jpg Balti kett Oli suur poliitiline meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989 aastal, nii Eesti kui ka Läti ja Leedu aladel. Baltimaad olid kaotanud vabaduse pooleks sajandiks. Sellega taheti näidata maailmale, kui suur on Baltimaade vabadustahe. Taheti ka tähelepanu juhtida MRP salaprotokollide, mis tõi kaasa Baltimaade okupeerimise, suure NSVL poolt. Balti kett Katkematu inimkett Tallinnast läbi Riia Vilniusse. Oli 620 km pikkune 2 miljonit inimest, 400000 Eestist http://balticchaintour.com/wp- content/uploads/2011/04/image0006.jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus! Vabadus! Vabadus!“ Seal ilmus ka artikkel MRP kohta, kus Edgar Savisaar lükkas ümber NSVL valed MRP kohta. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea
väliseestlaste koostööst. Rohkel pildimaterjalil võivad paljud iseend ja oma tuttavaid ära tunda ning neid mälestusväärseid sündmusi südamesoojusega meenutada meenutada. Raamatu hind raamatu poodides on 126.- ARTIKLID NASA uuris Balti ketti kosmosest SL Õhtuleht BALTI KETT: Balti ketis seisis kokku ligi kaks miljonit inimest. Arhiiv 23. augustil 15 aastat tagasi lookles Tallinnast Toompealt Vilniusse Gediminase torni jalamile inimkett, mis hämmastas kogu maailma. Balti kett, mis moodustati kurikuulsa MRP 50. aastapäeval, jõudis telepildis kogu maailma. Inimesed teadvustasid Balti riikide olemasolu ja meie vabadustahte. Lembit Koik meenutab oma vastilmunud raamatus «Balti kett», et 620kilomeetrises inimketis seisis ligikaudu 2 miljonit inimest, neist 400 000 Eestis. Tänu tuttavale väliseestlasele ja klassivennale Jüri Korgile sai raamatu autor teada, et
1989 18. jaanuar eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18. mai võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele 23. august MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) 24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale 1990 24. veebruar 1. märts Eesti Kongressi delegaatide valimised 8. mai ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik 15. mai interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal 7
Tähtis kuna tema alustab Moskva näpunäitel intensiivset venestamist. 17. Esimest korda peetakse Eestimaa aladel 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt(Tallinnas). 18 . Ärkamisaeg. "Laulev revolutsioon"(1987-1988) mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. 20. 1989 23. august. Balti riikide suurim demonstratsioon "Balti kett". Kaks miljonit inimest moodustavad umbkaudu 620 km pikkuse inimketi Tallinnast Vilniusse. See tähistas Balti riikide iseseisvusliikumise tipphetke. 21. 1991 19. - 21. august. Riigipöördekatse Venemaal. Vene dessantväelased saabuvad Eestisse. 22. Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust aastal 1991 6.september . Peale seda tunnustas Eestit ka USA. Peale neid sündumusi sai Eesti end lõpuks kuulutada iseseisvaks vabariigiks. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV http://web.zone.ee/stemugram/?leht=eestinsv http://www.kastnaselts.ee/
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1.
• 17. juuni 1988-tähistas rahvas vüitu Tallinna lauluväljakul Rahvarinde korraldatud hiigelmeeleavaldusel, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale:seista Moskvas Eesti huvide eest. • Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse • 1988. september-korraldati Rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul Eestimaa Laul. • Balti kett-Baltimaade rahvarinnete korraldatud suurprotestiaktsioon 23.08.1989. a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadustahet. • Uuenenud juhtkonnaga EKP üritas toetada vabariigi isemajandamise ideid, rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks. • 1988. a suvel-moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine, IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 1988
Ühtlasi võeti vastu ka täpne instruktsioon inimeste paigutamisest inimketti, lõikude konkreetsed vastutajad, autotranspordi liikumise korraldamisest jm. Kett pidi olema oma kohtadel kell 18.30 ja selle juhtimine algab raadio - Eesti, Läti ja Leedu raadio ühisaate - kaudu kell 19.00. Vastuvõetud otsus avaldati ajakirjanduses ja see hõlbustas nendegi tulekut, kes otseselt ei olnud seotud ühegi Rahvarinde tugirühmaga. Muu hulgas rõhutas ERR volikogu: "Inimkett Tallinnast Vilniusse peab olema 23. augustil kell 19 sama katkematu nagu on olnud Balti rahvaste soov vabaneda kolonialismi orjusest. Maailma pilgud on sel päeval meile suunatud võibolla rohkem kui kunagi varem. Kas sina oled juba valinud oma koha ketis? Kui ei, siis tee seda. Ja ole 23. augustil aegsasti kohal, ära jäta tulekut viimasele minutile!" Nüüd kaldus ettevalmistuste põhirõhk juba konkreetsete piirkondlike Rahvarinnete juhtkondadele ja aktiivile
Suurt meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks ja viimaseks presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu. Gorbatsov toetas seda seisukohta vaikimisi. 1991 aasta lõpul jõudis järjekord Baltimaadeni. Leedus puhkenud sisepoliitiline kriis viis sündmuste raskuspunkti Vilniusse. Leedu Rahvusliku Julgeoleku Komitee(kommukad), teatas, et on võtnud Leedus üle võimu. 13. jaanuar 1991 ründasid NSV üksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. 20. jaanuar 1991 ründas Lätis miilitsa eriüksus(pahad poisid) Riias siseministeeriumi hoonet. EL ja USA ähvardasid sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSV Liidule. Jeltsin kirjutas alla Tallinnas sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel. 1991
Elisabethiga. Nende vanimast pojast WLADYSLAWIST sai nii Tsehhi kui Ungari kuningas. Teine poeg, Vaga Kazimierz suri 1484.aastal 25-aastasena, kellest sai hiljem Leedu ja Poola kaitsepühak. Järgmine poeg JAN OLBRACHt sai Poola kuningaks, neljas poeg ALEKSANDER aga valiti 1492.aastal Leedu suurvürstiks. Sealtpeale oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst alati üks ja sama isik. (Aleksander ainuke Vilniusse maetud Poola kuningas) - Aleksandrile järgnes tema vend ZYGMUNT, hüüdnimega Vana. Zygmunti valitsemisaja tähtsündmus oli 1520.aastal vastu võetud esimene riiklik õiguskogu, Leedu STATUUT, mis oli kirja pandud ruteeni keeles. Zygmunt abiellus Itaalia vürstitari Bona Sforzaga, kes tõi Leetu renessansi mõjud ning õhutas Jagelloonide plaane Kesk-Euroopa Habsburgide vastu. Samal eesmärgil kuulutas ZZ.oma poja ZYGMUNT II AUGUSTI 1529
Leedu oli mitu sajandit Moskva peamine rivaal, pretendeerides lagunenud Kiievi-venemaast eraldi jäänud vürstiriikidele. Lõi ka Kuldhordi sisetülide ajal tatarlaste vägesid. Moskva kroonikates aga kirjeldatakse leedukaid veel hullematena kui tatarlasigi. Üritas kolm korda edutult Moskvat vallutada. Tema äi Tveri valitseja, kuid 1365 aastal läks Moskva võimu alla. Tahtis saavutada ka õigeusu metropoliidi nimetamist Kiievisse, mitte Moskvasse. Usuliselt tolerantne. Lubas rajada Vilniusse rajada nii ida kui läänekirikul. Algirdasest jäid maha 12 poega ja 7 tütart, kes vene emade tõttu olid õigeusku ja kellest enamus venestusid. Algirdase surmale järgnes kodusõda Algirdase vanema poja Jogaila ja Kestutise poja vahel. Jogaila ei sallinud ka võimu jagamist Kestutisega. Sõlmis ka Orduga Kestutise selja taga lepinguid. Kestutis saades teada, Jogaila reetlikkusest hõivas Vilniuse ja saatis Jogaila välja venemaale
ükshaaval, Eesti kirjutas baaside lepingule alla 28.sept, siis Läti 5.okt, leedulased 10.okt. Eestisse ja Lätisse 25 000 punaväelast, Leedusse 20 000. Leedu- NL suhted kujunesid eripärasteks, Eestile ja Lätile ei antud vastutasuks midagi, siis Leedulased said vastutasuks oma riigi koosseisu Vilniuse piirkonna, mille poolakad olid vallutanud 1920, mis oli olnud tüliõunaks Leedu ja Poola vahel. Leedu väed marssisid Vilniusse pidulikult sisse samal päeval, mil Punaarmee tuli üle piiride, Punaarmee tulek jäi kõrvaliseks asjaks nende jaoks. Balti riikide saatust oli määratud jagama ka Soome. Enne Leedu lepingu alla kirjutamist kutsuti Moskvasse ka Soome delegatsioon, mida juhtis Paasikivi. NL tahtis rentida Soomelt Hango poolsaare, rajada sinna meresõjaväebaas koos rannakaitserajatistega. NL tahtis saada Soomelt enda kätte Soome lahe väikesaared. Nõuti, et Soome piiri Karjala kannasel nihutataks eemale
annaabi.ee 
