kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga 3) väikesed häbememokad limaskestakurrus, mis piiravad tupeava 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega, erektsiooni seisundis täitub verega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha Moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. Piirideks ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp, külgmiselt istmikuköbrud.
sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad sisemiste elundite kaitse (sisepind kaetud limaskestadega, millel antibakteriaalne toime); 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. Suured häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga. Väikesed häbememokad limaskestakurrud, mis piiravad tupeava. Kliitor korgaskeha, erektsiooni seisundis täitub verega. 80. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine.
mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad sisemiste elundite kaitse (sisepind kaetud limaskestadega, millel antibakteriaalne toime); 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. Suured häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga. Väikesed häbememokad limaskestakurrud, mis piiravad tupeava. Kliitor korgaskeha, erektsiooni seisundis täitub verega. 80. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine.
103. Nimeta naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised: · Suured häbememokad (nad piiravad häbemepilu) · Väiksed häbememokad (piiravad tupeesikut)(sisemiste elundite kaitse) · Kliitor ehk korgaskeha (erektsiooni võimega) Sisemised: · tupp (nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee) · emakas (viljastunud munarakk areneb looteks)(loote kasvamine) · munajuhad (2) (viljastamisprotsess) (munarakk toitub munajuha eritisest sel ajal, kui liigub emakasse) · munasarjad (2) (munarakkude ja hormoonide tootmine) · joonis lk 132, 133 + tv joonis 15 104. Mis on ovulatsioon, mis menstruatsioon? Ovulatsioon munaraku valmimine ja väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid. Lahkliha moodustavad lihased ja fastiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna
Eosed eospeades. Eelleht maapealne. N: konnaosi, raudosi, metsosi, aasosi, põldosi. Hk. Paljasseemnetaimed - Erinevalt eostaimedest on siin olemas SEEMNEALGMED, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud, toimub viljastamine. Valitseb sporofüüdifaas, diploidne kromosoomiarv redutseerub vaid eostes. Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastamisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. Puidus avatud juhtkimbud, s.t. paksenemine toimub kambiumi abil. Ainult trahheiidid. N: hõlmikpuu, harilik jugapuu, harilik elupuu, harilik mänd, harilik kuusk, ebatsuuga, kanada tsuuga, euroopa lehis, harilik kadakas. Hk. Katteseemnetaimed ehk õistaimed - monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Õie esinemine: seemnealgmed asuvad
Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus - Erinevalt eostaimedest on siin olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud, toimub viljastamine. Valitseb sporofüüdifaas, diploidne kromosoomiarv redutseerub vaid eostes. Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastamisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. esindajad hõlmikpuulised, jugapuulised, männilised, küpressilised 5 Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus (hõimkonnad) Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed Puit Traheiidid Traheed = sooned
spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub 103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse Kliitor e kõdisti- erektsioonivõime Sisemised: munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine munajuha- viljastamisprotsess munajuhalehtrid- võtavad vastu munaraku emakas- viljastatud munarakk areneb looteks tupp- suguakti toimumise paik, sünnitustee 104. Ovulatsioon, menstruatsioon Ovulatsioon- munaraku valmimine ja väljumine munasarjast Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv Taga õndraluu tipp Külgmiselt istmikuköbrud Funkt- seal asub tahtele alluv kusitisulgur 106
spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub 103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse Kliitor e kõdisti- erektsioonivõime Sisemised: munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine munajuha- viljastamisprotsess munajuhalehtrid- võtavad vastu munaraku emakas- viljastatud munarakk areneb looteks tupp- suguakti toimumise paik, sünnitustee 104. Ovulatsioon, menstruatsioon Ovulatsioon- munaraku valmimine ja väljumine munasarjast Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv Taga õndraluu tipp Külgmiselt istmikuköbrud Funkt- seal asub tahtele alluv kusitisulgur 106
Sellel suurel ja vanal taimerühmal puuduvad otsesed fülogeneetilised seosed kaasegsete sõnajalgtaimedega, nad on juba devoni ajastul mitmest sõnajalgtaimede harust välja kujunenud. (Botaanika II, lk 412) * Paljasseemnetaimede fülogenees: paljaseemnetaimed pärinevad sõnajalgtaimedest, moodustades vahelüli keerdlehikute ja katteseemnetaimede vahel. Pärast viljastumist areneb paljasseemnetaimedel embrüo, mis ei välju megaspoorikestast, ja kogu viljastamisprotsess toimub kuni embrüo kujunemise alguseni seemnealgmes, millel ei kao seos emastaimega, nii et arenev seeme püsib sageli emastaimel enam kui aasta. (Botaanika II, lk 454) * Valdavalt tuultolmeldajad võimaldab rohkemat segunemist (vajalik tuul ja kuiv õhk). (enda konspektist) HK PALMLEHIKTAIMED Lehed on suured, sulgjad, harvem terved, lineaalsed. Varrel on paks säsi ja koor ning suhteliselt õhuke puit. Seemnealgmed paiknevad lehekujulistel või enam või vähem muundunud
kes sageli saavad nautida ka vanemlikku hoolitsust. Nende ellujäämis protsent on kõrge. R- strateegid saavad enamasti palju väikeseid järglasi, et oma geenide ellujäämist tagada, kuna suremus noorena on väga kõrge ja ellu jäävad vähesed. 43. Sugudevaheline konflikt ja suguline valik Suguliselt sigivatel organismidel teist sugupoolt sigimiseks hädasti vaja. Sageli ei pea edukaks sigimiseks sugupooled küll silmast silma kohtuma (enamus kalasid, paljud putukad jne.) aga viljastamisprotsess nõuab nii emase kui isase suguraku vältimatut kohtumist. Panus järglastesse on mõlemal vanemal geneetiliselt võrdne (pool ühelt, pool teiselt), investeering sageli erinev. Algab see sugurakkude erinevusest. Suuremal osal suguliselt sigivatel organismidel on emas- ja isassugurakud erinevad nii kvaliteedilt kui hulgalt. Emassugurakud ● vähe ● suured, toitaineterikkad, liikumatud ● kallid toota Isassugurakud ● palju ● väikesed, toitaineteta, liikuvad ● odavad toota
annaabi.ee 
