Introverdi võib sotsiaalseid kontake nõudev ja vaheldusrikas töö muuta ülierutuvaks ta soovib süvenemisvõimalust ja ka rutiini. Ekstravert omakorda tüdineb tööst, milles on liiga vähe erutavaid stiimuleid ja vaheldust ning hakkab tegema vigu. Ta tahab kiiresti töötada, kuigi sellega võib hooletus kaasneda. Introvert on vastupidi rahul siis, kui saab aeglaselt ja rahulikult töötada. Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste seisukohalt parim viis isiksuse iseloomustamiseks. Tunnusteks on ekstravertsus (introvertsus), sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaale stabiilsus (neurootilisus), intellekt ehk kogemusele avatus. Eysenck eeldas ka seda, et 15-punktine IQ vahe valgete ja mustade vahel on tingitud geenidest. Hiljem ta märkis, et valgete IQ-s on suurem muutlikkus kui mustade omas. Kuid
*Kõrgem enesehinnang on seotud suurema eneseselguse ja eneseh. stabiilsusega. *Eneseteadvus- privaatne: tähelepanu pööramine oma mõtetele, tunnetele ja käitumisele. Avalik: inimese tundlikkus sots hinnangutele; viitab madalale enesehinnangule. Sots ärevus. Kollektivistlikes kultuurides on keskmiselt madalam üldine enesehinnang. Enesehinnangul ja isiksuse baasomadustel seletatav 30% variatiivsusest pärilikkusega. Enesehinnang seostub (suure viisikuga): *tugevalt: emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand) *mõõdukalt: ekstravertsuse ja meelekindlusega *nõrgalt: sotsiaalsuse ja avatusega Valk, A. (2003). Identiteet. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 225-250. Identiteet Autori definitsioon: inimese enda loodud, suhteliselt püsiv, mõtestatud ja integreeritud nägemus iseendast, sh oma unikaalsed omadused ja kogemused (personaalsest
ISIKSUSE STRUKTUUR Inimestel on suhteliselt püsiv kalduvus (seadumus) sarnastes oludes kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. Viimased uuringud näidanud, et enamus seadumusi on kas mõõduka või väga tugeva pärilikkusega Üksmeeles ollakse, piisab suhteliselt vähestest, 3-5 tunnusest, et ammendavalt ja ülevaatlikult kirjeldada isiksuse kõiki seadumusi. On uurijaid, kes usuvad, et isiksuse struktuuri saab paika panna viie põhidimensiooniga nn ,,suure viisikuga" (L.R.Goldberg, Costa, McCrae) Neurootilisus seadumus kogeda ja üleelada negatiivseid tundeid (hirm,kurbus,süü, viha, murelikkus) , emotsionaalse stressi mittetalumine, soodumus emotsionaalseks häirituseks mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses või võimetuses kontrollida oma emotsioone pingelistes olukordades, Madal neurootilisus on seotud stabiilse närvisüsteemiga. Inimesed, kellel on madal neurootilisus on rahulikud,
tervisele. Kõik need käitumised on ajas muutuvad. Mõlemat pidi, et inimese puhul tema enda käitumine muutub ajas ja teiselt poolt, need terminid muutuvad ajas. Tervise- ja haiguskäitumine ei pruugi olla mõjutatud samadest asjadest, hoiakutest. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid: * isiksuseomadused neurootilisus, ekstraversioon, avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Need on antud konteksti jaoks "Uriko suur viisik", mitte segamini ajada psühholoogia suure viisikuga, mis on tulnud faktoranalüüsist. Goldberg, Strycker (2002) isiksuse ja toitumusharjumise käitumise seos. Avatus uuele kogemusele oli seotud tervislikumate toitumisharjumustega. Erinevad uurimused on seostanud kohusetunnet positiivse tervisekäitumisega. Neurootilisust negatiivse tervisekäitumisega. * kontrollikese. Ehk tajutud kontroll. Teoreetik on Rotter. Selle puhul on tervisega seotud uurimist edasi teinud Wallston, Wallston & de Vellis (1978). Nad lõid sellise jaotuse:
(Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability) V Intellekt või avatus (Intellect / Openness) Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, “suur viisik” viitab eelkõige leksikaalsele lähenemisele. Interpersonaalsete omaduste ringmudel (Jerry Wiggins) ja selle kombinatsioon “suure viisikuga” (AB5C mudel) H.J. Eysenck – PEN mudel - Psühhotism = –leplikkus + külmus + vaenulikkus + makjavellism + agressiivsus – empaatia –meelekindlus - Ekstravertsus - Neurootilisus Marvin Zuckermani 4-faktoriline mudel HEXACO mudel (“suur viisik” + “honesty/humility”: Ashton jt) Isiksusetüübid (-tüpoloogia). Selle erinevus dimensionaalsest lähenemisest. Sageli korratud
ebatervislik toitumine. Käitumuslik immunogeen regulaarne sport. Piisav uni. Tervislik toitumine. Alati on inimesel mõni käitumuslik patogeen. Tervist kaitev käitumine Eesmärk: tervist kaitsta, tervist tugevdav , tervist parandada. Tervisekäitumine, Positiivsed kogemused kinnistavad sama tegevuse kordamist. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid - isiksuseomadused H. Eysenck Ekstravert, introvert Mõlemal poolel on äärmused ja norm. Tõi välja neurootilisuse. Seotud Suure viisikuga. Avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Näiteks: isiksuse jooned suhteliselt püsivad- seotud tervisekäitumisega. Leitud Goldberg (2002), et isiksuse omadused ja toitumusharjumused on omavahel seoses. Mida kõrgem on neurootilisuse näitaja, seda negatiivsemad on tervisekäitumise ilmingud., seda enam külastatakse arsti. Et tervisekäitumist muuta, peab mõtlema oma isiksuse omadustele. - Kontrollikese Pärineb Rotter, 1966 Inimene tunneb ise oma elu kontrollivat
II Sotsiaalsus (Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability) V Intellekt või avatus (Intellect / Openness) Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, "suur viisik" viitab eelkõige leksikaalsele lähenemisele. Interpersonaalsete omaduste ringmudel (Jerry Wiggins) ja selle kombinatsioon "suure viisikuga" (AB5C mudel) Viiefaktorilne mudel: Neurootilisus- ärevus, vaenulikkus, masendus, ensekontroll, impulsiivsus, abitus ekstravertsus- soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, elamustejanu, pos emots avatus kogemusele- avatus fantaasiale, kunstile, tunnetele, teguviisidele, mõtetele, väärtustele sotsiaalsus- usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus meelekindlus- asjatundlikkus, korralik, kohustundl, kaalutlemine H.J. Eysenck PEN mudel
Nov 1952 pandi paika ka uus juhtimisskeem täitevvõimu liinis, see tähendas seda, et NSVL valitsuse ministrite nõukogu büroo ja selle presiidiumi koosolekuid hakkasid ka kordamööda juhtima 3 inimest. Selleks oli Beria, Saburov ja Pervuhhin. Võimu kese oli Beria käes. Stalini surma eelõhtul Kremlis Stalini kõrval 1952 lõpus olid olulised tegelased Malenkov, Beria, Bulganin ja Hruštšov. Kui Stalin juurde arvata, oli tegemist viisikuga, kes tollal riiki juhtis. Need neli tegelast olid väliselt ülilojaalsed Stalinile, kuid see ei tähendanud tegelikult seda, et nad ei oleks mõelnud selle peale, mis saab ikkagi siis, kui Stalin ära sureb, kuidas edasi tegutseda. Omavahel teatud arvamuste avaldusi pidasid, kuidas edasi minna pärast seda, kui ajaloo ajutine katkestus tuleb Stalini surma näol. Kui selgus, et tõepoolest Stalini maine teekond hakkab lõppema, siis üsna kiirelt, mõne