● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, leetrid, punetised Saastunud toit; vesi Viiruslik kõhulahtisus, soolepõletikud Veri ning teised kehavedelikud HIV, mis põhjustab AIDSi, hepatiit Emalt lootele HIV, punetised Siirutajate vahendus Marutõbi (metsloomad), puukentsefaliit (puugid)
soovitatakse keisrilõiget ja ema rinnapiima asemel antakse lapsele kunstlikut toidusegu. Ka lapsele antakse retroviiruste vastast ravi. Need kõik abinõud alandavad ohtu veel kuskil 1-2%. Arvamus , et viirus levib ka köhatamisel, aevastamisel, rääkimisel ja laulmisel on väär. Seda väga lihtsalt põhjusel viirus sureb toatemperatuuril ära. Elada suudab ta vaid inimese organismis. Samuti ei nakatu hiv vee, putukahammustuste kaudu, viirushaigega koos töötades, õppides, ühest tassist juues ega ka ühist WC-d kasutades. Grippi on palju lihtsam saada , HIV'i on palju kergem vältida. Eestis on HIV leitud enam kui 5200 inimesel. Esimene nakatunu leiti 1988-ndal aastal. Aids on aga HI-viiruse lõppfaas. Kuigi HIV-ist aidsini kujunemine võib võtta kümmekond kuni enam aastat , ei kao viirus organismist ja nõrgestab inimese immuunsussüsteemi. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg , kuigi võib end tunda üsna hästi
organisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Mida teevad viirused inimeses? Püsib peremeesrakkude kromosoomides mitteaktiivsena pikka aega (nt. herpesviirus). Nakatanud rakus algab massiline viirusosakeste tootmine (nt. gripp, rõuged, marutõbi jne.) Viirusosakeste mõõdukas tootmine (nt. HIV viirus, mis põhjustab AIDS-i). Kuidas viirused võivad inimest nakatada? Piisknakkuse teel (nt. gripp). Otsese kontakti korral viirushaigega (nt. leetrid, tuulerõuged). Toidu ja joogiveega (nt. maksapõletik, soolestiku põletikud). Vere või teiste kehavedelike kaudu (nt. AIDS). Emalt lootele (nt. punetised). Siirutajate teel (nt. puukentsefaliit). Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile (nt. marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused
inimestele palju ohtlikke nakkushaigusi. · Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti: 1)organismil on looduslikud kaitsetõkked, nt nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud, 2)organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega. · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Viirused levivad: 1. piisknakkuse (gripp, viiruslik nohu) 2. otsese kontakti tagajärjel viirushaigega (leetrid, tuulerõuged) 3. toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused 4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6. siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) hingamisteed viiruslik nohu, gripp nahk tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus seedekulgla viiruslik maksapõletik, viiruslik kõhulahtisus
Viirused on võimelised nakatama kõiki organisme, kellel on elutunnused. 18. Joonista bakter ja viita joonisel: vibur, rakukest, tuumaaine, ribosoomid. 19. Kes/mis on viirus? Viirus on üliväike bioobjekt, mis asub eluta ja elusa looduse piirimail. 20. Arutle, kuidas saad ennast kaitsta erinevate viirushaiguste ja bakteriaalsete haiguste eest. Ma saan vaktsineerida teatud haiguste vastu. Oluline on tugevdada organismi ja vähendada kokkupuudet viirushaigega ning viirustega saastunud esemetega. Arvan, et tähtis on tarbida kohalikke toiduaineid ja alati aedviljad puhastada. 21. Seleta kus inimese organismis bakterid elavad, mis võib nende hulka suurendad või vähendada. Kuidas bakterite vähendamine ja suurendamine mõjutavad inimorganismi talitlust? Inimese organismis elavad bakterid kõikjal. Kui vähendada vajalike bakterite ja suurendada tõvestavate bakterite hulka, siis me hakkame haigestuma. 22
Siirutajatega (tõvestaja edasiandja teisele organismile)(nt. Marutõbi, puuk..) Toidu ja joogiveega (nt. Viiruslik kõhulahtisus) Raseduse ajal haigelt emalt lootele (nt. punetised) Õhu kaudu tillukeste piiskadena (nt. viiruslik nohu, gripp) Vere jt. kehavedelikega (nt. AIDS, hepatiit) Otseses kontaktis haigega (nt. tuulerõuges, leetrid, gripp, ohatis) Hoiduda saab viirustest vaktsineerimise teel. Oluline on ka muidu tugevdada organismi kaitsevõimet ja vähendada kokkupuudet viirushaigega. _____________________ Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta looduskeskkonda inimtegevuse kahjulike mõjude eest. Selleks tulevad otsustajad inimesed kokku ja arutlevad aktuaalseid teemasid ja võtavad vastu otsuseid, millega käsitletakse erinevaid keskkonnaprobleeme. Neid rahvusvahelisi leppeid nimetatakse konvensioonideks. Nt. Läänemere keskkonnakaitse konvensioon (Helsingi konvensioon), Merekaitse
inimese organism tootma selle viiruse vastaseit erilisi valke (antikehi). Kui vaktsineeritud inimene nakatub vastava viirusega, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust kergelt. Vaktsiine pole aga kõikidele viirustele, sellisel juhul peab organism ise viirusosakeste hävitamisega toime tulema. Viirushaigustest vaktsineeritakse näiteks lastehalvatuse, leetrite, hepatiidi, tuulerõugete, gripi vastu. Oluline on ka tugevdada igakülgselt organismi ning vähendada kokkupuudet viirushaigega ning nakatunud esemetega. 6. Bakteriraku ehitus ja paljuneimne. Bakterite ehitus on tunduvalt lihtsam kui päristuumsetel rakkudel. Membraanidega ümbritsetud rakuosi, nagu on päristuumsetel, bakteritel ei ole. Peale pärilikusaine paiknevad tsütoplasmas ribosoomid ning varuainete kogumid. Bakterirakku ümbritseb rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. Osal bakteritel on üks või mitu viburit. Viburiteta bakteritest liiguvad mõned kruvitaoliselt pööreldes või
- koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest - väiksemad, kui ükski senituntud organism - võimelised muutuma ja arenema - puudub iseseiv ainevahetus - puudub rakuline ehitus - pole võimelised iseseisvalt paljunema (selleks vajavad teiste organismide rakke, seetõttu nim neid ka rakusisesteks parasiitideks) Peamised nakatumise põhjused on: - piisknakkus (gripp, nohu, punetised, mumps) - viirushaigega otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid, punetised) - saastunud toidu ja joogivesi (kõhulahtisus) - vere või teiste kehavedelike kaudu (HIV, hepatiit) - emalt lootele (HIV, punetised) - siirutajate vahendusel (marutõbi, puukentsefaliit) 29 Viiruste vastu saab ennast kaitsa, lastes ennast vaktsineerida.
Et organismil tekiks püsiv kaitsevõime, on vaja vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade järel. Kõikide viirushaiguste vastu aga vaktsiine pole. Sellisel juhul peab nakatunud organism ise viirusosakeste hävitamisega toime tulema. Viirushaigustest vaktsineeritakse näiteks lastehalvatuse, leetrite, hepatiidi, tuulerõugete, gripi vastu. Oluline on ka tugevdada igakülgselt organismi ning vähendada kokkupuudet viirushaigega ning viirustega saastunud esemetega. Lisa Aegajalt levivad maailmas uued viirushaigused. Need tekivad seetõttu, et mõni inimest tõvestav viirus on muutunud või muutuvad loomaviirused inimest tõvestavaks või levib mingis väiksemas isoleeritud inimgrupis eksisteerinud viirus (nt HIV) kaugemale. Nii levis varasemalt vaid linde nakatanud viirus 1997 a esimest korda inimesele ja põhjustas nn linnugripi. Ka pole gripiviirus igal aastal täpselt samasugune, nagu oli varem
annaabi.ee 
