Eestit valitsevad kuningad rootsi ajal 1600-1611 Karl 9, 1611- 1632 Gustav 2 Adolf, 1644-1656 Kuninganna Kristiina, 1656-1660 Karl 10 Gustav, 1672-1697 Karl 11, 1697-1710 Karl 12 Johan Skytte - Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi loodi tartu ülikool. Johann Batkul - ?? Peeter 1 - ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser. Heinri Tahl - Tallinna Toomkiriku õpetaja ja esimese eesti keele grammatika reeglistiku kirjutaja. Vennad Virginiused - tõlkisid piibli, tehti lõunaeestikeelne Uus Testament. Käsu Hans - oli eesti juhuluuletaja. Oli Puhjas köster ja õpetaja. Suur nälg - 1695-97 Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust.Põhjasõja põhjused: 17.saj.lõpuaastatel hakkas Rootsi riigi kohale kerkima tõsine hädaoht.Rootsi põlised vaenlased-Taani,Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu.Kõik sündiva liidu osapooled leidsid ,et
Skytte Liivimaa kindralkuberner, kes tegi ära Tartu Ülikooli asutamise tegeliku töö. Sthal Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eestikeelse grammatika 1637. aastal. Sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Johann Hornung 1693. aastal tegi ladinakeelse eesti keele grammatika, mis märkas rohkem eesti keele eripära erinevalt Sthali omast. Tema kehtestatud reeglistik tunneme ka vana kirjaviisi oli kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani Virginiused - Tõlkisid ja toimetasid 1686. aastal välja antud Uue Testamendi, mis oli läbinisti eestikeelne raamat. Helle Toimetas tervikpiibli põhjaeesti keelse 1739. aastal . 7. Aastaarvud 1558-1583 Liivi sõda 1629 - Altmargi vaherahuga kinnitatakse Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla. 1632 - Avatakse Tartu Ülikool. 1637 Sthali eesti- ja saksakeelne grammatika. 1645 Brömsebro rahuga läheb Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla.
hakati ka trükkima raamatuid, millest esimesed ilmusid juba Gustav Adolfi ajal, kuid need olid väga raskesti arusaadavad. Nii kohandaski Heinrich Stahl eesti keele grammatika saksa keele reeglite järgi, need aga erinesid väga rahvakeelest. Hiljem avaldas ka Johan Hornung piiblikonverentside tarbeks eesti keele grammatika, mida tuntakse kui vana kirjaviisi ning, mis kehtis 19.sajandi keskpaigani. Piibel küll ei antud välja täismahus. Kuid Virginiused andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamenti (Wastne Testament), mis oli esimene läbinisti eestikeelne trükis. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus, nimelt hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht. Ka trükiste kohapealt oli Rootsi aeg väga edukas ning positiivne, sest hakati keelt ühtsustama grammatika üles kirjutamisega ning Piibli tõlkimisega. Üldiselt võib seda aega küll pidada vanaks heaks Rootsi ajaks, kuigi see ei olnud
Johann Hornung -avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust Karl XI- Rootsi valitseja aastast 1672. Peeter I- Vene tsaar Karl XII- Rootsi valitseja; sai troonile 15-aastaselt 23. sündmus 1671- kinnitati c.Totti maaseadustik, mida on loetud pärisorjuse lõpliku seadustamise aktiks. 1684- B.G.Forselius avab õpetajate seminari 1686- annab Forselius välja aabitsa; ,,Vastne Testament" Adam ja Adrian Virginiused 1680- kiitis Rootsi riigipäev nn suure reduktsiooni heaks 1695-97- suur nälg (um 70 000 in) 1700- Põhjasõja algus 1704- alustas Peeter I Narva ja Tartu piiramist 1709- piirati Venemaa poolt sisse Riia 1710- piirati sisse Tallinn; Põhjasõja lõpp Eestis 1721- Uusikaupunki rahu
vaid abimaterjaliks puudulikult ee k grammatika oskavale kirikuõpetajale (nt 1630 Stahli avaldatud ee keelne mitmeosaline käsiraamat usuõpetuse raudvarast- Lutheri väike katekismus, evangeeliumid jne) 1637 koostas Heinrich Stahl esimese eesti 1715 ilmub Uus Testament ka põhjaeesti keele grammatika- sobitas ee k saksa keeles k reeglistikugajäi rahvakeelest kaugele 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud (Wastne Testament) Virginiused- I ee hjuturaamatud- enamasti mugandatud keelne piibliväljaanne. Edasine töö takerdus tõlked saksa keelest. Populaarne autor oli F. keeleliste vaidluste taha W. Willmann (kirikuõpetaja), F. G. Arveliuse teost ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut" pilgati (talupoeg tahab härra pakutud priiuse
.. 1) suhtuti eitavalt kõikidesse teistesse usuvooludesse 2) kirikus käimine ja kirikumaksud olid rangelt kohustuslikud, muidu karistus Nõiaprotsessid Eestis - veeproov, rauaproov, karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine ja peks häbipostis. Eestikeelne trükisõna: 1637.a esimene eestikeelne grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega Tallinna toomkiriku õpetaja H.Stahl poolt. 1688.a anti välja lõunaeestikeelne Uus (Wastne) Testament, autorid Isa ja poeg Virginiused. 1693.a J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid. Piiblikonverentsid - kokkutulek piibli eestikeelseks muutmiseks Tartu ülikooli asutamine: 1632.a asutati Tartu Ülikool kindralkuberner J.Skytte poolt. Põhjuseks kõrghariduse vajadus Eestis. Teaduskonnad: filosoofia- , usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Õppekeeleks saksa keel. Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, kes kiitis ülikooli heaks. B.G.Forselius: 1684
Süüdistused: Inimese haigeks või vigaseks nõidumine Libahundina kahjustamine Vargus või varga avastamine Süütamine 4) eestikeelne trükisõna: millal, millised teosed H.Stahl, Vastne Testament, J.Hornung; piiblikonverentsid: Esimene eesti keele grammatika H.Stahl 1637, Tallinna toomkiriku õpetaja, oli kohandatud saksa keele reeglitega. 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, autoriks isa ja poeg Virginiused. 1693 J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, mida tuntakse nn vana kirjaviisi nime all. 5) Tartu Ülikooli asutamine eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad, õppekeel, õppevormid Gustav II Adolf, J.Skytte: Tartu Ülikool asutati 1632, 4 teaduskonda: filosoofia, teoloogia, juura, meditsiin; õppetöö ladina keeles, mis oli teadus-ja õppekeel. Õppetöö vormid: loengud ja dispuudid. Johan Skytte
Stahl, Vastne Testament, J.Hornung; piiblikonverentsid · 1637. aastal Tallinna toomkirikuõpetaja H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega; · Piiblikonverentsid põhjalik arutelu, kas tõlkida piibel tartu või tallinna murde järgi; oli vaja välja mõelda ka uusi sõnu; · 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus ehk Vastne Testament, autoriteks isa ja poeg Virginiused. · 1693. aastal J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse ka nn vana kirjaviisi nime all. 5) Tartu Ülikooli asutamine eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad, õppekeel, õppevormid Gustav II Adolf, J.Skytte · Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal; · 1629. aastal sai Liivimaa kindralkuberneriks J.Skytte; · 1630
Kristusse Wastne Testament" (1686), viimane neist oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjasõna arengut mõjutav, kultuurilooliselt oluline teos. Tõenäoliselt viimase tõlkinud Andreas Virginius ja tõlget viimistlenud Adrian Virginius. Esimene läbini eestikeelne teos. 1687. aastal hakkas Adrian Virginus koos Hornungiga Puhjas ettevalmistama põhja-eesti-keelset Uut Testamenti. 1690-1701 tõlkisid Virginiused Vana testamendi osaliselt põhja-eesti keelde 17.sajandi lõpul hakati looma ka rahvakoole, üheks suureks eestvedajaks Forselius, kes esitas ka omapoolsed ortograafia normeerimise ettepanekud, samuti kerkisid Forseliuse ettepanekud esile piiblikonverentsidel. Samal ajal tehti ka ettevalmistusi piibli väljaandmiseks Eestimaal. Põhjaeestikeelse tõlketöö koordineerimiseks kutsus Fischer 1686. aastal Võnnu lähedale
annaabi.ee 
