Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid,
Keskjaam Liin Liinikadude kompensaator 2:4-lüliti sobitus Kuular Adapteeritud J. Pihlau teosest Infotehnoloogia I Mikrofon 2:4-lüliti loob vooluahelad vastasabonendi ning kuulari vahel, mikrofoni ning vastasabonendi vahel, ent ei loo vooluahelat kuulari ja mikrofoni vahel (vastasel juhul kuuleksime rääkides omaenda kõnet). Antud viisil tagatakse nii vastasabonendi kuulmine kui võimalus sellega kõneleda hoides ära iseenda kõne 'kajamise' oma telefoni kuularis. Leian, et antud telefoni kohaliku efekti summutamine oli piisav. Mina ei
Esimese küüru sageduse spekter f1 = 775 Hz. Teise küüru sageduse spekter f2 = 1205 Hz. Esimese sageduse grupp on vägagi lähedane tabelis toodud 770 Hz-le ja teine sageduse grupp 1209 Hz-le, mis vastab numbrile "4". 7.)Kutsesignaali parameetrid ja skitseering U kutsesignaali amplituud = 100V , Ualalispinge nivoo = 50V , T kutsesignaali periood =40ms , F=25Hz 8.) Tuvastatud kohaliku efekti mahasurumisskeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus. Seejuures näidata vooluahelad vastasabonendilt kuularisse, mikrofonist vastasabonendini ja mikrofonist kuularisse. TA-72 Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse: Sisenev kõnevool saabub aparaati mööda ahelat:
osade vahel tuleb voimalikult vaikeseks saada. Pohjus voib olla nt. sademeohu vahendamine, keskkonnast voi kasutusviisist tulenev erandlikust puutepingest tingitud eluohtliku riski vahendamine voi rikkevoolukaitse kasutamise valtimine. Lisapotentsiaaliuhtlustust kasutatakse praktikas raviasutuste protseduuriruumide elektripaigaldistes, loomapidamishoonete elektripaigaldistes ning plahvatusohtlike ruumide elektripaigaldistes. Elektriliselt eraldatud vooluahelad Elektriline eraldus (nt eraldustrafoga) voib holmata uht seadet voi uhisesse ahelasse uhendatud mitut seadet. Elektriliselt eraldatud vooluahela pingealteid juhtivaid osi ei tohi uhendada kaitsejuhi voi muude vooluahelate pingealtide osadega. Mitme seadme uhendamine samasse vooluahelasse eeldab erimeetmete rakendamist ahela kahjustumise ja isolatsioonirikete arahoidmiseks. Seadmerikete puhul peab teine rike pohjustama kaitse kiire rakendumise puutepinge valtimiseks
Elektrilise ohu allikad Tunne ära elektrilise ohu allikad, hinda nende ohtlikkust ja tegutse adekvaatselt! Järgnevad kohad ja situatsioonid võivad sind ohtu seada: a Lahtised elektriseadmete osad on ohtlikud a Elektriõhuliinid on ohtlikud a Halva isolatsiooniga juhtmed võivad anda elektrilöögi a Elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või topeltisolatsiooniga on ohtlikud a Ülekoormatud vooluahelad on ohtlikud a Vigastatud tööriistad ja seadmed on ohtlikud a Valede kaitsevahendite kasutamine on ohtlik a Vale tööriista kasutamine on ohtlik a Elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine on ohtlik a Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad Kannatanu ülevaatus ja esmaabi a Kui kannatanu on voolu all: a.) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112)
Elektrilise ohu allikad Tunne ära elektrilise ohu allikad, hinda nende ohtlikkust ja tegutse adekvaatselt! Järgnevad kohad ja situatsioonid võivad sind ohtu seada: a Lahtised elektriseadmete osad on ohtlikud a Elektriõhuliinid on ohtlikud a Halva isolatsiooniga juhtmed võivad anda elektrilöögi a Elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või topeltisolatsiooniga on ohtlikud a Ülekoormatud vooluahelad on ohtlikud a Vigastatud tööriistad ja seadmed on ohtlikud a Valede kaitsevahendite kasutamine on ohtlik a Vale tööriista kasutamine on ohtlik a Elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine on ohtlik a Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad Kannatanu ülevaatus ja esmaabi a Kui kannatanu on voolu all: a.) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112)
keelatud, nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed 4. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)? Lahtised elektriseadmete osad, halva isolatsiooniga juhtmed, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad 5. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Lihaste krambid- tahtele allumatu voolu tõttu, hingamise lakkamine-hingamislihaste krambi tõttu,
Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja
vajutamise sagedus 80-100 korda minutis. 3. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? (Vali õige vastus: 50 oomi, 600 oomi või 1000 oomi). 4. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 5. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud?
Kasutatakse maksimaal-, minimaal- ja diferentsiaalkaitset. Sulavkaitsmed Lihtsaim ja odavaim seade, mis katkestab vooluahela, kui vool selles ületab lubatud väärtuse. Selle põhiosa on sular kergsulamist traat (Zn, Cu, Ag). Elektrivoolu toimel sular kuumeneb. Rakendumisvoolu juures sulab põleb läbi. Sulavkaitsmed Sulavkaitsme rakendumisaeg sõltub voolutugevusest mida tugevam on vool, seda kiiremini sular läbi põleb. Erinevad vooluahelad vajavad erinevaid sulavkaitsmeid. Sellele vaatamata on neil sarnased põhiosad: sular, sularihoidik või kandur või kest, kontaktid ja kaarekustutusseade või kaare kustumist võimaldav keskkond. Sulavkaitsmed Sulavkaitsme olulisim tunnusjoon on rakendumistunnusjoon sulari sulamiskestuse sõltuvus voolutugevusest. Tüüpilised 16, 40 ja 100 A nimivooluga sulari rakendumistunnusjooned. Sulavkaitsmed - põhinõuded 1. Sulavkaitsme rakendumistunnusjoon peab paiknema kogu ulatuses
USA-s on RFID laialdaselt kasutusel bensiinijaamades ja kiirtoidurestoranides, kus selle abil toimuvad kliendi isiku tuvastamine ja krediitkaardiarveldused. Seda kasutatakse ka maksuliste kiirteede pealesõiduväravais. RF (Radio Frequency) Raadiosagedus. Raadiosagedusteks nimetatakse elektromagnetiliste võnkumiste sagedusi 3 Hz kuni 300 GHz. Eesliide "raadio" (lad.k. radius - kiir) tähendab, et sellistel sagedustel võnkuvad vooluahelad kiirgavad raadiolaineid. Alalisvool ehk nullsagedusega elektrivool raadiolaineid ei tekita ja sagedusi üle 300 GHz nimetatakse juba optilisteks sagedusteks. TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID: Ethernet - Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta
Toiteliin kuni 100 Hz Ühtlustusvoolude vältimine Maaühendusvoolude vältimine. Liini ja/või alalisvoolulüli rektor alaldis. Kõrge pulsilisusega Ühtlustatud vooluahelad. Põhilised alaldi. Kontuuride vältimine Kontuuride vältimine 100 Hz...2,5 kHz harmoonilised harudes. Võrgu madal harudes. Filtreerimine näivtakistus. Harmooniliste filtrid Filtreerimine.
annaabi.ee 
