vormid võivad olla aga väga tihedad ja kasvada vaid 10cm kõrguseks. Lehtedel on piparmündilõhn, kuid maitse on pigem kibe. Teda ei soovitata toidus kasutada raseduse ajal ja suurte kogustena. 4 Hatune münt (mentha villosa) on aedades leviv rohttaim. Kuid ta on ohjeldamatu kasvuga kõrge taim ja maitsetaimlas on teda võimatu kasvatada. Ta on äratuntav suurte rootsuta pikkade ja laiade viltjate lehtede poolest. Kiire närbumise tõttu pärast korjamist pole see taim kaubanduslikult populaarne, kuid sobib sellest hoolimata mündikastme valmistamiseks. Veel mündiliike: Sidrunmünt (odekolonnimünt) (pipreta var. Citrata): Kasutatakse lõhnakomponendina ja meejookides). Maitse pole sobiv mündikastme vms valmistamiseks. Väärismünt (mentha gentilis). 5
paremini nad talvituvad ning seda suurem on loodetav saak järgmisel aastal. Vaarika varred taluvad hästi püsivat külma, muutuvad aga külmaõrnaks talviste sulade järel. Lehed Vaarika lehed on vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega , 12 -20 cm pikad. Lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, ümara või südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga. Pealt tumerohelised, alt peaaegu valged, viltjate karvadega. Varrele kinnituvad vahelduva rootsu abil. Lehekesed on sulgroodsed. Noorena on lehed kokkupandud. Foto 1. Vaarika lehed Foto 2. Vaarika lehe serv Õisik ja õis Vaarikas õitseb juunis. Õied on vaarikal valged, väikesed ja tagasihoidlikult longus, mõlemasoolised see tähendab, et õitel on nii tolmukad kui ka emakas. Õiekate kaheli.
Karvane roodude juurest · Amuuri korgipuu · Phellodendron amurense 5-7 lehte, viljuvatel 3 Munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, Pealt ja alt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga Leheroots on väikeste ogadega · Kitsemurakas · Rubus nessensis Lehed 3-5 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Harilik vaarikas · Rubus idaeus 5-7 teravatipulist hõlma Hõlmadel üksikud teravad hambad Roots sama pikk kui lehelaba · Harilik vaher · Acer platanoides 3-5 hõlma Servast ebaühtlaselt kahelisaagjas Südaja alusega Pealt tumeroheline, alt sinakasroheline · Mägivaher
Kasvukoht: valgus varjutaluv niiskus niiske muld viljakas Kasutamine väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Vilju kasutatakse ka toiduainetetööstuses Sordid ´Roseum´ (lumepall), ´Aureum´, VILLANE LODJAPUU Päritolu Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika Kõrgus 2-4 m Kasvukuju rohkesti hargnev tihe laiuv põõsas Võrsed noored võrsed hallikad, kaetud valkjashallide viltjate karvadega pungad soomusteta, koosnevad kahest mittearenenud lehekesest, tähtkarvased, õiepung suur, ümar, külgpungad Pungad lantsetjad, võrsetega paralleelselt või pisut eemale hoiduvad, 0,6-1,5 cm pikad, hallikas-viltjaskarvased. vastakud saagja servaga lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, 612 cm pikad, pealt tumerohelised, alt Lehed hallikasrohelised, tihedalt karvased. Leheroots 1-3 cm pikk, tihedalt karvane
[9] 2.3.4. Villane lodjapuu Villane lodjapuu (Viburnum lantana) on suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega tihe laiuv põõsas. Levinud on Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja- Aafrikast kuni Väike-Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. [9] Noored võrsed hallikad kuni pruunikad, kaetud valkjashallide viltjate hargnevate tähtkarvadega, vanemate okste koor hallikas, rõmeline. Õiepungad moodustuvad juba eelmise aasta sügisel võrsete tipus, on suured ja ümarad. Lehepungad soomusteta, koosnevad kahest mittearenenud lehekesest, varrelised, lantsetajad, võrsega rööbiti või veidi eemale hoiduvad, 0,5- 1,5 cm pikad, kaetud valkjashallide viltjate karvadega. [6, 9]
hõredalt, alt tihedalt lühikarvased ja hallid, kuni 5 cm pikad ning 1...2 cm laiad. Leheroots on karvane. Rosa pimpinellifolia – näärelehine kibuvits Lehed on paaritusulgjad, (5)7...11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. Rubus idaeus – harilik vaarikas Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Rubus nessensis – kitsemurakas Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja srevaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. Prunus domestica – harilik ploomipuu
Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad). Paljunevad hõlpsasti vegetatiivselt. Harilik vaarikas (Rubus idaeus L.) Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, kasvab kõikjal Eestis, üldlevik Kesk-Euroopast kuni Ida- Siberini. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis. Väga palju kultuursorte. 51. Põõsasmaran ja kurdlehine kibuvits Põõsasmaran(Potentilla fruticosa L.) 40 Põõsasmaran kasvab kuni 1,5 m kõrguse tiheda püstise põõsana Põhja- ja Loode-Eesti loopealsetel, kohati lausaliselt. Koguareaal ulatuslik kasvades P.-Ameerikas, Ida-Aasias ja
· Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal · Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad) Rubus idaeus - Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, mis levinud Kesk-Euroopast kuni Ida- Siberini. Kasvab kõikjal Eestis. Väga palju kultuursorte. · Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. · Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis 55. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) ja kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Potentilla fruticosa - Lääne-Euroopa, Kaukaasia, Uraalist Kaug-Idani ja Kesk-Aasiani, Jaapan, Põhja-Ameerika, Läti, Eesti. Meil Põhja- ja Loode-Eesti loopealsetel, kohati lausaliselt. Kõrgus alla 1,2m. Ümara võraga põõsas.
Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad). Paljunevad hõlpsasti vegetatiivselt. Harilik vaarikas (Rubus idaeus L.)Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, kasvab kõikjal Eestis, üldlevik Kesk-Euroopast kuni Ida-Siberini. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis. Väga palju kultuursorte. 51. Põõsasmaran ja kurdlehine kibuvits Põõsasmaran(Potentilla fruticosa L.) Põõsasmaran kasvab kuni 1,5 m kõrguse tiheda püstise põõsana Põhja- ja Loode-Eesti loopealsetel, kohati lausaliselt. Koguareaal ulatuslik kasvades P.-Ameerikas, Ida-Aasias ja Euroopas, puududes Venemaa Euroopa-osas. Noored võrsed siidkarvased, vane- mad paljad, pruunid
paljuneb vegetatiivselt. Kasutamine: sinika marjad on vesise magushapu maitsega. Nad on söödavad, mõnedele inimestele mõjub rohke marjade söömine joovastavalt, seetõttu kutsutakse marju ka joovikateks. Marjad sobivad keediste, kompottide, mahlajookide, veinide ja erinevate magustoitude valmistamiseks. Soovitatakse kasutada segus mustikatega. SOOKAIL Ledum palustre; nimest: ledon, ledos (kr.k.) vill (viltjate lehtede tõttu); palustre soo-, soos kasvav. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: rabamännikud, puisrabad, vähesel määral kasvab liik ka rabastuvates laanemetsades, siirdesoodes mätastel ja lagerabades. Sookail eelistab varjukamaid ja kuivemaid kasvukohti kui teised rabataimed. Taim on igihaljas, 30-60 cm kõrge, tugevasti harunev kääbuspõõsas. Juurtel esineb mükoriisa. Noored võrsed on
annaabi.ee 
