majanduse tasakaalustamiseks. Osa majandusteadlasi (eriti uusklassikud, uusklassikud monetaristid ja pakkumispoolsed) arvavad, et suvaline fiskaalpoliitika saab majandusele ainult väga vähest mõju avaldada. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarvepoliitika viiteajad Analoogsed monetaarpoliitikale. monetaarpoliitikale 1. Äratundmise viitaeg fiskaalpoliitika puhul on sama mis monetaarpoliitika puhul. NB! Paraku siin nende viiteaegade g sarnasus lõpebki. p 2. Teostamise viitaeg 3 Mõjuvuse viitaeg 3. Fiskaalpoliitika on märksa komplitseeritum kui monetaarpoliitika. Tõeline poliitik on valmis käpuli Patkulist üles ronima, et oma valijatele lubatud kulutused ellu viia. Tavaliselt aitavad ka maksude muutmised ühte valijategruppi rohkem. Viitaeg
t bi i f kt i on erinev i lühiajalisest lühi j li t tarbimisfunktsioonist; t bi i f kt i it c) äritsükkel on ebaregulaarne: d) administratiivne (abinõude väljatöötamine) viivitus; e) eelarvet koostatakse ainult ükskord aastas aastas. Viiteajad: (i) viitaeg, mis kulub probleemist arusaamisele; (ii) viitaeg probleemi tundmaõppimise ja nendest arusaamise (teadvustamise) vahel; (iii) viitaeg muudatustest teadvustamise ja muudatuste jõustumise vahel; (iv) viitaeg maksumuutuste ja valitsuse kulutuste jõustumise ning SKP-s toimuvate muutuste vahel; (v) viitaeg kuni inimesed kulutused kohanduvad nende sissetulekute muutustega. 1) a) (iii); 2) (b) (v); 3) (c) (iv); 4) (d) (i); 5) (e)Lembit
c. hakatakse senisest rohkem autot kasutama d. bensiini nõudlus suureneb Täieliku konkurentsi turgu iseloomustab: a. väike müüjate arv b. suur ostjate arv c. diferentseeritud toodang d. turule sisenemine on väga raske sisenemisbarjääride tõttu Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess b. on ettevalmistamisele kuluv viitaeg tegelikult välistatud, kuna programmi alguse määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel c. on tagatud riigiaparaadi kiire kasv d. võib kaasneda kõrgtehnoloogiliste lahenduste kõrval ka mahajäänud tehnoloogiate väljatöötamist Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess b
- sotsiaaltoetused - netoeksport. Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika avaliku sektori kulutuste, maksude ja tulusiirete muutumine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile. Ekspansiivne fiskaalpoliitika maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida kogunõudlust ja selle kaudu üldist majanduslikku aktiivsust Kitsendav fiskaalpoliitika maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada majandust "üle kuumenemast". Sisemine viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, kui majanduspoliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetke vahel, kui nad aset leiavad. Väline viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, mil majanduspoliitilised tegevused aset leidsid ja selle momendi vahel, kui nad avaldasid mõju. 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON Inflatsioon kujutab endast majandusperioodi, mida iseloomustab hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Deflatsioon on vastupidine nähtus, mida iseloomustab üldise hinnataseme alanemine
Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika. o Monetarism - Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad: o tehingukulud o kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. o Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid, mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad sokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas: o madal töötuse tase o stabiilne hinnatase
c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 58. Viiteaeg monetaarpoliitikas jaguneb: a. ootamise viiteaeg b. infotehnoloogiline viiteaeg c. teostamise viiteaeg d. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg 59. Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a. teostamise viitaeg tegelikult välistatud, kuna programmi alguse määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel b. võib kaasneda kõrgtehnoloogiliste lahenduste kõrval ka mahajäänud tehnoloogia väljatöötamist c. on tagatud riigiaparaadi kiire kasv d. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess 60. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b
tähtsamate eesmärkide nagu majanduskasvu ning täieliku tööhõive saavutamisel. Monetarism. Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimaline absorbeerima šokke. Adaptsiooni takistavad: Esmalt takistavad kohest adaptsiooni tehingukulud (infokulu, tehingu sõlmimise kulu). Kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid (korduvad valimised), mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad šokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 18. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas
Kitsendav rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika Rahapakkumine väheneb Rahapakkumine suureneb Intressimäär tõuseb Intresseimäär alaneb Plaanitud investeeringud vähenevad Plaanitud investeeringud suurenevad Kogunõudlus väheneb Kogunõudlus suureneb Inflatsioon aeglustub Reaalne SKP suureneb Sisemine viitaeg- ajaperiood hetkest, mil poliitilised tegevused muutuvad vajalikuks, hetkeni mil nad aset leiava. Väline viitaeg- periood momendist, mil tegevused teostati, momendini, mil nad mõju avaldaad. Töötus ja inflatsioon TÖÖTUS Töötus on olukord, kus inimese, kes tahaksid olemasoleva palgataseme korral töötada, ei suuda tööd leida. Töötusemäära (U) väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu.
( I): Kt = Kt-1 + I t NAIRU ökonomeetriline mudel-Selle mudeli eesmärgiks on hinnata (määrata kindlaks) selline tööpuuduse tase, mis veel ei põhjusta inflatsiooni kasvu (kiiirenemist.). NAIRU mudelil on kaks põhilist varianti. Esimene variant: -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;.P -; hindade tase Ur -; töötuse taseUr - NAIRU e. inflatsiooni mittemõjutav töötuse tase -;-;.. -; mudeli parameetrid Teise varianti moodustavad järmised võrrandid -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;. N -; võimalik viitaeg tööpuuduse arvestamisel K -; võimalik viitaeg inflatsiooni arvestamisel Modelleerimine ratsionaalsete ootuste põhjal (rational expectations) Antud juhul eeldatakse (arvestatakse ka mudeli koostamisel) ,et modelleerimise subjektid (ettevõtted, turul tegutsevad individuaaltootjad , tarbijad ) käituvad ratsionaalselt ,st. nad võtavad vastu otsuseid, mi on neile (isiklikult) kasulikud. Ratsionaalne kaäitumine tähendab ka seda, et inimesed ei korda enam varem tehtud vigu
· Kitsendava fiskaalpoliitika teostamine: · 1) T suureneb, G sama; · 2) G väheneb, T sama; · 3) G ja T mõlemad vähenevad. · Avatud majandusega väikeriigis on automaatsete stabilisaatorite mõju sisemaisele nõudlusele tagasihoidlikum kui suhteliselt suletumas suurriigis, eelkõige suurema impordi piirkalduvuse tõttu. o Seega väikeriigis on aktiivse fiskaalpoliitika teostamine vähem efektiivne võrreldes suurriigiga. · Sisemine viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, kui majanduspoliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetke vahel, kui nad aset leiavad. · Väline viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, mil majanduspoliitilised tegevused aset leidsid ja selle momendi vahel, kui nad avaldasid mõju. · Fiskaalpoliitikal on sisemine viitaeg pikk. · Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, võib ta neid finantseerida ühel viisil kolmest: o Maksustamine o Raha emissioon
annaabi.ee 
