Vesipõrandaküte põrandakütte torustik annab soojuse põrandale ja põrand ruumi õhule (50/50 % konvektiivne ja kiirguslik) Toru küttekehad (käteäti kuivatid) Õhukütte soojusallikad: Kamin, bullerjan, õhk-õhksoojuspump, õhukütte kalourifur, ventilatsiooni soojustagasti 5. Ahjude jaotus, kollete jaotus Ahjud jagunevad: soojust salvestavad ja mittesalvestavad. Voodriga ahi, voodrita ahi, metallkorpusega ahi(mitte salvestatav) Kollete jaotus: umbkolle (kasutegur 40-60%), restkolle (70-75%) 6. Vesikütte süsteemide regulleerimine 1) Küttekeha tasandil regulleerimine regulleerimine termostaatventiiliga 2) Küttevee vooluhulga muutmine vastavalt seadistatud temperatuurile 3) Kütte püstikute tasakaalustusventiil tasakaalustusventiilid püstikute tagasivoolu peale vahetult enne küttemagistraali, seadistatakse kui palju küttevett püstikutest läbib,
hooldamise kohta. Hooajale mittesobivad jalanõud täida jalatsivormidega, et vorm ei kaoks. Hooldusvahenditest olulisemad on: Nahka küllastavad lähevad naha sisse, toidavad ja muudavad naha pehmeks; Nahka katvad muudavad jalatsi pinna vett tõrjuvaks; Nahavärvi taastavad- Peale eelpool toodud vahendite on veel jalatseid venitavaid, desodoreerivaid, värviandmist vähendavaid (kasutada eriti voodrita jalatsite puhul) jt. vahendeid. NAHA LIIGID JA HOOLDUSVIISID 1. Pind värvitud nahk, aniliinnahk ja lakknahk Jalatsid tuleb korrapäraselt puhastada. Lahtine pori tuleb eemaldada lapiga, jalatsid katta kreemiga, mis on nii hooldusvahendiks kui ka läike andjaks. Hooldusvahendil tuleb lasta kuivada, pärast seda viksida ning kas puhta lapiga või kingaharjaga läikima lüüa. Jalatseid tuleb aeg-ajalt kaitsta spetsiaalsete hooldusvahenditega, mis teevad jalatsid
Peale pannakse musta, tumesinist või tumehalli värvi mantel. Jaquette (Shakett e sabakuub) Sabakuube kantakse pulmarõivastusena, visiitidel, ennelõunastel vastuvõttudel, pidulikel istungitel enne kella 18. Koosneb mustast või hallist kuuest, mustast vestist ja tumehallidest triibulistest pükstest. Nõutav on valge särk, mille juurde kuulub pikk seotav tumehall või must-valges toonis kaelaside. Visiitülikonna juurde kuuluvad mustad nahkkingad ning valged või hallid ilma voodrita nahkkindad. Kantakse musta, tumesinise või tumehalli mantliga. Juurde sobib valge sall. Naiste etikett Peokleit Kutsel on märgitud frakk või pidulik rõivastus. Kleit - täispikk pidulikust materjalist valmistatud avar või ilma õlapaelteta kleit. Sageli nimetatakse seda galakleidiks. Akadeemilistel päevastel üritustel kantakse pikka kleiti, aga õlad peavad olema kaetud. Kingad - graatsilised, avatud kingad. Tavaliselt kleidiga sama värvi ja sarnasest materjalist.
nahk kaetud nahk tekstiil kõik teised materjalid Hooldusvahenditest olulisemad on: Nahka küllastavad - imbuvad nahka, toidavad ja muudavad naha pehmeks. Nahka katvad - kreemid (peamiselt pindvärvitud nahale); vahendid, mis muudavad jalatsi pinna vett tõrjuvaks. Nahavärvi taastavad. Peale eelpool toodud vahendite on veel jalatseid venitavaid, desodoreerivaid, värviandmist vähendavaid (kasutada eriti voodrita jalatsite puhul) jt. vahendeid. Naha liigid ja hoolduse viisid: Pindvärvitud nahk Puhastage jalatseid regulaarselt, eemaldage lahtine pori lapiga ja katke kreemiga, mis on nii hooldusvahendiks kui ka annab jalatsile läike. Laske hooldusvahendil kuivada ja lööge king kas kuiva (puhta) lapiga või kingaharjaga läikima. Puhastage kinga aeg-ajalt spetsiaalse hooldusvahendiga, mis teeb jalatsi mustust ja vett tõrjuvaks.
Varem hoiti malidest läbitõmmatud paela abil hõlmu koos, hiljem jäi neile ainult kaunistusfunktsioon (hõlmad suleti haakidega). Kampsun. 1 Pealisrõivana kanti abul lambapruuni kampsunit (vatt, abukäised), aga võidi kanda ka otse särgil. Pikkade varrukatega kampsun õmmeldi lambapruunist, tugeva vanutusega villasest riidest. Kampsun oli suhteliselt lühike, vaevalt vööd kattev, voodrita, allääres värvel, hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saartel nii naistel kui täiskasvanud neidudel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas olid pidulikud põlled linasest kangast ja pilutikandiga, pikad ja kitsad. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks on volangid, mõnikord ka pitsiread. Hiljem asendasid sitsipõlled labase. Peakatted. Vanem, kõrvuni lõigatud juustemood püsis IdaSaaremaal 19. sajandi keskpaigani.
Visiitülikond koosneb mustast kuuest, mustast vestist ja tumehallidest triibulistest või ilma triipudeta pükstest. Nõutav on valge särk, mille juurde kuulub pikk seotav tumehall või must-valges toonis kaelaside. Visiitülikonda kantakse visiitidel, ennelõunastel vastuvõttudel, pidulikel istungitel. Visiitülikonna juurde kuuluvad mustad nahkkingad ning valged või hallid ilma voodrita nahkkindad. Lisaks visiitülikonnale kantakse ka teisi, natuke vabamaid ülikondi, kuid tuleb lähtuda järgnevatest tüüpidest, kui minna kuhugi üritusele. 1. Tumehall, villane. 2. Tviid, helehall. 3. Prince-de-Galles, s.t. sotiruuduline, villane. 4. Beez või tubakavärvi, gabardiin. 5. Tumesinine, villane. 6. Bleiser, tumesinine, villane + hallid püksid.
Suure soojamahtuvusega ahjud ehk paksuseinalised on toaahjud, mille lõõriseinte paksus on vähemalt ½ tellist (11-12 cm). Väikese soojamahtuvusega ehk õhukeseseinaliste ahjude lõõride paksus on võrdne poti pakususega või neljandik tellise paksusega (5-6,5 cm) Sellised on mitmesugused kantavad karkassahjud. Ka harilik pottidest pliidisoemüür kuulub väikeste soojamahtuvusega ahjude hulka. Soojamahtuvuseta ahjud on ilma voodrita või osalise voodriga metallahjud. Neid kasutatakse ajutiste ruumide ja selliste ruumide kütmiseks, kus inimesed viibivad perioodiliselt ja kus ei nõuta, et temperatuur oleks kogu ööpäeva kestel ühtlane. Ahjuseinte soojenemise järgi jagatakse ahjud mõõduka ja kõrgesoojenemise ahjudeks Mõõduka soojenemisega ahjude välisseinte maksimaalne temperatuur ei ületa 80- 90 kraadi. Mõõduka soojamahtuvusega on harilikult kõik suure soojamahtuvusega paksuseinalised toaahjud
Uuemamoelised kampsunid (alates 19. saj keskpaigast) on lühikese liibuva piha ning voltidesse seatud ääreribaga, nn seesidega . Koos nendega levis ka nimetus kampsun. Tori naised kandsid pidevseesilisi kampsuneid s.t. kampsuni külge on kinnitatud eraldi juurdeõmmeldud riba, mis eelnevalt on lappvolti pressitud (lappseesid). Seesiriba on suhteliselt kitsas (valmislaius 3 cm) ja pressitud on ta vastandvoltidesse. Ees on jäetud seesiriba otsad 10 cm laiuselt siledaks. Varrukas on ilma voodrita ja varrukapära (õla juures) kurrutatud; käealune on jäetud siledaks. Varrukasuus olev lõhik on kinnitatud nööbi ja aasaga. Hõlmad on haakidega suletavad. Peakatted tanu Tipilinetäpiline, istub aida harja peal? Tanu (Tori 1889) Teatavasti oli vanasti abielunaisele peakate sunduslik. Peakate oli naise" au". Sellest annavad tunnistust rohked vanasõnad, mis on seotud naise peakatte e. tanuga." Võttis keegi naisel tanu peast ära, loeti seda
välivormi müts välivormi jakk ja püksid poolsaapad/talvekummikud 4 Pilt 1.2 Pilt 1.1 Vormikomplekt nr 3 (pilt 1.3) Kantakse jahedal ajal, mil ei ole veel vajalik talvise välivormi jope kandmine. välivormi müts välivormi jakk ja püksid sooja aluspesu särk/sviiter poolsaapad/talvekummikud sõrmkindad(vajadusel) TALVISED VÄLIVORMIKOMPLEKTID (4 7) Vormikomplekt nr 4 (pilt 1.4) Vormikomplekt voodrita talvise välivormi jopega. Kantakse jahedal ajal. välivormi müts välivormi jakk ja püksid sooja aluspesu särk/sviiter talvise välivormi jope soojendusvoodrita poolsaapad/talvekummikud sõrmkindad Pilt 1.4 Pilt 1.3 5 Vormikomplekt nr 5 (pilt 1.4) Vormikomplekt voodriga talvise välivormi jopega ja suvise välivormi mütsiga. Kantakse varakevadel või hilissügisel.
4.3 Puidukahjustuste analüüsi tulemused Puiduproove laboriuuringuteks võeti valdavalt juurdekasvu puuriga, mis võimaldab määrata palkide sisemuse olukorda. Proove võeti omaniku loal hoone osadest, kus kahjustus oli väliselt tuvastatav või oli tõenäosus kahjustuse olemasoluks palgi sees. Puidu kahjustus määrati välisilme järgi stereomikroskoobis. Proove võeti enamasti väljaspoolt elamut ja enamasti voodrita elamutelt. Kokku võeti 29 proovi 11 elamust. 9 proovi olid kahjustusteta. Kolm proovi olid väljast tumenenud, mis viitab ilmastiku mõjudele, kuid olulisi kahjustusi nendest ei leitud. Mädanikseente poolt tekitatud kahju jagati puidu lagunemise välisilme põhjal: pruun-, valge- ja pehmemädanik. Pruunmädanik on üldiselt puithoonetes kõige levinum seenkahjustus, mis hävitab puidu tselluloosi, eelistab okaspuitu. Pruunmädanikuga kahjustatud puit mureneb kuivades
või kolmanda korruse korter saaks kasutada vaba juurdepääsu kahele eraldi puittrepile (Joonis 2.60). Need puittrepid pidid asuma eraldi trepikodades, kusjuures trepikojad ei võinud asuda kõrvuti, arvates trepikoja pika seina järgi. Joonis 2.59 Varvaslaudadega puittrepi lahendus (Veski 1948). Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 0,10 m. ja välisseinad vähemalt 0,15 m paksud (Tallinnas arvates voodrita ja krohvita, Nõmmel 0,15 m ühes vooderdusega). Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse eluruumide põrandapind ei ületanud 70 m2. Mõõtes ruumi seinast seinani, kusjuures katusekorruse eluruum pidi olema trepi podesti ääres või sellest eeskojaga lahutatud. Puidust eluhoonetes lubati ehitada kahe puittrepi asemel üks 1,2 m laiune kivitrepp, mis ulatus pööninguni ja olema kiviseintega ning tulekindlast materjalist laega. Sellise
annaabi.ee 
