kaunid ehted ja mõtted mind kalistavad. Vanad ehted mälestusi toovad, täht ladvas jõuluid nüüd ootab. MATI: Tore, et jälle on jõulud! MAIA: Minu meelest ka. Jõulud võiksid olla kasvõi ükskord kuus. MATI: Ei või! Mõtle nüüd ise. Siis tuleks ju sellest päris igapäevane asi. Ja see poleks enam mingi eriline sündmus. MAIA: Seda vist küll...Kuid tihedamini võiks ikkagi olla ja küllap linnud ja loomad arvavad ka seda. MATI: Siin ongi see eelmise aasta viljavihk, täpselt nagu eelmiste jõulute aegu. Küll linnud oskavad siia tulla. MAIA: Kindlasti oskavad. Küllap nad juba ootavadki seal metsatukas. MATI: Lähma siis juba! Nii pääsevad nemadki kiiremini oma jõulurooga maitsma. MAIA: Oota väheke. Raputan natuke seda viljavihku, et kui hiired siia satuvad, saavad nemadki oma osa. (lapsed lahkuvad) (tulevad linnud) VARBLANE: Kuule sõber, millest sina tunned jõulusid? LEEVIKE: Sellest viljavihust muidugi, mis meid seal tuttava puu peal ootab.
Kreeka nimi Rooma nimi Tegelemisala Välimus Paabulinnu sulg, Hera Iuno Abielu, sünnitus mõtetu naine Põlluharimine, Vanem naine, konn, Demeter Ceres viljakus kruus, viljavihk Zeus Iuppiter Taevas, õigus Piksenol, habe Kauplemine, Tiivulised sandaalid, reisimine, Hermes Mecurius müts, lõppmatusse varastamine, märk
meenutatakse neid, keda pole enam. ISESEISVUSPÄEV Iseseisvuspäev on rõõmupüha. 15.mail 1948 lõppes Briti mandaat ja rahvusvaheline üldsus aksepteeris Juudi riigi ja Araablaste riigi loomust sellel territooriumil, mida nimetati palestiinaks. Iseseisvuspüha ajal korraldatakse kontserte ja avalikke üritusi. LAG BA-OMER Paasapühale järgneb Lag. Ajal kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale.Nädalate püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist. NÄDALATEPÜHA - SHAVUOT Shavuot-püha ehk nädalate püha ehk nelipüha on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad puuokste ja roheliste taimedega, selleks et piltlikustada Siinai mäe sündmusi. Shavuoti peetakse seitse nädalat pärast paasapüha
Kollane sümboliseerib maa rikkust, sinine ookeani, mis eraldab riiki kunagisest emamaast hispaaniast ning punane iseseisvusvõitluses langenute verd. 1859 paigutati lipule 7 tähte, mis tähistavad 1811 ühinenud provintse. 2006 lisati ametis oleva presidendi soovil 1 täht Simon Bolivari auks, täht väljendab ka Venezuela jätkuvaid territoriaalseid nõudlusi Guyana suhtes. Kollase laia vardapoolses osas on Venezuela vapp. Vapi lipuvärvideskilbi punasel väljal paiknev 24 peaga viljavihk märgib Venezuela 23 osariiki ja Caracase liiduringkonda. Kollasel väljas olevad relvad ja lipud sümboliseerivad iseseisvusvõitlust, sinisel väljal kappav valge hobune on vabaduse võrdkuju. Vapikilbi kohal on küllusesarved, kilpi ääristavad palmi-ja õlipuuoks. Lindil on riigi nimi. Hümn(aastast 1881) "Gloria al Bravo Pueblo". Rahvuspuu on tekooma, rahvuslind on turpiallane. RAHVASTIK: Enne hisplaanlaste tulekut elas Venezuelas ½ mln, indiaanlast, kes kuulusid peamiselt 3
Raudsepp), tema kodus on majamuuseum (asutatud 1955). Kunstnik Ants Laikmaa (Hans Laipman) sünnikoduks oli Vigala valla Araste küla Paiba talu, Poti- Silla maanteelt 5 km ida suunas. 1860. a. ehitatud elumaja on säilinud, majapidamishooned enamasti hävinud. Kasutatakse aita, mille ühe ukse kohale on kunstniku poolt sisse lõigatud peremärk: vikat, reha, kaks pinta ja tähed H. L. (Laipmanni isa initsiaalid). Tuhmunud osas on arvatavasti kolmnurkne sirkel ja viljavihk. Elamu seinal on tammest mälestustahvel:"Kunstnik Ants Laikmaa sündis selles majas 5. mail 1866. a." Ants Laikmaa oli perekonnas 13. laps. Esimese õpetuse sai ta Velise vallakoolis, hiljem õppis Vigalas, Haapsalus ja Lihulas. 1891. a. läks jalgsi Düsseldorfi, et asuda õppima sealsesse kunstiakadeemiasse. 1901. a. korraldas Tallinnas esimese eesti kunstinäituse. Saatus viis 38aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a
järgi, armastate Issandat oma Jumalat, käite kõigil tema teedel ja hoiate tema poole, siis ajab Issand ära kõik need rahvad teie eest ja te alistate rahavd, kes on teist suuremad ja vägevamad. (5Mo 11:22- 23). Iseseisvuspüha ajal korraldatakse kontserte ja avalikke üritusi. 5.13 LAG BA-OMER Paasapühale järgneb Lag Ba "Omer, mida võiks tõlkida kui omeri arvestamise 33.päeva. Ajal kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale.Nädalate püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist. Sama päeva loetakse ka rabi Simon Bar ?Johai surmapäevaks, kellele omistatakse Zohar, kabalaõpetuse nurgkivi. Pärimuse järgi olevat iisraeli rahvas saanud sel päeval taevamannat, ekseldes pärast Egiptus vangipõlvest pääsemist Siinai kõrbes. Sel päeval sõidetakse maale ja tehakse metsas lõket, lastakse mänguvibudest. 5
annanteile täitmiseks,et te teetenendejärgi, armastateIssandatomaJumalat,käitekõigil temateedelja hoiatetemapoole,siis ajabIssandärakõik needrahvadteieeestja te alistate rahvad,keson teistsuuremadja vägevamad.Iseseisvuspühaajal korraldataksekontserteja avalikkeüritusi. LAG BA-OMER PaasapühalejärgnebLag Ba "Omer,midavõiks tõlkidakui omeri arvestamise33.päeva. Ajal kui Tempeloli veel olemas,ohverdatipaasaesimeselpäevalvastseodrasaagiesimene viljavihk "omer"pühakojale.Nädalasepühaja paasapühavahepealsetaegaloetaksegiomeri arvestamiseks,ehkpaasa-ja nädalatepühaomavahelistseostamist.Samapäevaloetakseka rabi SimonBar Johai surmapäevaks,kelleleomistatakseZohar,kabalaõpetusenurgkivi. Pärimusejärgi olevatiisraeli rahvassaanudsel päevaltaevamannat,ekseldespärastEgiptus vangipõlvestpääsemistSiinai kõrbes.Sel päevalsõidetaksemaaleja tehaksemetsaslõket, lastaksemänguvibudest. JUUDI KALENDER
tema teedel ja hoiate tema poole, siis ajab Issand ära kõik need rahvad teie eest ja te alistate rahvad, kes on teist suuremad ja vägevamad. Iseseisvuspüha ajal korraldatakse kontserte ja avalikke üritusi. LAG BA-OMER Paasapühale järgneb Lag Ba "Omer, mida võiks tõlkida kui omeri arvestamise 33.päeva. Ajal kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale. Nädalase püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist. Sama päeva loetakse ka rabi Simon Bar Johai surmapäevaks, kellele omistatakse Zohar, kabalaõpetuse nurgkivi. Pärimuse järgi olevat iisraeli rahvas saanud sel päeval taevamannat, ekseldes pärast Egiptus vangipõlvest pääsemist Siinai kõrbes. Sel päeval sõidetakse maale ja tehakse metsas lõket, lastakse mänguvibudest. JUUDI KALENDER
12. HÕBEKEPP, KULDNUPP? LEIB LÜKATAKSE LABIDAGA AHJU 13. LAUD LAMBAID TÄIS, ÜHELGI POLE SABA? VILJAKÕRS 14. PÕRSAS LÄHEB PÕRGU, KUBU KUKIL? LEIVAD AHJUS 15. SADA- SADA, TUHAT-TUHAT, ÜLESKÜNTUD ÜHE SIDEMEGA SEOTUD? PÕLD 16. MUST RÄTT, ROHELISED ÄÄRED? VILJAVIHK 37 MÕISTATA! VASTUSTE LEHT 1. HÄRG NURGAS JA AUK SELJAS? KÄSIKIVI 2. KÕVERA JALAGA MEHIKE AJAB AHJUROOP VEREVAID HOBUSEID TAGA? 3. MÜRAS KUI HÄRG, MUUD EI SÜÜ KUI TERRI? VESKI 4. NELJANURGELINE VALGET TÄIS? SOOLAVAKK 5. KÜÜRAKAS JOOKSEB ÜLE VÄLJA? SIRP 6. ELAN TUULEST JA VEEST, ISE EI SÖÖ, VESKI AGA TEISTELE VALMISTAN SÖÖKI? 7
juuli Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäeva tähistatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Tapeti lammas (vasikas vm loom) karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks. Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi märgib olevipäev uudsetoidu (vili või kartul) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust. Selle päevaga seostusid ka maagilised tavad – lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks. Arvati, et olevipäevast tulevad tähed taeva. Tänapäeval tähistatakse olevipäeva suurejooneliselt Vormisi saarel, kus asub Pühale Olevile pühitsetud kirik. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-olevipaev.php) 8. August - lõikus-, põimu-, vilja-, rukki- ja mädakuu Augustikuu on põllumehele viljalõikuse aeg. MAKAVEIPÄEV - 1. august Üksnes setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Makabeide (setudel Makaveide) mälestuspäev.
Endeline aeg, jõuluvalguse aeg. Taluperesse tulid jõulud Põlluharimise ja karjakasvatusega seotud jõulukombestik oli märksa mitmekülgsem ja rikkalikum kui nüüdisaegne inimestevahelisi suhteid esile toov jõulukombestik. Aasta kõige pimedamat aega tajuti kui eriti tähenduslikku aega täis maagiat ja tulevikuendeid. Oluline oli ette võtta niisuguseid toiminguid, mis kindlustaksid perele ja majapidamisele tuleviku ka eeloleval aastal. Suvel põllult toodud ja tervena alal hoitud viljavihk toodi jõuluajaks tuppa. Tooja küsis: "Kas jõulud võivad tuppa tulla?" Toas vastati: "Tule ja too jõulud kaasa!" Põrandale laotati nii palju õlgi või heinu, et nende peal magada ja hullata sai. Vanal ajal, kui jõuluvanad Eestimaa kodusid ei külastanud, oli laste ja kogu pere virkuse kontrollimiseks muid võimalusi. Märjamaal oli niimoodi: "Jõuluõhtul toodi meil heinu tuppa, seda tegi meil enamasti sulane. Kui ta heinasületäiega ukse
annaabi.ee 
