Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST TULENEVAD PROBLEEMID
soodustab kudede taastumist. Teepuu – soodustab haavade paranemist, on põletiku- ja seenevastase toimega. 7. Millised on vitamiinide saamisallikad? Milline allikas on kõige olulisem. Milliseid vitamiine suudab organism ise sünteesida – too mõni näide? Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised toitained, mida inimorganism üldjuhul ise ei sünteesi. Vitamiinide saamisallikad: toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid. Organism suudab sünteesida B3, B5, K- ja D-vitamiini. 8. Miks tekivad vitamiini defitsiidid? Toitumuslik – olmelised põhjused; oranismi haiguslikud seisundid; ravimid; füioloogilised. 9. Mis on RDA? Recommended dietary alowance – soovituslik päevane kogus. 10. Mis on hüpovitaminoos ja avitaminoos? Lühiajaline defitsiit – hüpovitaminoos. Mittespetsiifilised sümptomid. Pikaajaline kestev defitsiit – avitaminoos (vitamiin C avitaminoos –skorbuut). Spetsiifilised
ja rinnaga toitmise ajal. Terve ja mitmekülgselt toituv inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate, vaid peaks oma vitamiinide vajaduse saama toidust. Toiduained ei sisalda kunagi ainult ühte vitamiini, vaid mitmeid. Vitamiinide vahel valitseb aga "meeskonnatöö", see tähendab, et paljude vitamiinide koostarbimisel on nende toime efektiivsem. . Oluline on seegi, et toiduainetest saadavad vitamiinid on odavamad kui vitamiinipreparaadid. Vitamiinid võivad parandada ka mineraalainete imendumist. Nii parandab vitamiin C raua imendumist. Siiski võib teatud eluperioodil või aastaajal tekkida vitamiinide vaegus. Näiteks ületalve keldris säilitatud köögivilja vitamiinidesisaldus on kevadeks tublisti vähenenud. Ka stressirohke eluviis suurendab vitamiinide vajadust. Paljudel inimestel on halvad toitumisharjumused, nad ei ole harjunud sööma köögivilja.
• D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende vajadus organismis, allikad Rasvlahustuvad vitamiinid • A retinoidid • D kaltsiferoolid • E tokoferoolid • K naftokinoonid • Q ubikinoonid A-vitamiin • Antioksüdant, mis pakub organismile tasakaalu ja kaitset. Allikad Päevane vajadus • Allikad tomatid, porgandid, mais, apelsinimahl, kalamaksaõli, munad,
Mis on vitamiinid ? o Madalolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilised heterogeensed ained o Enamasti organism neid ise ei sünteesi Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis? o Asendamatud mikrotoitained o Tagavad keha normaalse toimimise Vitamiinide saamise allikad (eksogeensed, endogeensed). o Toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid o Endogeensed- mikrofloora suudab ise sünteesida vajadusel o Eksogeensus- inimorganism ei suuda ise sünteesida Provitamiinid- vitaaminide eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (karotenoidid ja vit. A) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid (vähemalt 1 kummastki). o Rasvlahustuvad- retinoidid (A), kaltsiferoolid (D),tokoferoolid (E)
protsessidele. Vitamiinide bioloogiline roll avaldub nende kuulumises mittevalgulise komponendi, koensüümi kujul liitensüümi koostisesse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele toimele. Põhilised vitamiinide allikad on 1) Toit (eriti taimne) 2) Seedekanali mikrofloora tegevus 3) Vitamiinipreparaadid 4) Süntees vastavatest eelühenditest Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu. Töötlemise mõju vitamiinidele Keskkond Õhu-hapnik Päeva-valgus Happe-line Neut-raalne Aluseline Retinool LL H H LL kuum-töötlemisel Kaod LL (%) 10 40
Ensüümid kiirendavad ja reguleerivad meie ainevahetust hoides organismi funktsioone vajalikul tasemel. Ensüümid kui biokatalüsaatorid määravad inimorganismis biomolekulide muundumisprotsesside kiiruse ja suuna, see tähendab nende tegevus on organismi talitluse aluseks. Vitamiinide mistahes defitsiit tekitab nende koeensüümse rolli tõttu keerulisi probleeme ainevahetusprotsesside normaalses kulgemises. Vitamiinide allikad · toit; · seedekulgla mikrofloora; · vitamiinipreparaadid. Vitamiinide defitsiit Defitsiidi tekkepõhjused: toitumuslik-olmelised; organismi teatud haiguslikud seisundid; füsioloogilised (nt. rasedus). Osaline (ajutine) defitsiit - hüpovitaminoos - üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu langus, töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste valulikkus. Avitaminoos on konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus (nt C vitamiini puudus põhjustab skorbuudi, B1 puudus beri-beri).
Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Põhilised vitamiinide allikad on 1) Toit (eriti taimne) 2) Seedekanali mikrofloora tegevus 3) Vitamiinipreparaadid 4) Süntees vastavatest eelühenditest Redutseeritud vorm Oksüdeeritud vorm 1) Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K, Q, F) 2) Veeslahustuvad vitamiinid (B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N) 3) Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid, mille toimed ei ole täiesti kattuvad. Näiteks retinooli summaarne
ainevahetuse , rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks - Reguleerivad närvide, lihaste ja luude toimimist; omavad rolli luu- ja lihaskoe moodustumisel - Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest - Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest Vitamiinide saamise allikad (eksogeensed, endogeensed). - Vitamiinide põhiallikad toit annab põhiosa; seedekulgla mikrofloora; vitamiinipreparaadid - Endogeensed organismis sünteesitud vitamiinid - Eksogeensed kehavälised vitamiinid Provitamiinid. 19 - Vitamiinide nn eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (A, D, B3) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid). Rasvlahustuvad vitamiinid: - A retinoidid - D kaltsiferoolid - E tokoferoolid
Ensüümid kiirendavad ja reguleerivad meie ainevahetust hoides organismi funktsioone vajalikul tasemel. Ensüümid kui bioka- talüsaatorid määravad inimorganismis biomolekulide muundumisprotsesside kiiru- se ja suuna, see tähendab nende tegevus on organismi talitluse aluseks. Vitamiinide mis tahes defitsiit tekitab nende koensüümse rolli tõttu keerulisi probleeme aineva- hetusprotsesside normaalses kulgemises. Vitamiinide allikateks on toit, seedekulgla mikrofloora ja vitamiinipreparaadid. Vitamiinide defitsiidi tekkepõhjused on toitumuslik-olmelised, füsioloogilised ja organismi teatud haiguslikud seisundid. 14 2. TOIDUHÜGIEENI PÕHITÕED 2.1. SISSEJUHATUS Toiduainetööstuste eesmärgiks ja ülesandeks on rahuldada tarbijate vajadusi. Toiduainete ostmisel eeldab tarbija, et saab täisväärtusliku, võltsimata ja ohutu toote. Seepärast ei tohi ükski toiduaine põhjustada sööja haigestumist ega vigastusi.
annaabi.ee 
