alamaadlikke džentelmenideks. Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Moskva suurvürstiriigi aadelkond koosnes 3 liigist: bojaarid, okolnitšnid ja duumaaadlik. Määratavad duumaadlikud (teenisaadel), osalesid Bojaaride duuma tegevuses; tema komisjonide töös, juhatasid prikaase, täitsid õukondlikke ja sõjaväelisi kohustusi ja määrati ka linnade vojevoodideks. Poola aadlile kuulusid 14. sajandist 18. sajandini Poola kõrgemad riiklikud ja kiriklikud ametid ning maa. Nad moodustasid aadlivabariigi, kus nad kõik olid võrdsed ja valisid kuninga. Aadlikke oli üle ühe kümnendiku elanikkonnast, kuna Poola riigi valitseva ühiskonnakihi moodustasid enamjaolt katoliku usutunnistusega poola ülikud. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid-, mis sulas hiljem alamaadli sekka
Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi. Haldusjaotus Poola aeg: Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu (Cesise) presidentkondadeks. 1598 nimetati need ümber vojevoodkondadeks ja presidendid vojevoodideks, nagu see oli Poolas. Riigi kätte läks 3/4 kogu maavaldustest, mis jagati suurteks staaroskondadeks. Eesti alale jäi neid 10. Rootsi aeg: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialale kujunes uus halduskorraldus. Eesti jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna-Eestist ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang.
Pidi säilima Luteri usk ja kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega. Sõdade ajal näitasid siinsed aadlikud aga ennast väheusaldatavatena ning siinne provints otsustati riigiga tihedamalt liita. 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldur. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Võnnu ja Pärnu), igaühe etteotsa seati president, kelle võim jäi siiski väikeseks. 1598. nimeteti presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks. Vojevoodkonnad jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid. Staarostid ei allunud vojevoodidele. Kohaliku aadliku esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev, milles osalesid ka suuremate linnade esindajad. Maapäevalt valiti esindajad- 2-poolakat, 2-leedulast ja 2-sakslast- Poola riigi seimi. Mõisnike hulgas tõusis poola ja leedu feodaalide osakaal. Sajandi viimasel aastakümnel püüdsid Poola võimud majandust taastada. Koormisi ühtlustati
Kuningas Stefan Batory tahtis Liivmaad rohkem Poola külge liita, niisiis 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametnikuks jäi ikka asehaldur; maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (üks osa kolmest, milleks Liivimaa jagatud oli), iga etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi( tal oli vähe võimu, põhiliselt juhtis aadli ratsaväge). 1598.nimetati presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nii nagu see oli Poolas. Presidentkonnad jagunesid staarostkondadeks (üks osa mitmest, milleks presidentkond jaotatud oli). Kohaliku aadli esindusorganiks oli Võnnus peetav maapäev (selles osalesid ka suuremate linnade esindajad, selle töö oli tihedalt seotud Poola-Leedu riigiorganitega). Poola tahtis muuta Eestit taas katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon (reformatsiooni vastu suunatud liikumine). Eestimaa hertsogkond oli Rootsi valdusse langenud Põhja- Eesti
Poola aeg Lõuna- Eestis kestis aastani 1625, rootslased lõid poolakad Lõuna-Eestist välja. Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused säiliksid. *1582. a kehtestas Stephan Batory Liivimaa halduse korraldamiseks konstitutsioonid: Lõuna-Eesti jaotati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu, Võnnu), mis nimetati hiljem ümber vojevoodkondadeks (presidendid vojevoodideks) need jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid, Eestis oli 9 staarostkonda *Toimusid samuti maapäevad. *Rootsi valdus Põhja-Eestis e Eestimaa hertsogkond – 1561-1583-1629 Rootsi valdusse läinud PõhjaEestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu sai Rootsi riik oma käsutusse suured maavaldused, riigi kätte läksid
puutumata >>Sigismund Augusti privileeg. Stefan Batory hakkas seadma juhtivatele kohtadele poola ja leedu aadlikke, et riiki tihedamalt liita ja poolastada (senised siinsed aadlikud näitasid end väheusaldatavataena). Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Kõrgeima ametiisikuna jätkas asehaldur. Maa jagati kolma ossa- Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks(igaühe eesotsas eluaegne president). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks (presidendid vojevoodideks, nagu Poolas). Riigi kätte läks Poola alal 3/4 kogu maavaldusest, mis jagati suurteks staarostkondadeks (Eestis 10). Staarostideks määras kuningas vaid poolakaid ja leedulasi, alles 1598. aastast ka sakslasi. Ümberkorraldused suurendasid tunduvalt Poola ja Leedu mõisnikkonna osa. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev (sealt valiti esindajad-2 poolakat, 2 leedulast, 2 saksalast-Poola riigi seimi).
Sigismund Augusti privileeg - Poola kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Asehaldur - kõrgeim ametiisik. Presidentkond - Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. Vojevoodkond 1598 - 1598 nim. presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nagu Poolas. Staarostkond - vojevoodkonnad jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. Vastureformatsioon - reformatsiooni vastu suunatud liikumine. Eestimaa hertsogkond - Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Kuberner Haldas riigimaid, kõrgeim isik, asus Tallinnas, kunni poolt määratud. Täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste
tagaski aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. *asehaldur-kõrgeim ametiisik. *presidentkond- Maa jagati kolme ossa- Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. *vojevoodkond 1598- 1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vastavalt vojevoodideks, nii nagu see oli poolas. *staarostkond- Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. *vastureformatsioon- reformatsiooni vastu suunatud liikumine *Eestimaa hertsogkond- Rootsi valdusse langenud langenud Põhja-Eesti. *kuberner- Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner
annaabi.ee 
