5 Isikukaitsevahendid Öeldakse, et töö ei riku meest, kuid teatud töökeskkonnad ja -ülesanded kahjustavad inimese tervist, kui seda ei kaitsta. Siin saab enam tähelepanu nähtus nimega tööohutus, sest enamikku tööõnnetustest ja tervisekahjustustest saab ära hoida sobivate isikukaitsevahenditega. Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad: - peakaitsevahendid (kiivrid); - kuulmiskaitsevahendid (kõrvaklapid ja -tropid); - silmade- ja näokaitsevahendid (kaitseprillid, -maskid ja visiirid); - hingamiskaitsevahendid (tolmu- ja evakuatsioonimaskid, pool- ja täismaskid, hingamisaparaadid); - käte ja käsivarte kaitsevahendid (kindad ja kätised); - jalgade kaitsevahendid (töö- ja turvajalanõud); - nahakaitsevahendid (kaitseülikonnad, tööriided ja kindad); - rindkere- ja kõhukaitsevahendid (põlled jms); - kukkumiskaitsevahendid; - üldine kaitseriietus. 6 Kaitsevahendite kasutamine Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus
1 Keskaja piigivõitleja Pilt 3.2 Keskaegne piik Piigivõitluste ajal toimus ka palju õnnetusi. Enne kui hakati kasutama barjääri, võisid rüütlid oma põlved puruks muljuda. 1467. aastal süüdistati lord Stanleyt, et ta kasutas ogalist hobuseturvistikku, tema hobusega kokku põrganud vastase ratsu varises nimelt kohemaid kokku. Vaatamata turvalisematele kiivritele torgati ikkagi 1430. aastal Arrasis peetud turniiril kahel rüütlil visiirid läbi. Sõjapiigivõitlustel kasutasid rüütlid sagedasti turvistikku, mida kanti tõelises lahingus. Rahupiigivõitlustel kasutati aga erilist raudrüüd, mida oli eriti tugevdatud just vasakult poolelt, sest vastased möödusid teineteisest sellest küljest. See oli kindluse mõttes kohmakam. Pilt 3.3 Keskaja piigivõitlus Allikad: Entsüklopeedia-Christoper Gravett ,,Keskaegse rüütli maailm" Entspklopeedia-Philip Dixson ,,Rüütlite linnused" Pildid: 1.1- https://webdisk.ucalgary
tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tlifte.ööd 3600se pöördenurga ulatuses. Joon. 7.3.11. Elektrihüdraulilised paariskraanad laeva diametraaltasandis. Laevadel kasutatakse sildkraanasid, harvem portaalkraanasid. Joon. 7.3.12. Sildkraana standardsete suurendatud kaubakohtade paigutamisekslaeva. 1- sammas, 2- lastiplatvorm, 3- last lastiruumis, 4- luugikaaned, 5- vanker, 6- suunavad platvormid, 7- vintside ruum, 8-lastitali, 9- juhtimiskabiin, 10- kaipind. Aparellid, visiirid, pandused. 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Horisontaalse lastitöötlusega laevadel kasutatakse aparelle lasti viimiseks laeva ratastehnika abil või ratastega platvormidel viimiseks teise sadamasse koos vedukiga või ilma
saab ära hoida sobivate isikukaitsevahenditega. Tamrexi üks suundi tuleohutuse kõrval ongi tööohutus - nõu, jõu ja isikukaitsevahendite näol. Kõik vajalikud vahendid saab tööohutust hindav töötaja või tööandja soetada Tamrexist. Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad: - peakaitsevahendid (kiivrid); - kuulmiskaitsevahendid (kõrvaklapid ja -tropid); - silmade- ja näokaitsevahendid (kaitseprillid, -maskid ja visiirid); - hingamiskaitsevahendid (tolmu- ja evakuatsioonimaskid, pool- ja täismaskid, hingamisaparaadid); - käte ja käsivarte kaitsevahendid (kindad ja kätised); - jalgade kaitsevahendid (töö- ja turvajalanõud); - nahakaitsevahendid (kaitseülikonnad, tööriided ja kindad); - rindkere- ja kõhukaitsevahendid (põlled jms); - kukkumiskaitsevahendid; - üldine kaitseriietus. Ohutuse ja isikukaitsevahendite kasutamise eest töökeskkonnas vastutab
Joon. 1.26. Autoveolaeva läbilõige. 16 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.27. Veeremilaev ehk horisontaalse lastitöötlusega laev, ka Ro-Ro-laev. Joon. 1.28. Veeremilaeva (Ro-Ro-laeva) rambid ja visiirid. 17 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.29. Reisiparvlaev. Joon. 1.30. Ro-Ro-tüüpi parvlaev. Joon. 1.31. Raudtee- ja autoparvlaev. 18
kui otse ei saa. Ramp- Ramp asub autotekil ja seda on võimalik üles lae alla tõsta ja alla kolmanda teki keskossa lasta. Rampi kasutatakse autotekil sõiduautode teise korrusena, sest autotekk on 4,1 m kõrge ja mõeldud raskeveokitele, sõiduauto puhul läheb aga suur osa ruumist raisku selle aga asendab ramp. Ramp lastakse alla hüdrauliliste seadmetega, ning siis sõidavad autod peale ja peale seda tõstetakse esimene rambi osa üles, et selle osa alla veel autosid mahutada. Visiirid- Autoteki mõlemas osas asuvad visiirid, ahtris asuvad kaks vertikaalset rampi ja vööris üks külgedele avanev visiir. Visiirid avatakse hüdrauliliste seadmetega. Tallinna me sildume vööriga ja Stockholmis ahtriga. Roolileht ja sõukruvi- Laeval on beckeri tüüpi roolileht ja sõukruvi, mis tagavad väga hea manööverdamisvõime, sest roolilehe tagumine osa keerab ka veel. Vahendid Viskeliin- Viskeliin asub haalamistekil, seda kasutatakse otsade andmiseks kaile. Viskeliin
liikumisvabadusega üksik- ja paariskraanadega. Kraanad võivad pöörelda ümber vertikaalse telje üksi ja paarikaupa, liikuda piki ja põiki laeva. Kraanad võivad olla paigutatud diametraaltasandisse või parda äärde. Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Paariskraanadega peab olema võimalik tõsta 40-tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tlifte.ööd 3600se pöördenurga ulatuses. Aparellid, visiirid, pandused. Horisontaalse lastitöötlusega laevadel kasutatakse aparelle lasti viimiseks laeva ratastehnika abil või ratastega platvormidel viimiseks teise sadamasse koos vedukiga või ilma. Vööriaparelli ees on veetihedalt suletav visiir. Ka kokkuvolditud aparell moodustab veetiheda vaheseina lastiruumi ees. Ahtriaparellid sulgevad samuti laeva sissesõidu veetihedalt, nende taga suletakse veetihedad ahtriluugid (latspordid).
liikumisvabadusega üksik- ja paariskraanadega. Kraanad võivad pöörelda ümber vertikaalse telje üksi ja paarikaupa, liikuda piki ja põiki laeva. Kraanad võivad olla paigutatud diametraaltasandisse või parda äärde. Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Paariskraanadega peab olema võimalik tõsta 40-tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tlifte.ööd 3600se pöördenurga ulatuses. Aparellid, visiirid, pandused. Horisontaalse lastitöötlusega laevadel kasutatakse aparelle lasti viimiseks laeva ratastehnika abil või ratastega platvormidel viimiseks teise sadamasse koos vedukiga või ilma. Vööriaparelli ees on veetihedalt suletav visiir. Ka kokkuvolditud aparell moodustab veetiheda vaheseina lastiruumi ees. Ahtriaparellid sulgevad samuti laeva sissesõidu veetihedalt, nende taga suletakse veetihedad ahtriluugid (latspordid).
liikumisvabadusega üksik- ja paariskraanadega. Kraanad võivad pöörelda ümber vertikaalse telje üksi ja paarikaupa, liikuda piki ja põiki laeva. Kraanad võivad olla paigutatud diametraaltasandisse või parda äärde. Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Paariskraanadega peab olema võimalik tõsta 40-tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tlifte.ööd 3600se pöördenurga ulatuses. Aparellid, visiirid, pandused. Horisontaalse lastitöötlusega laevadel kasutatakse aparelle lasti viimiseks laeva ratastehnika abil või ratastega platvormidel viimiseks teise sadamasse koos vedukiga või ilma. Vööriaparelli ees on veetihedalt suletav visiir. Ka kokkuvolditud aparell moodustab veetiheda vaheseina lastiruumi ees. Ahtriaparellid sulgevad samuti laeva sissesõidu veetihedalt, nende taga suletakse veetihedad ahtriluugid (latspordid).
annaabi.ee 
