See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiulimuusika saatel, kogudes aegamisi jõudu. Selgelt on eristatavad muusikalised aeglustused ja kiirendused. Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi. Pikad noodid vahelduvad kiirete rütmidega. Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi. Vahepeal tuleb sisse võõras motiiv
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga.
Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür Kõla kammerlik, impressionistlikult varjundirikas, lüürilise karakteri ja eepilise väljenduslaadiga Eduard Tubin 1905-1982
topelttrillerid ehk kahe noodiga triller; topeltnoodid; poognamäng ja pizzicato üheaegselt; väga suured hüpped; flazoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid); ebatavaline häälestus ehk scordatura ; mängimine ühel keelel. Paganini on kirjutanud 12 sonaati viiulile ja kitarrile. KUULAMINE sonata kitarrile. 15 kvartetti koosseisule viiul, vioola, kitarr ja tsello.KUULAMINE No.1 a-minoor. Lisaks 6 viiulikontserti, mis jäid pikaks ajakskogu maailma viiulimuusika virtuoossuse etaloniks. Niccolo Paganini oli suureks eeskujuks Ferenc Lisztile. 1830. alguses kohtus Liszt Paganiniga ning vaimustus temast nii muusiku kui heililoojana. 20-aastane Liszt oli täiesti hämmastunud, kui nägi, et virtuoossus ja tehnika võivad olla vahendiks uute muusikaliste ideede väljendamisel. Pianistina oli ta ,,briljantse stiili" kütkes, heliloojana soovis aga luua hoopis teistsugust muusikat. Paganinist ajendatuna süüvis Liszt klaveri tehnilistesse
Ka publiku seas ringi vaadates tundusid enamasti kõik rahulolevate ilmetega, või vähemalt natukene vanem rahvas näis olevat kontserdiga rahul. Kuid muidugi jäi silma ka mõni noorem kuulaja, kes pead kätele toetas - ilmselt väsimusest või muusika mitte mõistmisest. Kuid kes teab, võib-olla oli see hoopis tema viis sellise muusika tunnetamiseks. Nagu eelnevalt mainisin, siis tekitas Jaan Räätsa muusika minus vastakaid tundeid. Algselt kriipisid viiulid mu kõrva, sest pean viiulimuusika kuulamisega veel harjuma. Kuid asi muutus minu kõrvadele positiivsemaks, kui kõlama hakkasid teosed klaveril. Kontserdi teises pooles olin juba hakanud harjuma viiulimuusikaga, kui mängu tuli uus instrument - trompet, mille kõlast ei olnud ma eriti vaimustuses. Minu arvates muutis trompetisoolo teose järsuks ja rahutuks. Kokkuvõttes oli seda kontserdielamust huvitav kogeda, kuid tunnistan, et oma hingelt olen rohkem lüürilisema muusika austaja.
Muuseum Loomingu üldiseloomustus Tubina sümfooniline looming kuulub 20.sajandi maailmaklassika hulka Mõjutused eesti rahvamuusikast (teostesse põimitud eesti rahvaviisid) Terviklikud ja temaatiliselt ühtsed teosed Klassikalised zanrid ja ülesehitus, kaasaegselt keerulised harmooniad ja rütmid Suur sisemine pinge intensiivne rütm ja pidev sama motiivi kordamine Teosed 11 sümfooniat ja teisi sümfoonilisi teoseid Klaveri-ja viiulimuusika, kammermuusika Soololaulud, koorimuusika (,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" NSV Liidus esitamine keelatud) ja lastelaulud Ballett ,,Kratt" Ooperid ,,Barbara von Tiesenhausen" ja ,,Reigi õpetaja" http://www.youtube.com/watch? v=Y6mq4gBsLvw http://www.youtube.com/watch? v=c1_YB6m8H58 http://www.youtube.com/watch? v=ZYHvo1_awZg&feature=related Jutt linkide ja slaidide juurde
Adrian Johnston. Lugu, mida Jane ise filmi algades mängib on mazoorne, kiire ja lõbus. See iseloomustab Jane'i isepäisust, nutikust ning samal ajal lõbusust ja heasüdamlikkust. Muusika, sel ajal (4:45) kui nad hakkavad Lady Greshami juurde minema on õrn, meloodiline. Taustaks on loomahääled ning vee sulisemine. Meloodia on selline, sest on värske ja ilus hommik ning kõik on just kirikust tulnud ja lähevad oma igapäevaseid asjatoimetusi tegema. Hoogne viiulimuusika ja kaunistuseks tamburiin läbib stseeni, kus Tom Lefroy ja Jane vend jooksevad treppidest alla ja räägivad reisimisest. Muusika läheb edasi kohas, kus Lefroy suudleb hommikul (ilmselt pärast pidu) üht neidu ja jookseb kiirustades loengusse. Stseenis, kus Jane'i vend tuleb Oxfordist tagasi koju on muusikas kasutatud trianglit ning see on tempokas ja rõõmsameelne. Stseenis tervitavad Jane ja vend soojalt ja rõõmsalt ning muusika tekitab kohe tunde, et nad on lähedased
Jean moosib teda ning varsti tütarlaps uurib, et kas mees teda jaaniõhtu puhul ikka tantsule viib. Preili Julie astub sisse. Käsib Jeanil marss temaga tantsima minna. Jean arvab, et kuk nad tantsima läheksid, jätaksid nad rahvale paarikese mulje. Julie seda ei arva, nii et. Jean ulatab oma käsivarre ja viib preilie välja. PANTOMIIM Mängitakse nii, nagu oleks näitlejanna tõepoolest üksi köögis; ei rutta, nagu kardaks ta, et publik kärsituks muutub. Kristin üksi. Kaugelt nõrk viiulimuusika sottise taktis. Kristin, muusikat kaasa ümisedes, koristab Jeani järelt laua, peseb nõudepesulaua juures taldriku, kuivatab ja asetab kappi. Jean üksi sisse. Ütleb, et inimestele tegi nende tants palju nalja. Milline häbi. Võtab Kristinil piha ümbert kinni,kui samal ajal kõnnib sisse Julie. On imestunud, et mees tema juurest plehku pani. Preili Juliel oli ka mees olnud, õigemini oli ta kihlatud, ent asi jäi katki. Julie mängib Jeaniga kahtlast mängu
Rahvalauluseaded (Ma kõnnin vainul, Hans ja Mihkel), orginaal laulud (Nõmmelill, Hällilaul) 19. Eesti esimene ooper-Eeval Aav,"Vikerlased", 1928 Estonias, rahvusromantiline ooper, mille ainestik käsitleb muistsete saarlaste sõjaretke Rootsi ning Sigtuna vallutamist 1187.aastal. 20. Heino Elleri koolkond õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter. Instrumentallmuusika(kõige enam klaverimuusika nt Liblikas, aga ka viiulimuusika nt Männid), sümfoonilised teosed (sümfooniline poeem Koit ja sümf pilt Videvik). Sümfooniline tsükkel ,,Viis pala keelpilliorkestrile" 21. E.TUBIN: Tartu kõrgemas Muusikakoolis,dirigent, vanemuise repetiitor, rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja, kõige tähtsam-kümme sümfooniat(2. Sümf alapealakirjaga ,,Legendaarne",4
muusikaarvustajana. Koorimuusika, Soololaulud. Riho Päts - helilooja, koorijuht ja pedagoog. Muusikalised lavateosed, vokaalsümfooniline muusika, sümfooniline muusika, koorimuusika Eduard Tubin helilooja,dirigent, üks eesti suurimaid sümfoniste. Teosed eelkõige instrumentaalsed. Mitmekesine ja meisterlik vormikäsitlus, omanäoline orkestratsioon ja rikkalik polüfooniakasutus. Tähtsus: eesti esimene ballett(`Kratt'). Teosed: sümfooniad(10), klaverimuusika, viiulimuusika, soololaulud, koori-ja lastelaulud, ooperid. Reekviem langenud sõduritele. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Rahvusromantilised heliloojad(50ndad):tugev poliitiline surve kogu kultuurielule.nõudmised heliloojatele: nõukogude rahva kunstimaitse arvestamine, rahvaviiside ja tantsumotiivide kasutamine, kõrge kunstiväärtusega teoste loomine igas zanris opper,massi-, soolo- ja koorilaul, sümfoonia...
A.Pärt „Orient & Occident“ keelpilliorkestrile (2000) 34. Eesti keelpillikultuuri ja -hariduse alusepanijaid. Esimesed Eesti keelpillimängijad asusid Tartu ja Tallinna muusikakõrgkoolides õppima alates 1919.aastast. Nende õpetajateks olid viiuldajad Johannes Paulsen, Alfred Papmehl ja tšellist Raimond Bööcke. Kõik nad andsid oma panuse eesti muusikateatrite ja sümfooniaorkestrite arengusse, mõned said tuntuks ka solistina. Aktiivse kontserttegevusega ja eesti viiulimuusika tutvustamisega paistsid I vabariigi ajal silma viiuldajad Evald Turgan, Herbert Laan, Rudolf Palm ning Robert Peenemaa. 35. Tuntumaid teoseid viiulile ja klaverile eesti muusikas. Artur Lemba „Armastuse poeem“ (1921) Heino Eller „Männid“ (1930) Eduard Oja „Aeliita süit“ (1932) Arvo Pärt „Spiegel im Spiegel“ (1978) 36. Segaansambleid (nii kollektiive kui teoseid) 1990. aastatest tänapäevani. Raimo Kangro, tsükkel „Display I-XII“ (1991-2000)
annaabi.ee 
