Kontrolltöö ,,Selges eesti keeles" Lauri Kasak, 11. b Liigtuleviku vormid (10+10=20 lauset): Ülearused saama-verbid 1. Korteriühistute moodustamine saab olema kohustuslik. Õige: Korteriühistute moodustamine muudetakse/muutub kohustuslikuks. Allikas: http://www.asso.ee/akt/index.php/et/home-est/13-news/50-1711-es 2. Vitsur: järgmine aasta saab olema raskem. Õige: Järgmine aasta tuleb praegusest raskem. Allikas: http://www.e24.ee/616644/vitsur-jargmine-aasta-saab-olema-raskem/ 3. Olen kindel, et Reinsalu saab olema tasakaalukas erakonnajuht. Õige: Olen kindel, et Reinsalust saab tasakaalukas erakonnajuht. Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-olen-kindel-et-reinsalu- saab-olema-tasakaalukas-erakonnajuht.d?id=63843116 4
infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku allikad - neid on tohutult nt. temaatiline andmearhiiv,mitmesugused tekstid, teatmeteosed, interneti andmebaasid,uudised. Atributeerimine ehk info omistamine mingile allikale Kedagi on tsiteeritud otse nt. "Inimesele ei saa ju toetust maksta, kui ta ise ei taha," rõhutas Vitsur (tegemist on tsitaatiga) Kedagi on tsiteeritud kaudselt nt. Vitsuri väitel ei hüvita riik eramute katlamajade küttekulude tõusu (parafraas ehk ümbersõnastus,vaba tõlge). Ajakirjanik ei ole olnud ise sündmuse pealtnägija ja infot ei saa allikate abil kontrollida. On põhjust kahelda allikalt saadud info täpsuses. Avaldatav materjal võib kedagi solvata või tema mainet kahjustada. Ajakirjanik esitab hinnanguliselt või kommenteeritavat materjali allikaviiteta
Isegi kui kool võimaldab õpilasel valida programmeerimis- või ettevõtluskursuseid, siis motivatsioon neid aineid tegelikult ka õppida on küllaltki vähestel. Gümnaasiumi saab ju lõpetada ka ilma valikaineid valimata, õppides vaid „vanu häid“ matemaatikat, keeli, sotsiaalained ja loodusaineid. Kindlasti ei saa väita, et õpilaste leige huvi innovatiivsemate õppeainete vastu näitab, et õppekavaga on praeguses vormis kõik korras. Majandusanalüütik Heido Vitsur rääkis 2010. aastal Vikerraadios, et Eestis on puudus infotehnoloogia spetsialistidest ning et nende vähesus pidurdab majanduse arengut. Selle aasta jaanuaris peetud debatil „Eesti infoühiskond 2020“ nõustusid Eesti viie suurima erakonna esindajad, et IT oskustega inimeste puudus on endiselt üks suurimaid probleeme infotehnoloogia valdkonnas. Kuigi Eestis saab IT’d õppida rohkem kui ühes kõrgkoolis, ei ole vähemalt viie viimase aasta jooksul siiski piisavalt palju
Selles referaadis räägitakse ka metallide ja nende ühendite omadustest. Metallid moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilstesse sidemetesse. Fosforil on eriline võime pimedas helendada ja ta on inimesele mürgine. 8 Viljandi Valuoja Põhikool Keemiliste elementide ja ühendite huvitavad omadused Referaat Kaspar Vitsur 9.a klass 2006. õ.a. Fosfori omadused . Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn valge fosfor pimedas helendas. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide tiofoss ja klorofoss. Üheks huvitavaks fosfori
ohtlike disproportsioonide likvideerimiseks ja alles siis võimalikuks üldiseks korrektsiooniks. Eesti peab palgapoliitika kujundamisel üha enam arvestama kogu maailma ja Euroopa konkurentsi. Et selles konkurentsis püsima jääda, on meil vaja jõuda oma elu korraldamises ja majanduses sellisele tasemele, et me suudaks arenenud riigile vajalikku kõrgetasemelist tööjõudu mitte ainult korralikult kinni maksta, vaid neile ka huvitavat tööd pakkuda (Postimehe artikkel 12.09.2012, Heido Vitsur). Kuidas tekitada riigikassase juurde rahalisi vahendeid, et oleks võimalik maksta suuremaid töötasusid? Mailis Reps on öelnud, et kõige lihtsam on leida raha palgatõusuks eelarve vahenditest. Kõik sõltub prioriteetidest. Kas me tahame leida raha selleks, et hoida kaitsekulusid kahel protsendil SKTst, või toetada õpetajaid? Kui meil on raha toetada Kreeka ja Portugali õpetajaid, siis võiks leida vahendeid enda omadele ka. Kolmandaks on võimalikud mitmesugused maksutõusud
Üks koopia oli ministri nõuniku Alo Kelderi käes, kes palgati Eesti Energia arendusdirektoriks, ning tähtsad paberid kadusid ühes temaga. Eesti Energia kodulehe otsingumootor teatab uuringu kohta: "Päringule vastuseid ei leitud..." Vastuseid ei leitud tegelikult juba sügisel 2005, kui Londoni firma veel oma tööd tegi ning Ekspress esimest korda asja vastu huvi tundis. Tookord "ei teatud" isegi seda, kes analüüsi tellis. Ühe allika sõnul tegi seda majandusministri nõunik Heido Vitsur. Vitsur väitis omakorda, et tellija oli hoopis Eesti Energia finantsdirektor, praegune juhatuse esimees Sandor Liive. Praegu räägitakse, et uuring telliti üldse eelmise ministri ajal. Iagatahes maksis töö kinni Eesti Energia. See oli huvitav skeem: kuigi osaluse väärtus huvitas riiki, maksis uurimistöö riigi asemel kinni talle kuuluv ettevõte. Eksrahandusminister Tõnis Palts kasutas ammusel ajal ärimehena samasugust trikki ning lasi
ühiskonnasuhete taastamisele ja tootmise viimisele turumajanduslikele põhimõtetele. Sel perioodil seadsid ametiühingud eesmärgiks töötajate elatustaseme tõusu läbi parema palga. Ametiühingutel tuli oma liikmete ja teiste palgasaajate õiguste eest seismiseks väga põhjalikult ja konkreetselt tegeleda palgapoliitikaga uuenevas majandusolukorras, kusjuures eeskuju polnud kuskilt võtta. Ametiühingute nõuandjateks olid tänagi tuntud tegijad Ülo Vooglaid, Juhan Sillaste, Heido Vitsur, Janno Reiljan jt. (Vare., Taliga 2002: 4). 1989 juuni Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu laiendatud pleenum, kus otsustati eralduda Üleliidulisest Ametiühingute Kesknõukogust ja korraldada kongress. Asutati ajaleht ,,Rahvaleht". Detsembris Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu XX kongress. Võeti vastu tegevuskava, kuulutati end vabaks sõltumatuks ametiühinguorganisatsiooniks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 15-16). Iseseisvad ametiühinguorganisatsioonid ja liidud moodustasid 1990.a
Instituut), Andres Lauba (Statistikaamet), Andrus Säälik (Rahandusministeerium), Marje Josing (Eesti Konjunktuuriinstituut), Tanel Ross (Eesti Pank), Kalev Kukk (Eesti Pank), Anne Karik-Uustalu (Sampo Pank), Maris Lauri (Hansapank), Toomas 20 Reisenbuk (Trigon Capital), Marit Paalberg (Nordea Pank), Sven Kunsing (Eesti Ühispank), Heido Vitsur (Tallinna Linnavalitsus). Ainsa majandusanalüütikuna 17-st küsitletust pidas ühinemist Eesti majandusele kahjulikumaks kui mitteühinemist eurovastaste üks juht Ivar Raig. Samasisulise majandusanalüütikute ekspertküsitluse viis 2001. ja 2002. aasta suvel läbi riigikantselei EL infosekretariaat, et selgitada, kuidas Eesti juhtivad majandusanalüütikud hindavad Euroopa Liiduga ühinemise mõjusid Eesti makromajandusele
548 525 Viltsin Andris Harju 03:33:44 M35 382 455 Vilu Uku Tartu 03:23:46 M35 290 208 Vimba Janis Läti 03:17:51 M35 2362 1853 Viner Ago Tartu 05:46:41 M35 352 1041 Vink Ahto Võru 03:20:52 M35 1629 2628 Virumäe Alar Tartu 04:27:30 M35 2187 2094 Virunurm Kaur Tallinn 05:12:00 M35 1769 869 Vitsur Marek Harju 04:35:18 M35 370 778 Vshivtsev Vjatseslav Valga 03:22:10 M35 2411 2018 Vulkan Ville Pärnu 06:17:05 M35 1939 2617 Võsu Jaan Tartu 04:48:28 M35 1791 2938 Väli Pear Tallinn 04:37:07 M35 1327 1324 Väärtnõu Urmas Harju 04:11:44 M35 2120 2400 Ärm Mati Harju 05:02:59 M35 1977 2576 Ääro Tõnu Harju 04:51:40 M35
annaabi.ee 
