja energiaks e. elektrienergiaks. Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia (keemiline energia) muundub elektrivälja energiaks keemilistes vooluallikates (patarei, aku). Keemilistes vooluallikates eralduvad erinimeliselt laetud osakesed keemiliste reaktsioonide tulemusena. Keemilisi vooluallikaid (v.a. akud) nim. galvaanielementideks. Keemiliste reaktsioonide tulemusena tekib galvaanelemendis siseenergia ülejääk, mis muundub elektrivälja energiaks. Galvaanelemendi tööiga on suhteliselt lühike ning keemilised protsessid mittepööratavad. Mitu järjestikku e. jadamisi ühendatud vooluallikat moodustab patarei. Aku on
Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav. kas. lennukites. Vasesulamid Pronks(tina) Valgevask(tsink) Melhior,Uushõbe (vasesulamid nikliga)-ehteid,lusikaid Keemilised vooluallikad Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid väikesed patareid Autoaku e pliiaku-saab laadida Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaksioonil Vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuselemendid Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuse oksüdeerimisel era lduva energia ervel, nim kütuseelementideks. Kütusena saab neis kasutada mitmeid erinevaid Aineid,gaasilisi, vedelaid.nt.vesinikku, metaani, metanooli. Vesinik-hapnikelement- saadakse energiat vesiniku ja hapniku vahelises reaktsioonis. Saadusena tekib vesi,ta pole kahjulik.
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks.
7) Mis asjad on ülijuhid, ja kus neid rakendatakse? 2 kohta. Ülijuht on aine, mille takistus on 0. Ülijuhte kasutatakse: · Termotuumareaktorites ehk tehispäikestes. · MRA. 8) Mis asi on nimivõimsus ja nimipinge (kus neid rakendatakse)? Nimivõimsus võimsus, mida annab välja elektritarbija nimipinge korral. Erinevates elektriseadmetes- ja tarvitites rakendatakse nimivõimsust. Nimipinge pinge, mille korral elektritarbija töötab kõige efektiivsemalt. Keemilistes vooluallikates rakendatakse nimipinget. 9) Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd kodus? Vaatad oma elektritootja kodulehelt (nt. Eesti Energia) palju elekter maksab ning kasutad elektrivoolu töö välja arvutamiseks elektrivoolu töö valemit. 10)* Ohmi seadus: I - voolutugevus; U - pinge; R - takistus [] (oom) Elektrivoolu töö: A - töö [j]; U - pinge [V]; I - voolutugevus [A]; t - aeg [s] Pinge: U - pinge; A - töö; Q (q) - laeng
metalli. Tsingil tekib negatiivne laeng ehk elektronide liig. Vase kui vähem aktiivse metalli ioonid redutseeruvad vasel, seovad endaga elektrone. Tekkinud vase aatomid sadenevad vaskpulgale. Vasel tekib positiivne laeng ehk elektronide puudujääk. Tsingil vabanenud elektronid lähevad juhtme kaudu vasele. Nad seotakse vaskioonide poolt, tekibki vool elektriahelas, mis kulgeb ka läbi lahuste, kuid lahustes liiguvad vaid ioonid. Nii saabki keemilise vooluallika. Ühesõnaga keemilistes vooluallikates muudetakse keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks. Keemilisi vooluallikaid kasutatakse väga laialt. Kuiv- ja akuelemendid Kuivelement on galvaani- või Leclanché element, mille vedel elektrolüüdilahus on muudetud voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. Selleks on elektrolüüdile lisatud kas tärklist, jahu, ligniini või muud sarnast. Kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Nad töötavad seni kuni jätkub reageerivaid aineid.
Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel.
on aktood ja mille oks on anood. Selle käigus läbib sade elektrivool- välisahelad liiguvad elektronid, lahuses liiguvad elektronid, lahuses ioonid(aniooni anoodi ja katioonid katoodi suunas).Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Varieerides sulamite koositit , on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Sulamid on enamasti paremate mehhaaniliste omadustega kui nende koostismetallid ja sageli ka korrosioonikindlamad. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia nn keemiline energia vahetult elektrienegjaks akud on keemilised vooluallikad , mida saab tühjenemisel uuesti laadida. Selleks et saada redoks reaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide loovutamine okudeerimine ja liitmine redutseerimine viia läbi eraldi elektroodidel. Elektrood mille ok on anood ja sellel mille reduts on katood. Keemilisi vooluallikaid, milles saadetakse elektrienergia kütuse oks eralduva energia
sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel
Eelised : · Sulamid on odavamad kui puhtad metallid · Sulamid on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid sellised patareid mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid targbeesemeid(kellad,raadiod,taskulambid). Autoaku ehk pliiaku võimeline kandma lühiajaliselt väga suurt voolu.Pliiaku anoodik on plii ja katoodik on pliidiooksiid. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuseelemendid Keemilisi vooluallikaid, milled saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel nimetatakse kütuseelementideks. (vesinik-hapnikelement) (kosmoselaevad,elektriautod) Keemilise vooluallika tööpõhimõte redoksreaktsioon,mingit elektrivoolu kindlasuunalist elektronide voogu seejuures süsteemis ei teki
ühendatakse rööbiti selle seadmega, mille pinget tahetakse mõõta. Alalisvoolu korral tuleb jälle jälgida, et voltmeetri „+“klemm oleks ühendatud vooluallika positiivse pooluse poole. 10. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? Aine temperatuurkus soojusliikumise segav mõju lakkab olemast ehk takistus muutub 0-ks ehk temperatuur mille juures aine muutub ülijuhiks 11. Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi „vooluallikates“? 12. Vooluallika elektromotoorjõu mõiste. füüsikaline suurus, mis näitab kõrvaljõudude (mitteelektriliste jõudude) tööd, laengu 1C ümberpaigutamisel, kogu vooluringi ulatuses. 13. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja U I R
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Alalisvool vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Vooluallikas seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja. Vooluallika sees muundub teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks keemilistes vooluallikates (aku, patarei). Soojusallika siseenergia muundub elektrienergiaks termoelemendis (kaks eri metalli või sulam). Mehaaniline energia muundub elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris (majapidamine, tootmine, transport). Valgusenergia muundub elektrienergiaks fotoelemendis (päikesepatarei). Aku mahutavust mõõdetakse ampertundides (1A x h). Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Pinget mõõdetakse voltmeetriga.
Valemid. 14. Selgita juhi eritakistuse mõistet. 15. Selgita takistuse temperatuuriteguri mõistet. 16. Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit? 17. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? 18. Joule`i-Lenzi seaduse sõnastus ja valem. 19. Elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamise valemite tundmine ja nende kasutamise oskus ülesannete lahendamisel. 20. Ühikute 1kWh ja 1J seose tundmine. 21. Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi ,,vooluallikates"? 22. Vooluallika elektromotoorjõu mõiste ja arvutusvalem. 23. Mis on sise- ja välistakistus? 24. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. 25. Mis on vooluallika tühijooks? 26. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? 27. Milliseks energiaks erinevad elektriseadmed voolu uuesti muuta võivad? (voolu toimed) Magnetism 1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? 3
Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia või mõni muu energiaallik elektrivälja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on galaanielemendid , elementide patareid , akud , generaatorid , termoelemendid ja päikesepatareid . Neist igaüks tekitab elektrivoolu omal moel : - Patareides ja akudes e. Keemilistes vooluallikates muundub elektrienergiaaks ainete keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia (sageli nimetatakse seda energiat keemiaks ) tuntuim keemiline vooluallikas on galvaanielementi ( patarei koostisosa ) : aku (akumulaatoe e . salvesti ) on aga korduvalt laetav ja elektrienergiat tagastav keemiline vooliallikas . - - generaatorid muudavad elektromagnetilise induktsiooni nähtusel elektrieenergiaks mingit liiki mehhaanilise energia elektrijaamade hiidgeneraatorid tavaliselt
vähe kasutamist. Kuid oma suure tugevuse tõttu (terastel tõmbetugevus kuni 1500 N/mm2) rakendatakse terast tugevdusena alumiinium traadist kaablite südamikus, saades nõnda terasalumiiniumjuhtme. Elektriraudteel, metroos ja trammiliinidel on terasrööpad ühtlasi ka voolujuhid. Elektritehniline raud ja terased leiavad laialdase kasutuse magnetiliste materjalidena, ning legeeritud terased suure eritakistusega juhtmematerjalina. Rauda kasutatakse ka elektroodimaterjalina keemilistes vooluallikates (raudnikkelakud). Hõbe (Ag) on valge läikiv metall väga hea peegeldumisvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega. Puhtalt kasutatakse teda väiksemates kontaktides ning ta on mitmete metallkeraamiliste kontaktide põhiline koostisosa. Dielektriku pinnale kantuna võib hõbe olla kondensaatorite elektroodideks. Teda käsutatakse ka suure mahutavusega keemiliste vooluallikate, näit. hõbetsink-akumolaatorite elektroodidena.
geelideks ehk tareteks (N: marmelaad, sült). 0,80 1,50 võrdsed. Kolloidsüsteemi iseloomustab valguse hajumine, mida nimetatakse Hg Ag Au Tasakaalukonstant oleneb temperatuurist, kuid ei olene aine opalistsentsiks, seda käsutatakse dispersiooni astme määramiseks. 7.2. Keemilised voluallikad Keemilistes vooluallikates saada- hulkadest. Reaktsioonis osaleva aine lisamisel tasakaalus olevale süsteemile Kolloidlahustel on osakeste laengust tingitude elektrilised omadused. kse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Ga- või eemaldamisel sellest, nihkub tasakaal, nii et konstant säilitab oma väärtuse, N: saadakse AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 lvaanielementides käsutatakse elektrokeemiliselt aktiivsete ainete
0,80 1,50 koosneb kuuluvate aatomite arvu suurenemisega. gaasid omavad 2) Kondentsatsiooni meetodil - luues ting-sed ioonide või moolide ühin-ks Hg Ag Au kõrget entroopiat kuna seal on molekulid pidevas liikumises ja ogrigaatideks. Selleks kasut kolloidveskeid, ultraheli, elektrikaarti. 7.2. Keemilised vooluallikad Keem-tes vooluallikates saadakse seega on seal üks suur korrapäratus Kolloidsüst-e jaot: 1) aerosoolid - gaasi keskkond, N. tahke aine gaasis elektrivoolu redoksrkts-des vabaneva en arvel. Galvaanielem-des on suits ja tolm või aerosool. 2) Soolid - vedela keskkonna korral. kasut elektrokeemiliselt akt-te ainete en-t ühekordselt, akusid saab
Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel
redukseerumine) Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad SO4 2- ioonid Cu elektroodilt Zn elektroodi poole: Galvaanielemendi elektromotoorse jõu määrab potentsiaalide vahe: Eg=E2-E1 Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvurida nim. metallide pingeraeaks. Pingeraes eelpool oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool olevad metallid ja vesiniku. PINGERIDA: 7.2 Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Galvaanielementides kasut. elektrokeemiliselt aktiivsete ainete energiat ühekordselt. Akusid saab kasutada korduvalt, sest nende võimet elektrienergiat toota saab laadimisel taastada. Galvaanielementide näiteks on eelpool vaadeldud element. Pb akus on 1 elektroodiks Pb ja teiseks PbO2. elektrolüüdiks on H2SO4 tihedusega 1,18 1,22. elektroodide ühendamisel toimuvad järg
läbiviimiseks. Elektrokeemia tegeleb nii elektrit tootvate iseeneslike keemiliste reaktsioonidega kui ka elektrivoolu toimel läbi viidavate mittespontaansete protsessidega. E. meetoditega jälgitakse keemilisi reaktsioone ning määratakse lahuse omadusi, võimaldab jälgida ka aju ja südame aktiivsust, vere pH-d ja saasteainete olemasolu veevärgis. 58. Keemilised vooluallikad. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilise reaktsiooni energia elektrienergiaks. Elektrivool tekib kui elektronid suunatult liiguvad, seega saab redoksreaktsioone panna käima nii, et selle tulemusena tekib elektrivool. Keemilisi vooluallikaid on kahte liiki: galvaanielement ja kütuseelement. Galvaanielement- lihtsaim on vask-tsink element. Vask elektrood on sukeldatud
2 1500 N/mm ) rakendatakse terast tugevdusena magnetvälja tugevusest H iseloomustab magneeti- alumiiniumjuhtmete südamikus, saades nõnda miskõver B=f(H). (sele 3.5). terasalumiiniumjuhtme. Elektriraudteel, metroos ja trammiliinidel on terasrööpad ühtlasi ka voolujuhid. Rauda kasutatakse ka elektroodimaterjalina keemi- listes vooluallikates (raudnikkelakud). Plaatina (Pt) on hallikasvalge, keemiliselt vastupidav, hästi töödeldav metall. Elektrotehnikas valmistatakse plaatinast kõrgetemperatuurilisi (kuni 1500 °C) termopaare ja takistustermomeetreid. Manganiin (85%Cu,12%Mn,13%Ni) on väga väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam (tabel 3.4.). Kasutatakse eelkõige täppistakistite valmistamisel. Konstantaan (60%Cu,40%Ni) on samuti väga väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam,
ajakonstantide tõttu vaid keskmise temperatuuri (temperatuuri dünaamiline pole võimalik). Kaasaegsed elektriajamid põhinevad mitmefaasilisel vastastakt-topoloogial, kus lülitustransistorid jagatakse õlgadeks (poolsildadeks). Lühiste vältimiseks ei tohi samas õlas paiknevad IGBT- ja MOSFET-transistorid üheaegselt avaneda. Püsitalitluses saab lühiseid vältida mõlema juhtlülituse blokeerimisega seni, kuni lülituse sisendisse antakse signaal (ei sobi kasutada vooluallikates). Sõltuvalt transistori tüübist, rakenduse spetsiifikast ja juhtlülitusest on juhtimise tundetustsooni pikkus tdead = 2...10 ms. Juhtsignaalide edastamise põhimõtted ja juhtimise energia. Poolsildlülituse juhtimismoodulis (joonis 3.19) on alumised ja ülemised lülitid signaalitöötlusahelast, ON ON UGG+ UGG+
annaabi.ee 
