ERSO Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sü...
· 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel aastatel: Eino Tamberg, Arvo Pärt,
kirikukoraale seitse korda nädalas. Seal õppisid õpetajad. Arvati, et muusika on väga oluline õppeaine. Õpetati viiuliga, sest selle tämbrit peetakse inimhäälele kõige lähedasemaks. Rahva seas levis ka viiulimäng. Edasi kujunesid keskusteks Põltsamaa ja Torma. Seal tegutses Adam Jakobson, Carl Roberti isa. Ta asutas laulukoori ja pasunakoori (pillikooli). Need äratasid suurt tähelepanu. Tuntud oli ka Väägvere pasunakoori juht Taavi Otto Virkhaus. Kuni 1840 noodiraamatud kirjutati ümber, edasi hakkas ilmuma ka trükitud kogumikke, mis sisaldasid koraale. Tekkis kaks õpetajate seminari. 1) Valga õpetajate seminar Janis Cimse. Ta oli lätlane. Sealt on pärit esimesed heliloojad, kes olid asjaarmastajad: Kunileid, Friedrich August Saebelmann (Kunileidi vend)(,,Ellerhein", ,,Kaunimad laulud"), Aleksander Eduard Thomson (,,Kannel") Laulu- ja mänguseltsid
Veske ei tundnud kahju sellest, sest ta ,,ei soovinud olla valelikkude killas". Jakobson sai 4 häält, sest köstrid ja koolmeistrid kartsid Jakobsoni pooldamisest endale kahju, isegi ametist vallandamist. Toimkond püüdis valimiste tulemused saladuses hoida, sest kartis vastasrinna rahulolematust. Laulukooride üldjuhiks valiti Johannes Kappel, ,,konservatooriumi õppija ja Peterburi ,,Palme" seltsi eesti osakonna laulujuhataja". Orkestrite juhiks sai Väägvere mees D.O. Virkhaus, ülemaaliselt tuntud ,,pasunakooride isa". Kõnepidajateks valiti peamiselt pastorid. Tervituskõne pidi pidama Eestimaa kindralsuperintendent W. Schultz, tema loobumise korral Rapla pastor C.E. Malm. Jutlusepidajaks valiti M. Jürmann. Altariteenistust pärast jutlust pidi pidama Karuse pastor A. Hörschelmann, loobumise korral Ambla pastor G. Knüpffer. Ilmalike kõnede pidajaks valiti J. Hurt, R. Kallas, H. Wühner ja H. Rosenthal.
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline meeskoor Ellerheina Tütarlastekoor Tallinna poistekoor Miina Härma, Enn Võrk, Ants Üleoja, Hirvo Surva, Alo Ritsing, Ene Üleoja, Lydia Rahula, Tõnu Kaljuste, Veronika Portsmuth, 10. Pillikoorid Eestis 19. sajandil. 19.sajandi esimesel poolel tõusis esile Tartu linna vennastekogudus. 1818 alustas seal arvatavasti juba esimene pasunakoor, kus olevat 14-15 mängijat. 1846 Väägvere pillikoor, kelle juhendajaks oli Taavet Virkhaus. Tema algatusel hangiti pille juurde. Õpetas pillimängu noortele, kaasa arvatud oma pojale David Ottole, kes hiljem orkestri üle võttis ja tema juhtimisel tõusis see koor 19.saj 60.aastail juhtivaks orkestriks Liivimaal ja Lõuna-Eestis. Tarvastu pasunakoor 1870- Hans Wühner asutas. 1879 saavutasid võistumängimisel kolmandal päeval I koha. 11. Eesti esimesed sümfooniaorkestrid ja -kontserdid 20. sajandi esimestel kümnenditel.
Kerem 1924 A .Jaanson 1918 E. Veberman 1925 E. Aule 1918 K. Kormel 1926 N. Köstner 1919 J. Holberg 1927 Th. Pool 1919 A. Oinas 1928 J. Kriisa 1919 J. Zimmermann 1929 J. Kukk 1919 M. Pung 1931 V. Pihlak 1920 A. Juurman 1931 O. Virkhaus 1920 O. Suursööt 1932 P. Johanson 1920 P. Kurvits 1933 G. Vestel 1922 K. Selter 1933 K. Upsberg 1923 I. Sepp 1938-1940 B. Roosifeld 1923 10 KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks selle töö puhul arvame meie, et seda tööd ei old üldse niiväga raske grupis teha.
juhdmisel. orkesrri algusaegulatub 1839. aastasse, kuid aastail ka Saksa-ja Eestimaal.Eelk6ige aitas mitmehddlselaulu iildisele levikule sealsesvennastekoguduses oli pillimuusika k6lanud veelgi varem. 1846. aastalsai Eestiskaasakihelkonnakoolidesedenevmuusika6petusja innukas koorilauluharras- viigvere koolmeistriksDavidwirkhaus. Tema algatuselhangiti pille juurde. David tus. virkhaus 5petaspillimdngu noortele, teiste hulgas oma pojale David ottole, kes peagi ise orkestri erteorsaasus.Loobuti viiulitest, jaid vaid puupuhkpillid ja kala 19. sajandiII poolel oli Eestimaalasutatudhulgaliseltkoore, eriti arvukaltTartu- ja Vdrumaal, ka Viljandi- ja Pdrnumaaledeneskooriliikumine jSudsalt,aeglasemoli metsasarye, kokku 8-12 miingijat
Algataja J. Voldemar Jannsen. Teine tugev korraldaja Karl Robert Jakobson. 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Enamik tekste Jannsenilt. Paciuse ,,Mu isa maa, mu õnn ja rõõm," 2.soome laul Karl Collan ,,Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa." A. Saebelmann-Kunileid 2 eesti laulu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Koidula tekstiga. Kokku 822 lauljat, 56 pillimeest, kuulajaid ja vaatajaid oli kuni 15 000. Ühenkoore juhatasid Jannsen ja Kunileid, puhkpille David Otto Virkhaus. Muusika kuulamine: Kunileid Mu isamaa on minu arm. Ja ,,Sind surmani." I-III laulupeol on eraldi naiste- ja meestekoorid. Jakobson andis välja kogumiku ,,Wanemuine Kandle Healed" koorilaulud. II toimus ka tartus 1879, III toimus Tallinnas 1890. I korraldati pärisorjuse kaotamise 50.a-päeva puhul 1819. Eesti hümni lugu Pacius ,,Maamme" originaal. Meie sõnade autor Jannsen.1884 Eesti rahvuslipu õnnestamine Otepääl, ainus isamaaline laul, mis seal esitati
- 1940. aastatel oli Varal väga aktiivne seltsielu, kus kahtlemata osalesid koguduse liikmed. Kirikusse kuulumine oli tollel ajal normaalne ja tavaline. Näiteks 1895. aasta 19. veebruaril toimunud ja korda läinud kirikukontserdist annavad teada lausa mitu tolleaegset ajalehte. 29 Eraldi on 19.06.1932. aastal korraldatud vaimulik laulupäev, kus osalesid kiriku- ja ümbruskonna koorid, Vara laulu-mänguseltsi salongorkester, külalisena Väägvere laulukoor, mida juhatas P. Virkhaus, jt.30 Nõukogude ajal väga aktiivset tegevust ei toimunud, enamasti jäid pikapeale kogudusse alles vanemad inimesed, kelle jaoks see oli traditsioon ja kelle töökohad sellest ei sõltunud. Kogu kiriku käigushoidmine tugines inimeste heal tahtmisel ja sageli on inimeste seotus kiriku tegemistega kandunud põlvest põlve, vanematelt lastele. Vanemate eeskuju on olnud väga tähtis kiriku juurde jõudmisel.31 Samamoodi on Vara kauaaegne organist Erika Ilja siin orelit
1972 Helmut Rosenberg. First Chamber Symphony 1973 Eduard Tubin. Tenth Symphony Jaan Rääts. Seventh Symphony Rein Laul. Symphony Aarne Männik. Symphony Mati Kuulberg. Chamber Symphony 1974 Helmut Rosenvald. Eighth Symphony (Ballet) Anatoli Garshnek. Third Symphony Roman Toi. Second Symphony (Sinfonia Concertante) 1975 Heino Jürisalu. Second Symphony Roman Toi. Second Symphony (Ballad) Taavo Virkhaus. First Symphony 1977 Helmut Rosenvald. First Symphony for Strings (Classical) Mati Kuulberg. Second Symphony 1978 Eino Tamberg. First Symphony Mati Kuulberg. Third Symphony (April) 1979 Helmut Rosenvald. Ninth Symphony Helmut Rosenvald. Second Chamber Symphony Taavo Virkhaus. Second Symphony 1980 Anti Marguste. Sixth Symphony Helmut Rosenvald
Plotnik, Harry (dr) Türna (s) Poltan (kb) Polton (kb) Uibopuu, Heino (kl) Pripitkin (as, cl) Urm, Osvald (s) Raud (ak) Rehesaar Uno (tr) Vaha, Artur “Ats” (kb) Rehesaar, Heino (kl) Vahi, Paul (cl) Reidoja (trb, ak) Veenre (Veeber), Uno (kb) Ritseson, Juhan (v) Viirsalu, Aksel (ts) Vihermaa (kl) Saak (ts) Virkhaus, Taavet (tr) Saar, Oskar (kb) Virkmaa (Wirkhauside suguvõsast) (dr) Saks, Eduard (ak) Visnapuu, Jakob (as, cl) Sarv, Paul (kb) Voitka (tr) Sassi (v) Volberg, I. (dr) Seitam, Arno(?) (ak) Vään, Richard (dr) Sepp, L. (tr, v) Sild, Artur (trb) Sillaots, Ants (cl, s, kl, ak) Soll, Artemi (dr) Soomet (s, v, kl) pr Soomet (kl) Soosaar, (as) Säga, Siegfried (ak) Söödre, Peeter (kl) Sütt, Ilmar (dr)
annaabi.ee 
