13. Mida tähendab volitusnorm määruse andmisel? HMS § 90 lg 1 näeb ette, et määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Nimetatud nõuet volitusnormi olemasoluks ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt. Sellisel juhul võib määruse anda volitusnormile viitamata ning õigustus taolise määruse andmiseks tuleneb põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõttest riigivõimu tohib teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Erandiks on lisaks ka juhtum, kui kohaliku omavalitsuse organ annab kohaliku elu küsimuse reguleerimiseks määruse sellisel juhul võib anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui
haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud.(2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse, võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele. §92. Määruse vorm - (1) Määrus antakse kirjalikult. (2) Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile. Kui määruse annab haldusorgan edasivolituse alusel, tuleb viidata ka edasivolitusele. Seda nõuet ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamise suhtes. (3) Määruses märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number. Määrus pealkirjastatakse. (4) Määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas määruses tuleb nimetada ka muudetava või kehtetuks tunnistatava
seadmisel arvestama kogu riigi territooriumil ühtsete kriteeriumitega. Kohalike omavalitsuste territooriumil ehitustegevust reguleerivad ehitusmäärused tuleb viia nimetatud põhimõtetega vastavusse. Kuna ehitusmäärustes sisalduv regulatsioon seab piiranguid omandi kasutamisele, mistõttu tuleb selliste määruste kehtestamine allutada seaduses sisalduva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevale volitusnormile 17. Maaomand, sellega seotud kohustuste ja õiguste mõju ehituskorraldusele Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu
3) akti nimetus; 4) määruse pealkiri; 5) määruse tekst; 6) allkirjastajate nimed ning ametinimetused. § 56. Määruse eelnõu pealkiri Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu. § 57. Määruse eelnõu teksti ülesehitus Määruse eelnõu tekst koosneb preambulist ja paragrahvidest. 19 § 58. Määruse eelnõu preambul (1) Määruse eelnõu preambulis osundatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus antakse. Preambulis ei osundata sättele, mis ei sisalda volitust määruse andmiseks. (2) Kui ministri määrus antakse volitusnormis sisalduva edasivolituse alusel, osundatakse ministri määruse eelnõu preambulis ka Vabariigi Valitsuse määruse sättele, millega Vabariigi Valitsus on volitanud seaduses sätestatud volitusnormi ulatuses andma seaduse rakendamiseks vajalikud õigusnormid ministri määrusega.
Lihtne piiriklausel sisaldub ka § 19 lg-s 2, lubades piirata § 19 lg-s 1 sisalduvaid põhiõigusi (vt § 19 komm 3.4.1). Formaalõiguslikult tähendab lihtne piiriklausel seda, et vastavat põhiõigust saab piirata kas seadusega või seaduse alusel. Seejuures ei ole oluline, kas riive toimub seadusega või seaduse alusel. Nõutav on ainult, et ka iga täitevvõimu riive peab olema lõppastmes taandatav seaduses sisalduvale volitusnormile. Materiaalõiguslikult võimaldab lihtne piiriklausel piirata vastavat põhiõigust igal põhjusel, mis ei ole PS-ga keelatud. Piirangu põhjus ei pea tingimata tulenema PS-st, vaid selleks võib olla iga avalik huvi. Samas ei tähenda avalikes huvides formaalselt korrektse seaduse olemasolu, et riive on PS-ga kooskõlas. Seaduse olemasolu on riive põhiseaduspärasuse paratamatuks, kuid mitte küllaldaseks tingimuseks.
(2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse, võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele. Kokkuvõtteks määruste kohta Tuleb vaadata kas määrus on kooskõlas volitusnormiga, et ei oleks vastuolus muude õigusharude ja ka ELi õigusega. Määruste puhul peab sisalduma preambul, kus viidatakse volitusnormile. Peab olema ka kp ja muud asjad, mis allkirjastatud. Haldusakt reguleerib üksikjuhtumit, adressaat individualiseeritud. Määrus aga reguleerib piiritlemata arv juhtumeid, adressaadid ei ole individualiseeritud, vaid on abstraktselt määratud. Määrusel on välismõju. Ühepoolne tahteavaldus haldusorgani poolt, mis on pädev määrusi andma. Õiguspärasuse puhul on eristatav formaalne ja materiaalne. Haldusleping Mõiste – HMS § 95 –
(PS § 3 lg 1 esimene lause, § 154 lg 1). Eesti õiguskorras saab põhiõigusi ja vabadusi piirata üksnes seadusega (seaduse reservatsioon põhiõiguse riive korral). PS § 154 lg 1 kohaselt tegutsevad KOV-d seaduste alusel iseseisvalt (seaduse reservatsioon). KOV on õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse. Määruse koostisosad: · antakse kirjalikult; ·selles tuleb viidata selle andmise aluseks olevale volitusnormile, kui antakse edasivolituse alusel ka edasivolitusnormile (v.a: 1) kohaliku elu küsimuse korraldamisel, kui volitusnorm puudub; 2) volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel); · selles märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number; Määrus pealkirjastatakse; · Kui muudetakse või tunnistatakse kehtetuks teine määrus, tuleb nimetada selle pealkiri ja number ning määruse andmise kuupäev ja määruse avaldamismärge;
Kehtiva õiguse järgi on nendeks Vabariigi Valitsus, minister, kes juhib miniteeriumi, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsus; määruses peab olema viide tema andmist volitanud seaduse sättele. Näiteks võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse "Lennuliiklustasude maksmise kord ja määrad ning maksmisest vabastamise alused", kus on sätestatud, et lähtudes lennundusseaduse §st 47 Vabariigi Valitsus määrab: jne. Siin on konkreetne viide volitusnormile; määrus peab olema vastu võetud kindla protseduuri, s.o. kindlate üksteisele järgnevate toimingute kaudu. Näiteks kehtestab Vabariigi Valitsuse määrus valitsusele esitatavate eelnõude kooskõlastamise korra. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, siis eeldab määruse vastuvõtmine valitsuse istungil nõutud kvoorumi olemasolu jne.; määrus peab vastama kehtestatud vorminõuetele. Riigi Teataja seaduse kohaselt peab
Kehtiva õiguse järgi on nendeks Vabariigi Valitsus, minister, kes juhib miniteeriumi, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsus; määruses peab olema viide tema andmist volitanud seaduse sättele. Näiteks võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse "Lennuliiklustasude maksmise kord ja määrad ning maksmisest vabastamise alused", kus on sätestatud, et lähtudes lennundusseaduse §st 47 Vabariigi Valitsus määrab: jne. Siin on konkreetne viide volitusnormile; määrus peab olema vastu võetud kindla protseduuri, s.o. kindlate üksteisele järgnevate toimingute kaudu. Näiteks kehtestab Vabariigi Valitsuse määrus valitsusele esitatavate eelnõude kooskõlastamise korra. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, siis eeldab määruse vastuvõtmine valitsuse istungil nõutud kvoorumi olemasolu jne.; määrus peab vastama kehtestatud vorminõuetele. Riigi Teataja seaduse kohaselt peab
annaabi.ee 
