Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv), mis on isikunimetustena rajatud kas vastandusele (Taavet ja Koljat, tuli ja vesi) või samasusele (Mikud ja Mannid, sukk ja saabas). (Õim 2001B) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline (süzee vms) kui ka keeleline alus: 6 halastaja samaariamees, Buridani eesel. Fraseoloogilise nominatsiooni aluseks olevad tunnused võivad avalduda väljendi struktuuris erinevatel viisidel: Motiveeritud nimetused, mille prototüübi tunnused sisalduvad väljendi atributiivses komponendis: eksinud lammas, valge vares vms
tööle läheb võib ta neile minna. Nii läksgi üks hommik sinna. Nad ei saanud kuigi kaua koos olla kui juba mees tuli. Napolis mõtles, küll mul on ikka nii ustav naiene, et kui ma kodust tööle lähen keerab ta ukse lukku ja ei lase kedagi sisse. Naine kohkus ja käskis Gianellol pugeda vaati peitu. Naine läks uksele ja hakkas kohe mehele etteheiteid tegema, et miks ta koju tuli ja tööl ei ole, ennegi vähe raha ja ta peab päevast päeva nii et käed villis kuduma. Seepeale aga mees ,et täna on ju püha Galeone püha, et täna ei tehta tööd. Napolis leidis aga ühe mehe kes tahtis vaati ära osta 5 kuldfloriiniga. Naine jälle pahandas, et sul ei ole ikka maalimavaadet, ma just müüsin vaadi 7 kuldfloriiniga ühele mehele kes on praegu vaadis ja vaatab seda seestpoolt. Mees saatis seepeale oma ostja minema ja läks siis sinna.Gianello puges seepeale vaadist välja ja käskis vaadi seest korralikult puhtaks teha ja siis ta ostab selle ära
3. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv) Sõnapaarid, mida kasutatakse isiku nimetustena on rajatud, kas vastandusele: Taavet ja Koljat; Tuli ja Vesi või samasusele: Mikud ja Mannid; Jukud ja Tõnnid, sukk ja saabas (Õim 2001a: 558). Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline kui ka keeleline alus: halastaja samaariamees, Buridani eesel. Sellised nimetused jagunevad mitmesse rühma. (Õim 2001a: 558) 1. Motiveeritud nimetuste puhul sisalduvad nominatsiooni aluseks oleva prototüübi tunnused väljendi atributiivses komponendis. Väljendi eksinud lammas struktuurikomponent lammas ei seostu tavalise prototüüpse lamba 'rumal, vagur, allaheitlik
Hoolimata Arvo vastuseisust hakatakse vilja peksma. Solvunud ja pahane Arvo läks Vilma juurde räästa alla varju. Mees on kohmetu ega oska millesti kõneleda. Kui Aadama vili oli pekstud, avas Aadam viinapudeli. Vilma, kes nii häbelik pole kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, sest ta peab päev enne sõjaväkke minema. See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud. Aiastele sõidab villis, millest tuli välja varumisvolinik Eesner. Elmar püüab oma ebakainet olekut varjata. Korraldatakse koosolek. Üks viljapeksuks kohale tulnud mees uurib, miks enam isegi kotinööri pole kolhoosis saada. Eesner ei oska midagi vastata ning keerutab ja vastab midagi umbmäärast. Eesner saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub. Ta käsib masina uuesti tööle panna, aga Elmar ei liigu paigast. Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema
kolhoosi vilja peksaks. Hoolimata Arvo vastuseisust hakatakse vilja peksma. Solvunud ja pahane Arvo läks Vilma juurde räästa alla varju. Mees on kohmetu ega oska millesti kõneleda. Kui Aadama vili oli pekstud, avas Aadam viinapudeli. Vilma, kes nii häbelik pole kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, sest ta peab päev enne sõjaväkke minema. See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud. Aiastele sõidab villis, millest tuli välja varumisvolinik Eesner. Elmar püüab oma ebakainet olekut varjata. Korraldatakse koosolek. Üks viljapeksuks kohale tulnud mees uurib, miks enam isegi kotinööri pole kolhoosis saada. Eesner ei oska midagi vastata ning keerutab ja vastab midagi umbmäärast. Eesner saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub. Ta käsib masina uuesti tööle panna, aga Elmar ei liigu paigast. Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema. Masinist
Kui araablased aastal 641 pKr Aleksandria vallutasid ning põhja-aafriklased tungisid edasi Ibeeria poolsaarele, hääbus vürtsikaubandus täielikult 400ks aastaks. [Renate Kissel, 2001, lk.9-10] Alles ristisõdade algusega 11.sajandil algas uus õitseaeg maitseainete kaubanduses. Sellele aitasid kaasa kloostrid, mille kindlaks osaks oli ürdiaed ning Karl Suur, kes andis suure panuse ravimtaimede ja köögiürtide kasvatamisse. Oma võõrkeelse korraldusega "Capitulare Caroli Magni de villis vel curtis imperialibus" pani ta paljud inimesed neid taimi kasvatama. Uueks suureks vürtsilinnaks sai Veneetsia. [Renate Kissel, 2001, lk.10-11] Mõne aja pärast avastas Columbus Ameerika ning sealt saadi veelgi lisa senisele vürtsilauale. Sõjad jätkusid ning ihaldusväärseimad saagikohad olid endiselt Vürtsisaared ehk Molukid. 16.sajandil oli juhtivaks vürtsikauplejaks Portugal, 17.sajandil lisaks ka inglased ning hollandlased. Hollandlased, kes olid sel ajal
Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. Vahuveini ajalugu Vahuveini valmistamise kunst on pärit Kirde-Prantsusmaalt. Champagne' kui Prantsusmaa põhjapoolseima veinipiirkonna joogimeistrid olid hädas sellega, et sügisel käärima pandud vein kippus talvel külmas keldris käärimist lõpetama. Veinimeistrit, kes arvas, et vein on valmis ja villis veini pudelisse, tabas ilmade soojenedes halb üllatus jook hakkas uuesti käärima ja täitis pudeli süsihappegaasiga. Benediktiini munk Dom Pérignon eksperimenteeris Champagne's edukalt eri veinide segamisega ja näitas, kuidas mõjutavad veini kvaliteeti viinamarjade hoolikas koristamine ja saagikuse piiramine. Ponnistused andsid muljetavaldava tulemuse munga näpunäidete järgi valmistatud veine müüdi ümbruskonnas teiste veinivalmistajate omadest poole rohkem.
Naine oli aga juba ka ukse lukustanud, mees aga arvas, et tubli naine ju, et ei lase kellelgi sisse tulla, lukustab kodu kohe kui oma mees lahkub. . Peronella kuuleb koputust ja ehmub, et mis nüüd on siis juhtunud et mees raegu koju tuleb, et äkki ta nägi Giannellot siia tulems !? Giannello puges aga ühte vaati. Peronella lasi mehe sisse ja hakkas temaga kohemaid õiendama...et mis mõttes ta nüüd koju tuli, on vaja tööd otsida ja teha, et tema ainukesena siin koob näpud villis, aga näed, mees ei tee midagi., tuleb tööriistadega koju tagasi.. et see ei lähe kohe mitte. Räägib ka sellest, kuidas ta on ikka nii truu oma abikaasale, et tal oleks igakell võimalus minna mõne keigari juurde, ja saada rikkamaks...ja teha nagu teised naised teevad. Aga ei , tema on ju truu oma abikaasale. ( tegelt ju mitte) Mees aga lohutas ja ütles, et ära nüüd kurvasta, täna on lihtsalt püha- San Galeone päev- mil tööd ei tehta
seadki ~ koeradki naeravad; See on siililegi selge 4) da-infinitiiviga fraasid: jalaga segada; kiviga visata; käega katsuda Need vormid liituvad tihti omavahel ja vahelduvad muude rõhusõnadega (laus-, päris, täitsa). Näiteks: Oli häbi, nii et vaju või maa alla; Küll on pime, nii et võta või silm näppu; Selline nälg, nii et võtab kas või silmanägamise (~ silmanägemuise ka) ära; Kõht täis, nii et tapa kas või täi peal ära; Jookse nii et varbad villis ~ kas või varbad villi; Kadunud, nii et otsi tikutulega taga ~ Ei leia ega leia, otsi või tikutulega ~ Seda annab tikutulega otsida; Lausa sulab suus; Te võtate kohe päris maja selga (nt. hullavaile lastele) Kommunikatiivsed vormelid · Mitmesugused hüüatuse funktsiooniga fraasid: kirumised, rõõmu-, kahetsus- ja imestusavaldused vms., kujundivormi poolest tihti pöördumised taevaste või põrgulike jõudude poole: Armas taevas! Kujuta pilti! Kurat! Näe imet! Oh sa poiss
Igal aastal tapab meie plastprügi üks miljon merelindu, 100000 merekilpkonna, hülgeid, vaalasid ja teisi meres elavaid imetajaid (Weiss, 2006). Meie jäätmed sisaldavad ka ohtlikke kemikaale ja ühendeid nagu plii ja elavhõbe, mis võivad saastada õhku, maapinda ja vett. Reostus kahjustab ülimal määral taimkatet ja loomi, sealhulgas inimesi. Tootjate jäätmekäitluse alase vastutuse suurendamine. Mõned tootjad on jäätmekäitlusega tegelenud juba kaua aega. Näiteks 1947. aastal villis USA karastusjookide tööstus 100% oma toodangust klaaspudelitesse. Tarbijad maksid jooke ostes esmalt pudeli eest nn panditasu, mille nad hiljem taarat tagastades tagasi said.Tagastatud taara pesti seejärel puhtaks, täideti uuesti ning saadeti müüki. Ent 1970-ndatel aastatel muutis alumiinium- ja plastpakendi kasutuselevõtt seda tootmisharu põhjalikult. Tarbijale sai meelepäraseks see, et ta ei
annaabi.ee 
