Vitamiinid Laura Saks KP3-10 Kus saab? Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida Vitamiinpreparaadid Tähtis teada! vitamiinid on eluks vajalikud nad ei oma sisulist energeetilist väärtust nad ei asenda teisi toitaineid üks vitamiin ei asenda teist vitamiini nad pole rakkude ehituskomponendid vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik Tähtsamad vitamiinid A D E C P A- vitamiin Kust saab: maks, piim, või, munad, porgandid Millele mõjub: Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude
Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü Vitamiinide kestev defitsiit on organismile kahjulik ü Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust ü Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid ü Üks vitamiin ei asenda teist vitamiini ü Vitamiinid pole rakkude ehitudkomponendid ü Vitamiinide meelevalde tarbimine pole kasulik ü Vitamiinide megadooside kasutamine on kahjulik ü Vitamiinpreparaadid on ravimid Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: Toit Seedekulgla mikrofloora tegevus Vitamiinpreparadiid Vitamiinid Veelahustuvad Rasvlahustuvad B-grupi vitamiinid (12), A vitamiin ehk retinoidid, Askorbiinhape (C vitamiin), D-vitamiin ehk kaltsiferoolid, Biotiin (H vitamiin),
Milleks on vaja vitamiine? Vitamiinid reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel Vitamiinid omavad rolli nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel Vitamiinid kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest Kust saada vitamiine? Põhilised vitamiinide allikad inimese jaoks on: Toit (taimne toit annab valdava osa) Seedekulgla mikrofloora tegevus Vitamiinpreparaadid Inimese organism on võimeline sünteesima B2-, B3-, B5-, K-, D- vitamiini ja retinooli, aga teatud tingimustel (piisavalt beetakarotiini/piisavalt rasva jne) Ainult puu- ja köögivilju süües ei saa kätte kõiki vajalikke vitamiine, neist saadakse põhiliselt C-vitamiini Munast saadakse B-grupi vitamiine Kalast D-vitamiini Vitamiinide vajadus Vitamiine peab saama pidevalt, kuna nendest ei teki organismis pikaajalist varu.
1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2. Vitamiinid on antioksüdandid - muudavad kahjutuks vabu radikaale. a) vees vitamiin C b) ülis ja rasvas vitamiin E 3. Vitamiinid on olulised arenguprotsessides. B11 ehk foolhappepuudus raseduse ajal põhjustab seljaajusonga. 4. Vitamiinid osalevad organismi loomuomastes protsessides a) luustumisprotsessides eriti vitamiin D
• Rakud vahetavad üksteisega informatsiooni (teatud keemilised ühendid, hilisemas arengus nt hormoonid) Teratogeenid – tegurid, mis põhjustavad lootelisi väärarenguid Bioloogilised • Viirused (punetised), bakterid (süüfilise tekitaja), algloomad (toksoplasmoos) • Toitainete puudus • Toksiinid (mükotoksiinid) • Ema haiguslikud seisundid (diabeet, kilpnäärme üle-või alatalitlus) Keemilised • Alkohol • Ravimid, vitamiinpreparaadid (A ja D vitam. üledoos, foolhappe vähesus) • Olmekemikaalid (lakid, taimekaitsevahendid) • Polükloreeritud bifenoolid (PCB) jt Füüsikalised • Kiirgused (radioaktiivne, röntgenkiirgus) • Mehhaaniline surve • Vibratsioon (sh kukkumine) Vananemine Vananemine algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna. Vananemine on geneetiliselt määratud (sh seotud kromosoomide telomeeride lühenemisega), kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt.
Vitamiinid Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained. Vita- elu, amiin- vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli) Vitamiinide allikad inimeste jaoks: 1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt) 2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5) 3) Süntees eelühenditest (NT: beetakaroteenist sünteesitakse vitamiini A) 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne) Vitamiinide biofunktsioonid 1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana. 2) Mõjusad antioksüdandid (vesilahustes vitamiin C, rasvades vitamiin E) 3) Olulised arenguprotsesside reguleerijana. NT: a) vitamiin C hulk mõjutab meeste sperma kvaliteeti, b) foolhape (B11) mõjutab loote närvisüsteemi arengut, puudusel areneb seljaajusong; Saab rohelistest lehtviljadest
olemasolu ja konsentratsioon, ektivaatorid. 40) Ensüümide inhibeerimine: Molekulid, mis ühinedes või toimides ensüümile takistavad ensüümreaktsiooni toimumist. Pöörduv ja pöördumatu. VAATA ÕISIST VIDEOD! 41) Vitamiinid: Madalmolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilsied ained. Enamsti organism neid ise ei sünteesi, enamiku saame kätte toiduga, aga ka seedekulgla mikrofloora, vitamiinpreparaadid. Puudmine ppähjustab häireid metabolismis. Rasvlahustuvad (nt A,D,E) ja vesilahustuvad (B, N, U) 42) Hüpovitaminoos: Nähud vitamiini puuduse korral. 43) Hüpervitaminoos: Vitamiiniliigsus. 44) Avitavitaminoos: Konkreetne haiguspilt, reeglina ühe vitamiini kestev puudumine. 45) Hemoglobiin: Kvarternaarstruktuur tänu neljale valgu subühikule. Tetraeerne valk, kuna sisaldab 2α ja 2β subühikut. Seega koosneb Hg neljast valgust (globiinist) ja neljast heemist
kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides. Neid võidakse nimetada ka organismis toimuvate protsesside katalüsaatoriteks. Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: 1) Rasvlahustuvad A, B, D, E ja K vitamiinid. 2) Veeslahustuvad B ja C vitamiinid. Vitamiinide allikad inimese jaoks · toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust) · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinpreparaadid Hüpo ja avitaminoos Hüpovitaminoos on vitamiini osalisest puudusest tingitud häire organismis. Selle juures avalduvad häired ei ole väga täpsete ja avaldumise joontega. Näiteks C vitamiini hüpovitaminoos avaldub kevadväsimusena. Avitaminoos on aga vitamiini täielikust puudusest tingitud organismi häire. Sellele on iseloomulikud kindlad tunnused. Hüpo- ja avitaminoosi tekke põhjused: 1) Vitamiini vähesus toidus või vähene UV saamine (D-vitamiin);
toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad. Vitamiinide bioroll avaldub nende kuulumises liitensüümi koostisse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele toimele. Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: toit (taimne toit annab seejuures valdava osa); seedekanali mikrofloora tegevus; vitamiinpreparaadid ja organismis toimuv vitamiinide süntees vastavatest eelühenditest. Seetõttu on vitamiinide eksogeensust rõhutades korrektsem väljenduda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu. Vitamiinid on toidu minoorsed komponendid ehk mikrotoitained, see tähendab organism vajab neid ööpäevas väga väikestes kogustes: mikrogrammidest kuni milligrammideni. Vitamiinide puhul kasutatakse sageli määratlust asendamatud
b. Suhkrurikkad viljad (nt datlid) Bioaktiivsed ühendid ...ühendid, mis juba väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust. · Eksogeensed vitamiinid · Endogeensed ensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, suhteliselt väikese molekulmassiga, olemasolu ainevahetuseks hädavajalik. Mikrotoitained. Vitamiinide allikad: 1) Segatoit 2) Seedekulga mikrokooslused 3) Organism sünteesib ise eelühenditest 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toit Vitamiinide biofunktsioon: 1) Enamik vitamiine mittevalgulise osana liitensüümide koostises Nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2) Vitamiinid on antioksüdandid, mis muudavad kahjutuks vabu radikaale 3) Vitamiinid on olulised arenguprotsessides 4) Osalevad organismi loomuomastes protsessides: a. Luustumisprotsessides (vitamiin D) b. Vitamiin A osaleb nägemisfunktsioonis
teda pole kõigis vitamiinides. Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained(inimese jaoks) - inimene neid enamusjaolt sünteesida ei suuda. Inimene vajab vitamiine väga väikestes kogustes. (mg = 0,001g, mikrogramm = 0,000001g) NB! Vitamiinid ei anna energiat. vitamiinid pole organismi ehitusmaterjaliks. Vitamiinide allikad : 1) toit 2) Seedekulgla bakterid(antibiootikumidega ei tasu neid maha tappa) 3) sünteesib ise eelühenditest. /vitamiin D sünteesitakse ise nahas UV kiirguse toimel) 4) vitamiinpreparaadid. Vitamiinide biofunktsioonid : 1. vitamiinid kuuluvad liitensüümide koostisesse. 2. Paljud vitamiinid on antioksüdandid. ANTIOKSÜDANT - muudab kahjutuks ühendeid (vabad radikaalid - kahjustavad ja tapavad rakke). Tänapäeval lisatakse antioksüdante paljudele toodetele (kosmeetika ja toit) Vitamiinide jaotus : vitamiine on kokku ligikaudu 30 tk. Lahustuvus : a) rasvlahustuvad = A,D,E,F,K,Q b) vesilahustuvad = B rühm(B1-B15), C, H, P [N,S,U e
saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad. Vitamiinide bioroll avaldub nende kuulumises liitensüümi koostisse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele toimele. Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: toit (taimne toit annab seejuures valdava osa); seedekanali mikrofloora tegevus; vitamiinpreparaadid ja organismis toimuv vitamiinide süntees vastavatest eelühenditest. Seetõttu on vitamiinide eksogeensust rõhutades korrektsem väljenduda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu. Vitamiinid on toidu minoorsed komponendid ehk mikrotoitained, see tähendab organism vajab neid ööpäevas väga väikestes kogustes: mikrogrammidest kuni milligrammideni.
vitamiine (vitamiin B5 ja vitammin K). Eelühendid beeta-karoteen, millest saab kaks molekuli vitamiin A-d. Inimene vajab vitamiine järjepidevalt väikestes kogustes ( milligrammi (mikrogrammi)/ööpäev). Vitamiinide hulka kuuluvad olemuselt väga erinevad orgaanilised ühendid. Väga paljudel vitamiinidel on antioksüdantsus. Vitamiinid ei ole energiaallikaks ega ehitusmaterjaliks (inimeses). Vitamiiniallikad: toit (segatoit), seedekulgla mikroobikooslused, süntees eelühenditest, vitamiinpreparaadid (vitamineeritud toit). Ülesanded: enamik vitamiine on liitensüümide koostisosadeks, antioksüdantsus (vähendada vabade radikaalide hulka, kas vesikeskkonnas (Vitamiin C) või lipiidkeskkonnas (Vitamiin E)), paljud vitamiinid kontrollivad organismis komplekssete protsesside häireteta kujunemist (vitamiin A ja nägemine, vitamiin D ja luustumine, vitamiin C ja sidekudede terviklikkus, vitamiin B12 ja vereloome). Lahustuvus
annaabi.ee 
