............................ 4 7. Huvitavat......................................................................................................... 4 8. Kasutatud kirjandus......................................................................................... 4 1. Aastalind 2015 Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada erinevaid linnuliike ning pöörata tähelepanu mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. 2015. aasta lind on viu. Oma nime on viu endale ise loonud, hüüdes taeva all tiiresldes sageli ,,viiuu". Viusid on Eestis kolme liiki: arvukamaid ja tuntumaid liike on hiireviu (Buteo buteo), lisaks võib Eesti kohata ka herilaseviud ja karvasjalg- viud ehk taliviud. 2. Välimus Hiireviu on ronga suurune, umbes 51-57 cm pikk ja kaalub umbes 1 kg. Ta on tumepruun ja tal on valged täpid keha alaosas. Hiireviul on jässakas keha. Tiivad on tal laiad ja ümarad, nende siruulatus on umbes 1 meeter.
ökosüsteemis ka mitmesugused põllumajanduslikud taimekaitsevahendid. Ohustatus ja Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. kaitse Hiireviu Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. Kõhupool on heledam seljapoolest, seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt. Seljapoolel on heledaid sulgi vaid üksikuid, üldtoon on tumepruun. Hiireviu pea on samuti pruun ning nokk tüviku poolt kollane, ninasõõrmetest alates aga must. Viu jalgade ülaosa sulestik on helepruun, alumine, sulgedest vaba jookse ja varbad aga kollakad ning küüned mustad. Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. Kui hiiri on palju, siis viude hulk tõuseb, kui vähe, kahaneb. Kuid ei maksa mõelda, et hiireviu vaid hiirtest toitub, ka väiksemad värvulised ning pardid ja kanalised peavad end tema eest hoidma.
näiteks rotid,oravad ja tuhkrud. ∗ Lõuna-Uuralis on eksootilisemad ja suuremad loomad, näiteks sisalikud, maod, kahepaiksed ja muud roomajad. ∗ Põhja-Uuralis on loomi vähe, aga kodu leiavad sealt karud, rebased, põdrad, jänesed ja muud imetajad. Loomastik ∗ Uuralis elavad ka mitmed erinevad linnud, nagu kägud, metsis, teder, laanepüü ja mänsak. ∗ Suvel külastavad Uurali ka Ööbik ja Lepalind. ∗ Põhja-Uuralis pesitseb Karvasjalg-viu, Lumekakk ja Lumepüü Uurali tähtsus ∗ Alates 18. sajandist on Venemaa saanud sealt endale erinevaid maavarasid ja mineraale. ∗ Uuralis on palju ravimuda, mida kasutavad spad ja sanatooriumid. ∗ Rikka looduse tõttu mägedes, saab Venemaa endale palju loodusvarasid
..42 cm. Linnu söök Herilaseviu põhitoiduks on kiletiivalised, eriti aga nendevastsed. herilasepesade pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka kahepaiksed, roomajad, hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni. Linnu elukoht Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa
Aasta linnud 2015- viud 1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. 2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal. 3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik 4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3. Ka taliviu on ronga suurune. 4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam. Herilaseviu 1. Herilaseviu on enda nime saanud oma põhitoidust ehk herilaste järgi 2. Herilaseviu on nagu teisedki viulased looduskaitse all. 3
20) valge-toonekurg Ciconia ciconia; 21) valgepõsk-lagle Branta leucopsis; 22) punakael-lagle Branta ruficollis; 23) ristpart Tadorna tadorna; 24) tõmmuvaeras Melanitta fusca; 25) herilaseviu Pernis apivorus; 26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius; 45) rüüt Pluvialis aprcaria;
Tundra linnud Liigikirjeldus Jahipistrik: Jahipistrik on suurim pistrik, peaaegu viu suurune. Jahipistriku sulestiku värvus varieerub heledast (valgest) tumedani (tumepruun või -hall). Heleda tüübi jahipistriku sulestiku üldine värvus on valge, ülapoolel on laiguline või vöödiline pruunikashall muster. Alapool on valge ja mõnikord kahkja hallikaspruuni triibustusega. Tumeda tüübi sulestik on hallikaspruun, ülapoolel sinihalli või valkja vöödistusega , alapool valge tumeda mustriga. Jahipistrik on suurim
4.2.Linnud 4.2.1. Hiireviu 11 Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. Kõhupool on heledam seljapoolest, seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt. Seljapoolel on heledaid sulgi vaid üksikuid, üldtoon on tumepruun. Hiireviu pea on samuti pruun ning nokk tüviku poolt kollane, ninasõõrmetest alates aga must. Viu jalgade ülaosa sulestik on helepruun, alumine, sulgedest vaba jookse ja varbad aga kollakad ning küüned mustad. Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. Kui hiiri on palju, siis viude hulk tõuseb, kui vähe, kahaneb. Kuid ei maksa mõelda, et hiireviu vaid hiirtest toitub, ka väiksemad värvulised ning pardid ja kanalised peavad end tema eest hoidma. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal, eriti sageli aga
Linnud Kalakotkas Kalakotkas Kalakotkaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Pandion haliaetus Pandion Pandionidae Accipitriformes Aves Chordata Animalia Raisakotkas Raisakotkas Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Soo-loorkull Loorkull Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Hiireviu Viu Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Sinikael-part Part Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Hallhani Hani Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Rabahani Hani Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad
Vasar -a Vask Vase Velbas Velpa III v. � L�E �kaval�, �kelm� Veli Velje Vello Vend Venna Verev -a Vesse Videv -a Vihatsu Vihavald -valla Viher -a � �roheline�, �lopsakas� Vihk Vihu Vihur -i Viidik -a Viiger Viigri Viires Viire III v. � lind Chlidonias Viirg Viiru Viis -i Viit Viida Vili Vilja Vililemb -e Vilimeel -e Vilip�ev -a Vilit�iv -u Vilivald -valla Virb Virva � �noor, roheline oks� Virge III v. Virmaline Virmalise Virve Viu Voog Voo Voor -e V�im -u V�rk V�rgu V�ro � LE �metsa-�, �variku-� V�tteli V�gi V�e V�in V�ina V�its -a v. -e V�le -da V�lk V�lgu V�rat -i V�rb V�rvu V�rvo V�strik -u �dak �dagu � LE ��htu� �de �e �ige �igemeel -e �is �ie �lg �la �lut �lle �nn -e �u -e �ke �kke �� Ylane Ylase Ylev -a Ylg Yla Ylga � �poiss�, �peig� Ylo ____________ Kalle Eller T�nn Sarv
kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Seljapool on pruun ülekaalus, seetõttu on lind sealt tumedam. Linnu pea on suhteliselt hele, nokk must. Herilaseviu jalgade jooksmeosa ning varbad on pruunid, küüned mustad. Herilaseviu on nime saanud oma põhiliste saakobjektide - herilaste - järgi. Sealjuures ei toitu ta mitte niivõrd valmikutest, kuivõrd vastsetest; on ju viimased ka tunduvalt mahlakamad ja toitvamad ning pealeselle ei oma nad tülikat torkivat astelt. Viu otsib pesi valmikuid jälgides ja jälitades. Selleks on ta suurepäraselt ära õppinud maal kiire jooksmise; enamik röövlinde on maa peal küllaltki kohmakad. Ta võib herilast jälgida nii lennates, kui ka põõsaste vahel joostes, kuni pesani jõuab. Pesa kraabib ta oma lamedate küüntega maast suhteliselt kiiresti välja ja seejärel võib maiustamine alata. Et aga herilased selle peale sugugi hästi ei vaata ja koguni teda rünnata püüavad, on tal silmade
toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega. Palju kahjurputukaid hävitavad tihased, puukoristajad, pöialpoiss, porr, öösorr, pääsuke jt. Suvel on eriti kasulik kägu, kes sööb ka karvaseid putukaid, mida teised linnud tavaliselt ei taha. Röövlinnud hävitavad närilisi, eriti hiireviu, karvasjalg-viu, tuuletallaja ja kakulised. Röövlinnud toituvad ka teistest lindudest, kuid peamiselt haigetest ja vigastatutest, olles seega metsasanitarideks ja loodusliku valiku mõjutajateks. Metsakahjuritena linnud enamasti arvesse ei tule, väga harvadel juhtudel on taimlates kahjustusi põhjustanud metsvint, kes sööb külvatud seemneid ja noori tõusmeid, kuid pesitsemise ajal sööb ta putukaid. Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur- kirjurähn
· Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse · Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo, prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü) · Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik). · Diftongiga lõppevad võõrsõnad (asalea, bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei, levkoi, oboe, onomatopöa, prostoi, samurai, suhhovei, trio)
kui mägedes. Eestis on ta üldlevinud hajus paigalind. Kassikakk on öö- ja hämarikulind, aga levila põhjaosas peab ta päevalgi jahti, sest seal on suvel päevad väga pikad ja ööd lühikesed. Ta sööb väikesi ja keskmise suurusega imetajaid, kuid eelistab närilisi. Haruharva ründab ta suuremaid loomi, näiteks metskitsi. Kuid kassikaku toidus on palju linde, alates pisivärvulistest kuni suurte kanaliste (metsis ja teder) ning pistrikulisteni (rabapistrik, kanakull ja karvasjalg-viu). Konni ja kalu sööb ta harva. Kassikakkude arvu vähendab prügilate sulgemine. Ajal, mil Soomes oli tuhatkond prügilat, elasid kassikakud prügimäerottide arvel priskelt, aga tänapäeval on prügilate arv Soomes vähenenud kümme korda ja kassikakkude arv väheneb. Rahvapärimus Öökull on nõid-naisterahvast sündinud. Nõid-naisterahvas moondanud mune varastama minnes enese alati linnuks. Kui kord lihavõtte ajal inimesed munadega läinud kirikusse, ilmunud nõid sinnagi
annaabi.ee 
