Impr: 19.saj II pool (1870ndatel) kujutati väljastpoolt saadud muljeid; kiiresti maalitud, visandlik impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest; loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal) *Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga)
"Kollane kristus"1889 "Night cafe" "Nägemus pärast jutlust"1888 "Autoportree"1888 "Kust me tuleme?Kes me oleme?Kuhu me läheme? 1897. HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC Maalikunstnik ja graafik, esimene plakatikunstnik. Lastehalvatusega. Naisklounid, prostituutide argielu, ööelu. Visandlik maalimine, kankaan-kabaree. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. "Tants" Reklaamplakat "Jane Avril" 1893 Naiskloun De Goulue "Moulin-Rouge'is"1891 PAUL CEZANNE "Kõik mind ümbritsev on taandatav geomeetrilistele kujunditele, vormidele." Portreed, zanrimaalid, maastikumaalid, natüürmort.
sooviga vahetada oma voodi. ¤ Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. ,,Raibe" Charles Baudelaire (Pariis 1959) Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi? Mu arm, kas meeles veel on sul Ja vormid hajusid, kõik näis kui unenägu, See selge päev, kus paelus meie huvi Kus ainult aimatav on seos, Üks raibe maantee käänakul? Või nagu visandlik, umbkaudne joonehägu, Maas jalad harali kui kiimalisel naisel, Eskiisiks jäänud kunstiteos. Kõht ilgelt paljas, lamas laip, Üks peni tigedalt meid luuras kivi taga. Ja lehvis ümber jälk ja imal raipehais sel, Seal kärsitult ta ootas vist, Märg mädast oli rohuvaip. et saagi kallale taas söösta õhinaga Ja ülal päikene tuld valas ühtesoodu saaks pärast meie lahkumist.
Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutati maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjurohke maalimislaad on eriti veenev. *Chinoserie-hiinapärasus. Rokokooajastul levis Euroopas hiina kunsti mõju, räägiti nn hiinatsemisest. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust. Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja armastati erineva suurusega portselannõusid.*Veneetsia vaadete maalijad GUARDI ja CANALLETTO*ROMANTISM/KLASSITSISM: *stiili on kujundanud gootika ja vararenessanss/antiik Kreeka-Rooma
sajandi kirikukunstnikke.Ta jõudis foovidega küllalt sarnaste tulemusteni ja tegi ajutiselt ka koostööd nendega. ALBERT MARQUET (1875-1947) / albäär markee / oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile. Ta maalis meelsasti merd ja teisi veekogusid, tema piltide koloriit oli suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad, piimjad toonid, mida elustab mõni tume kontuur või telliskivipunane laik, ta joonistus oli visandlik, kuid väga ilmekas. KORDAMISKÜSIMUSED 10KORDAMISKÜSIMUSED 11. KLASSILE KUNSTIAJALOOS KÜSIMUSED. 1. Kus ja millal sai alguse renessanss? 2. Tähtsamad renessanssajastu arhitektid ja ehitised. 3. Renessanss ajastu skulptuur. 4. Itaalia maalikunst 15.-16. sajandil. Sandro Botticelli ,Giorgione, Tizian, Leonardo da Vinci, Raffael. 5. Manerism – Tintoretto, El Greco 6. Mis tingis Madalmaades kunsti kiire arengu? 7
olid tähtsiamad Dufy, Marquet, Derain, Vlaminck ja Rouault. Raoul Dufy(1877-1953) oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. Albert Marquet (1875-1947) oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile, tema piltide koloriit on suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad piimjad toonid. Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas. Andre Derain (1880-1954) sattus aga Cezanne'i mõju alla ja lähenes mõõdukale kubismile. Hiljem hakkas tema laad muutuma vormikindlamaks ja looduslähedasemaks . Maurice de Vlamincki (1876- 1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda
Impressionism Eelkõige oldi huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista. Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud.
said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Teema impressionism ja postimpressionism Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast
üheks tooniks. Näiteks, kui kõrvuti asuvad punane ja kollane värvitäpike, seguneb see inimese silmas oranz`iks. Impressionistide maalid on koloriidilt väga nüansirikkad. Siiani kasutati varjudes ainult üht värvitooni, nii anti edasi kõige paremini ruumi muljet. Impressionistid maalisid ka varjud värvilisteks, nõnda aga vähenes ruumilisus. Valguse mõjul kadusid tumedad varjutoonid, mistõttu maal on hele ja valgusküllane. Et pintslitõmme on kiire ja näiliselt visandlik, kadus ka põhimõtteline erinevus impressionistide valmismaali ja skitside vahel. Tähtis oli ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Siin oli impressionistidele eeskujuks tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks midagi ise juurde mõelda või komponeerida. Pilt - see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõudsiki impressionistid realismist oluliselt erineva kunstini, kus kunstiteose juures
Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista. Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks.
Nii kujuneski saj. II poolel välja omapärane inglise maalikunst, mis liitis endasse rokokooliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. Kuulsamaid selle aja portretiste olid JOSHUA REYNOLDS (1723-1792) ja THOMAS GAINSBOROUGH (1727-1788). Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutatakse nüüd maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjundirohke maalimislaad on eriti vaimustav. 18.saj. oli graafika õitseajaks. Eriti innukalt viljeldi rokokoostiili päevil pehmelakki ja metsorintot, mis võimaldas kõige õrnemaid varjundeid, aga ka oforti, vasegravüüri ja teisi tehnikaid. Väga levinud oli värviline graafika. Suur erinevus valitses õukondliku ja rahvaliku graafika vahel. Esimeses armastati kõike seda, mida
annaabi.ee 
