paljud manerismi kunstnikud olid äärmuslikud ka iseloomult võeti omaks fantaasia ja ebamaisus kunstis Mis iseloomustab maneristlikku maali? Ruumikujutuse ähmastamine nn. mürgiste värvitoonide eelistamine Tegelased olid tihti paigutatud pildile võrdhaarse kolmnurga kujuliselt Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult Manersim skulptuuris&arhitektuuris Skulptuurkunst: taotleti virtuooslikkust kuulus skulptor oli Cellini, kes kirjutas kunstis traktaate Arhitektuur: liialdamine kaunistustega pikad anfilaadid ehk tubaderead kohakuti ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõikide tubade
Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikud pikad. TINTORETTO(1518-1594). See Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. ,,Pühas õhtusöömaaja" suunab ta laua diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on isegi liialdatud, kuid ruumi piirid mattuvad hämarusse. Tintoretto teosed on enamasti rahutud, ebasümmeetrilised, mõnikord on nende keskosa tühi, dramatism suurendavad heletumeduse kontrastid ja teatraalsed valgusefektid. Virtuooslikkust taotleti ka skulptuuris. Arhidektuur on maneristlikuks nimetatud ehitise üksikoasde lõtva seostamist ja kaunistustega liialdamist, samuti pikki anfilaade- tubaderidu kohakuti olevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade.
eesti kunst 1920. aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus ja asutati Tartusse kunstikool ''Pallas'', mis 1920-ndail ja 1930-ndail aastail oli peamiseks kujutatava kunsti õppeasutuseks. 1920-ndate aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, eriti graafikas. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming, mis küll algusest peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates kui ka sisulist mitmekesisust. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli Eestis esindatud ka kakubismist lähtunud konstruktivism. 1920-ndaid aastaid võib niisiis ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930-ndail aastail aga väheneb eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti kunstis väike, enamasti mindi värvivaeselt realismilt otse üle postimpressionismi
värvivaeselt realismilt otse üle postimpressionismi ja rahvusromantikasse. Kuid kui eesti kunstnikud nägid, et Pariisis tugevneb impressionismilähedane kunst, oli neil meeldiv sellega kaasa minna. Ado Vabbe loomingus asendus avangardism hoopis taltsama impressionismilähedase loodusvaatega. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi Paul Burman ja Villem Ormisson. 20. Nimeta 1918-1940 a. silmapaistvaim eesti graaafik. Nimeta kuulsamad tööd? Eduard Wiiralt, kelle looming sisaldas virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates ja sisulist mitmekesisust. Skulptuur "Vanamehe pea"; raamatugraafika Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ja Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 21. Kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,Metskits"? Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal. Marelle Roos
Selliseks tegi tunde viiuli väga huvitav tämber. Jäi lausa mulje, et viiul oli standarditele mittevastavalt häälestatud, sest kõla meenutas kohati Heinrich Biberi ,,Roosikrantsi sonaatides" kuuldut. Palju oli tunda ka mõtlikkust, kuid oli ka barokseid kaunistusi. Nagu näha, siis käib võrdlus ikka ja jälle barokiga, see näitab aga, et minusugusele barokifännile oli, mida kuulata. Sinna hulka ei saa aga lisamata jätta juba mainitud viiuldaja virtuooslikkust. Virtuooslikkus on aga taaskord baroki juurde käiv mõiste. Et selle retsensiooni lugejale ei jääks mulje nagu Sibelius oleks mingi baroki matkija, siis juhiks tähelepanu ühele fraasigrupile, mis sarnanes pea üksühele 1930. aastate ameerika ballidele iseloomulikele valssidele. Antud teose kirjutas Sibelius aga aastal 1903. See näitab, et Sibelius kasutas ka sellist muusikat, mis muusikaajaloole sai omaseks alles tulevikus. ,,Saagale" sarnaseid külgi leidub ka selles teoses.
müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" "Lakoon ja pojad" Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptuur Taotleti virtuooslikkust Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: "Perseus" Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius" Arhitektuur Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine Pikad anfilaad tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade N: Uffizi palee Firenzes 8. peatükk BAROKK arhidektuur ITAALIAS
Põhiplaani kujundamisel omandab suureneva tähtsuse ümarvorm. Uuendused tõid lõpuks kaasa kreeka klassikaliste stiilitraditsioonide lagunemise. Hellenistlikust ehituskunstist võrsus rooma arhitektuur. KUJUTAV KUNST: Juhtivad kunstikeskused olid Egiptus, Väike-Aasia ja Süüria suurlinnad. Kunst satub sõltuvusse üksikutest valitsejatest ja peab teenima nende toredusearmastust. Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suurema tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka teatraalsuseni küündiv paatose toonitamine ja püüd ilmekuse poole. Jumalate kujutamine: inimlik maine joon tõrjub välja endise pühaliku, piduliku ja rahuliku laadi. Doidalsese kükitav Aphrodite. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi
Eesti kunst on Põhjala riikidega võrreldes küll väga noor. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire areng, mille eesti kunst 1920. aastaks oli läbi teinud. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, eriti graafikas. Sellele viitab ka Eesti graafika suurmeister Eduard Viiralt'i looming, mis küll algusest peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafikatehnikates kui ka sisuliselt mitmekesisust. Ekspressionismi mõju avaldus eesti kunstis enamasti mõõdukalt ja pehmenenult. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli Eestis esindatud ka kumbismist lähtunud konstruktivism. 1920. aastaid võib pidada eesti kunsti ajaloos avangardi levimise aastakümneks. 1930. väheneb Eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti kunstis väga väike,
kurbuse, kuid ka rõõmu muusikasse. Parema ülevaate saamiseks kuulasin maailmakuulsa Türgi mustlasbändi Istanbul Oriental Ensemble lugu ,,Elden Ele". (CD + Lisa 4) Lugu on rütmikas, hoogne, väga temperamentne. Pillidest on esindatud lisaks mustlasmuusikas sageli esindatud viiulile, rütmigrupile (darbuka, tamburiin) ja klarnetile ka oud ja kanud, mis on mõlemad Türgi muusikas levinud instumendid. Loos on kuulda Türgi mustlasmuusikale iseloomulikku virtuooslikkust, nii klarnetil kui ka löökpillidel esineb keerulisi soolokohti. 2.1.3. Juured ja mõjutused Ungarist Ungaris elab umbes 205 720 mustlast, mis moodustab elanikkonnast ligikaudu kaks protsenti (Romani people 2010). Ka Ungaris on tihedalt ühte põimunud mustlastmuusika ja ungarlaste 12 oma traditsionaalne muusika. Isegi paljud klassikud, kes kasutasid oma heliloomingus enda
ümarvorm. Uuendused tõid lõpuks kaasa kreeka klassikaliste stiilitraditsioonide lagunemise. Hellenistlikust ehituskunstist võrsus rooma arhitektuur. KUJUTAV KUNST: Juhtivad kunstikeskused olid Egiptus, Väike-Aasia ja Süüria suurlinnad (Aleksandria, Pergamon, Antiookia, Rhodose saar jt). Kunst satub sõltuvusse üksikutest valitsejatest ja peab teenima nende toredusearmastust. Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suureneva tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka teatraalsuseni küündiv paatose toonitamine ja püüd ilmekuse poole. Jumalate kujutamine: inimlik maine joon tõrjub välja endise pühaliku, piduliku ja rahuliku laadi. Inimilikus käsitluses armastatakse käsitleda eriti Aphroditet ja Dionysost. Doidalsese kükitav Aphrodite ja Medici Venus.