Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Pilt nr-2 Pildil võib olla kodustamata hobune, kellele arvatavasti hakati pidama jahti. Pilt nr-3 Pildil kujutatud kahte suurt jahilooma.Värvidel on palju toonivarjundeid, mille tõttu loomad mõjuvad hämmastavalt loomutruult, plastiliselt ja realistlikult. Üks väike jahilooke ka! JAHILUGU Päevatõusul nälja sunnil jahimehed liikumas. Kiirel sammul, vibud vinnas metsa poole tõttamas. Jahirong on valmis seatud kütid ära peidetud. Vibud, nooled valmis pandud, mõtted peast on heidetud. Saak on püütud, vaev on nähtud, kütid koju tõttavad. Läbi metsa, üle oja rõõmsalt saaki kannavad.
Jasper haaras pambu, koti ja kohvri. Kirjapoogna mäetipuristi-fotoga oli ta enne seda lihtsalt maha pillanud, ja ema oli lahkelt naeratades selle üles tõstnud ja isale öelnud: "Ta on ju veel täitsa segaduses. Pole ka ime!" Auto juurde jõudnud, avas isa pagasiruumi kaane ning Jasper viskas reisikoti ja kohvri sinna. Isa tahis ka ruudulise pambu sinna visata, aga pamp oli viskamiseks liiga raske. "Uhh," oigas isa. "Mis tal võib küll seal sees olla?" Ähkides vinnas isa ruudulise rätikusse seotud pambu pagasiruumi. "Vähemalt kakskümmend kilo!" "See on kindla peale tema jõekivide kogu," ütles Peter. "Seda tassib ta ühtelugu endaga kaasa!" "Huvitav, väike kollektsionäär," ütles isa, naeratas Jasperile ja osutas ruudulisele pambule pagasiruumis. "Stones?"(,,Kivid?") küsis ta. Jasper ei vastanud. "In Austria we have many stones, " jätkas isa vapralt. "If you are interested in stones, you will make eyes by us!"( Austrias meil on palju kivisid
Tema arutlusi on raske murettekitav. mõista. Tema arutlused on raskesti mõistetavad. Lauselühendi kirjavahemärgid Alati eraldatakse komaga verbita lauselühend: Kõrvad lontis, pilk ekslev, ilmus Juku direktori juurde. määruslikud nud- ja tud-lühendid: Seened puhastatud, võis alustada praadimist. Haaranud aiateibast, vinnas Juku end üles. kesksõna- ja mata-lühend järeltäiendina: Kont, osalt näritud, osalt närimata, käis käest kätte. määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul: Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata millelegi mõelda. Kinnitades lubadust kuuma suudlusega, vaatas Gabriel Agnest tuliselt. o NB! Kaassõnastunud verbivormid hoolimata (millest), vaatamata
karjrinlval kelgutamine hoopis pnevam tegevus kui enne,kuna neil,kes siis sjavebarakkides elavatele poistele ette jid ja igeks kaklemiseks veel mtu vlja ei andnud,olid kelgud ra lhutud.Vrad poisid rkisid omavahel,hiklesid lbusa enesekindlusega ja ks puu all seisjatest naeris ning seda pilkenaeru kuuldes unustas Mannu linna poolt pika valgusjutina lheneva elektrirongi ja kummardus alla vaatama.Ta ei liigutanud ennast,ei teinud htki hlt ja ehk seetttu tabaski ta lpuks lesronijat,kes end oksale vinnas,saapaga phe.Karvamts kll pehmendas hoopi,kuid ootamatusest kaotas poiss siiski tasakaalu,kte haare ltvus ja ronija rgatas valust. Lk 351-352 Mannu ootas,et veel kolmas poiss puu otsa ronib,nis vene poistel selleks korraks ronimisisu otsas olevat.Oma allajmist just nagu juba kisaga innustades vastu mnnitve ning kkitasid siis lpuks meveerule ootama.Sergei otsis vlja isa tagant varastatud suitsud ja kiiresti langevas pimeduses lid hgavale punased tpikesed.Linna poolt lhenes juba uus
dud Kalju Kaasiku koostatud komplekti) lõigatakse välja ruute ja laotakse väikestest ruutudest lauale suuri ruute. Loendatakse, mit- mest väiksest ruudust need suured ruudud koosnevad. Seejärel järgneb töö tööraamatuga. Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap- sed joonestavad pliiatsiga ruudustikul sirglõike vastavalt jutu sisule. Jutuke ülesande 5 juurde Kätte oli jõudnud kauaoodatud esimene koolipäev. Karupoeg pani koolimütsi pähe, vinnas selga uhiuue koolikoti ja asus teele. Kuna koos on kõike julgem teha, seadis ta kõigepealt sammud suure kivi juurde. Seal kohtus ta jänkupoisiga, nagu varem oli kokku lepitud. Edasi seati sammud vana tamme juurde, et sealt õpetajale lilli nop- pida. Kenad lillekimbud käes, jätkati teekonda. Nüüd viis tee otse kooli- majja. Esimene koolipäev oli tore ja huvitav. Kui tunnid lõppesid, kiirustas Karupoeg koju, et perele oma juhtumistest pajatada.
Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Kus toimub tegevus? Kes olid selle jutu tegelased? Mida tegi lõvi tsirkuses? Kes oli lõvi treener? Kes käis etendust iga päev vaatamas? Milline oli lõvi ühel õhtul? Mida lõvi tegi? Miks lõvi haigutas? Mida hakkas Kusti tegema? Miks Kusti karjus? Mida otsustas hiireke teha? Järeldamist-tuletamist vajav info Mks oli lõvi tsirkuses? Miks oli Kusti kurva näoga? Miks vinnas Kusti lõvi oma õlale? Miks pidi mees lõvi lavalt minema viima? Miks käis hiireke etendust vaatamas? Miks hiireke ise etendust tegi? Miks oli Kusti seejärel üllatunud näoga? Miks oli mees hiirele väga tänulik? Miks olid mõlemad lõpuks rõõmsad? Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga 4. tegevus Teema: Mees ja hiir
Aga Athena kinkis oma lemmikule kaks pronksist käristit. Nendega tegi sangar sellist põrgulärmi, et kohkunud linnud tõusid õhku. Nüüd läksid käiku vibu ja hüdra verega immutatud nooled. 5. Tuli kinni püüda Erymanthose kult. See hiigelsuur metssiga kimbutas Peloponnesose poolsaare elanikke ning laastas ümbruskonda. Herakles kihutas looma kõrgemale mägedesse ja kui see sügavasse lumme jõudis, sidus tal jalad kinni, vinnas kuldiõlgadele ja nii ilmuski Mükeenesse. Kui kuningas elukat nägi, peitis ta end tünni. See stseen kaunistab tihti vanakreeka vaase. NB! Suurenda pilte! Jean de Boulogne. Herakles Erymanthose kuldiga. Pronks. Metropolitan Museum, New York 6. Tuli puhastada Augeiase tallid. Augeias oli Elise kuningas, suurim karjakasvataja Peloponnesose poolsaarel. Tal oli nii palju kariloomi, et keegi ei jõudnud lautadesse kogunenud
100 meetrit. Tuule mõju vähendamiseks tuleb sihtimispunkt sõltuvalt tuule tugevusest valida natuke tuule suunda. Tuule tugevust saab kindlaks teha mitmel erineval viisil – tema mõjust puudele, põõsastele, heinale, suitsule ning ka tuule mõjust vastu nägu. Nõrga tuule korral puude oksad liiguvad, hein kaardub kergelt ja lahtine lumi liigub. Tuult on tunda kergelt vastu põske ning lasketiiru lipp lehvib pooles vinnas. 55 Tugev tuul omab märkimisväärset mõju suurematele puudele, mille ladvad kaarduvad, tolm ja peenike liiv keerlevad maast lahti. Lasketiiru lipp lehvib täies vinnas. Lastes tuulise ilmaga kaugematele vahemaadele kui 100 meetrit, tuleb sisse viia alljärgnevad muudatused nõrga tuule (16 km/h) ning tugeva tuule (32 km/h) korral. (1) Nõrk tuul laskmisel 200 m kaugusele SP asub sihtmärgi keskkoha ja sihtmärgi
SALV(ED) KONTROLLIKS Laskjad kinnitavad salve. Kui tegemist on salvedeta sport- või õhkrelvaga, siis NÄIT! jääb see käsklus vahele. Laskja eraldab salve, võtab selle va- LAMADES (PÕLVELT, PÜSTI) sakusse kätte ning hoiab sama käega LASKEASEND VÕTT! kinni ka laesäärest. Parema käega ee- maldab ta kaitseriivi, tõmbab vinnas- Laskjad võtavad sisse kästud laske tushoova tagaasendisse ning jääb oo- asendi ja alustavad sihtimist, proovides tama laskmise korraldaja käsklust. laskeasendi kindlust. KONTROLLITUD! RELV LAE JA KAITSERIIVISTA! See käsklus antakse koos kerge mük- Sooritatakse ilma asendit muutmata. suga vastu saapa talda või õlga, pärast
Vaatasin, kes see oli, ja see oli kolonel Sherburn. Ta seisis täitsa liikumatult keset tänavat, parem käsi õieli 353 ja käes püstol. Ta ei sihtinud, vaid hoidis püstoli suu vastu taevast. Samal silmapilgul nägin, kuidas noor tütarlaps tuli joostes ja kaks meest ühes temaga. Boggs ja ta kaaslased pöördusid ümber, et näha, kes oli hüüdnud; kui nad nägid püstolit, kargasid mehed kõrvale: püstoli suu langes aeglaselt ja ühtlaselt madalamale -- mõlemad kuked olid vinnas. Boggs tõstis mõlemad käed üles ja ütles: «Oh jumal, ärge laske!» Põmm! käis esimene pauk. Boggs haaras kätega õhku ja tuikus. Põmm! käis teine pauk ja ohver kukkus selili maha -- raskelt ja liikumatult, käed laiali. Tütarlaps kiljatas, ruttas ligi ja heitis kummuli oma isa köhale, nuttes ja öeldes: «Oo! ta tappis tema; ta tappis tema!» Rahvasumm valgus . nende ümber kokku üksteist tõugates ja lükates, kael ad õieli, näha püüdes. Seespoololijad
lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval. Nõnda siis seist politsei kiriku ees, seist ja vehelnd halja mõõgaga, paljas revolver käes, kukk vinnas, näpp triklil, pole muud kui raiu ja põmmuta. Saksad ise seisavad politsei selja taga ja piiluvad ukse vahelt. Ja ütleb neile vana Maurus terve koguduse kuuldes: ,,Miks olete minu koja teind röövliauguks, teie lupjamata hauakambrid ja muud niisuksed, mis te olete!" Aga politsei ei vasta, sest mis on politseil vastata. Tema jõllitab ainult silmi, vehkleb halja mõõgaga ja sihib laetud revolvriga. Ning nüüd ütlevad mehed vana Maurusele: ,,Õpetaja, üks
annaabi.ee 
