Enamasti tähistavad pühakute päevad selle inimese elu võidupäeva, kui ta jõudis oma Issanda juurde - tema surmapäeva. Eestlastele on läbi aegade olnud armas mardipäev ja kadripäev - Toursi piiskopi ja kerjuste kaitsja püha Martinuse ja püha Katariina mälestuspäevad. Sirvikalender (Maavalla kalender, sirvilauad, sirvid) on kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks on võetud nn "Billingeni katastroof", mille daatum on Rootsis viirsavide meetodil aastalise täpsusega kindlaks määratud. Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühadetähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks tõnnipäev (7. detsember) või kolletamispäev (14. oktoober), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid. Aasta jagamisel on aluseks võetud tavakalender 12 kuu ja 7päevase nädalaga. Kuude nimed on
Üldiselt peetakse jäävaheajaks mandrijää tandumist liustike Sünnipaika (Euroopas Skandinaavia mägedesse). Viimase liustiku taandumine Jacob de Geeri teooria Selle kohta puudub üksmeel ning ollakse umbes samal arvamusel nagu Rootsi teadlane Jacob de Geer oli Mandrijäätumise hääbumise kolm etappi: dani(1815 tuhat) , goti (1510 tuhat), flingatsiaalne (108 tuhat). Kasutas selleks viirsavide loendamise meetodit. Liustike sünni ja surmalugu Maksimaalse jäätumise ajal oli jääga kaetud 45 miljonit km2 maismaast ja suur osa poolustelähedasest merest. Liustiku tekkeks on vaja mõõdukat külma, rohkelt lund ja rohkelt sademeid. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritestud ookeanitest. Suured liustikud vajavad sulamsieks 10 tuhat aastat, Antartika ja Gröönimaa jääkilp koguni 100 tuhat aastat.
hinnalised hallid savid lihtsa täistellise tegemiseks. Teised maardlad on pisemad ja keerulise ehitusega ning nende karjääriviisiline kaevandamine ei ole tasuv. Devoni savide varud: T = 5,5 miljonit m³. Pinnakatte (Kvaternaari) savid Kõige tuttavamad on meie, peamiselt jääjärvelised viirsavid, mis moodustavad mitme meetri paksusi ja lateraalselt väljapeetud läätselisi lasundeid. Viirsavid on reeglina kergsulavad ja koostiselt illiitsed. Tehnoloogiliselt teeb viirsavide kasutamise raskeks ka kõrge looduslik veesisaldus (40-70%) ning karbonaatide ja jämedateraline liiva lisandi esinemine. Suurimad viirsavide leiukohad ja maardlad on Lääne- ja Kesk-Eestis ja väiksemad Kagu-Eestis: Sakala, Türi, Vana-Vigala, Tohvri, Perametsa ja Maasi. Viirsavisid kasutati väga laialdaselt möödunud sajandi alguse mõisate telliselöövide toorainena, kuid praegu neid ei kaevandata. Savi kaevandamine Eestis
Rohked vihmad põhjustavad mõnikord sügisel suuri üleujutusi, nagu oli viimati 1978. Suvise 23-päevase intensiivse vihmaga kaasnevad aga lühiajalised tulvad. Viimaseid esines mitmel korral 1980. aastate keskel. Piirkondades, kus sademetevee filtratsioon põhjavette on väike, jõuab see kiiremini jõesängi ja jõgede toitumises on vihmaveel suurem osa. Niisugune piirkond on esmajoones Lääne-Eesti madalik, kus Kasari jõgikonnas on põhjavette jõudev veehulk viirsavide tõttu Eesti väikseim. Lõuna-Eesti kõrgustikelt lähtuvatel jõgedel (Väike Emajõgi, Võhandu, Piusa, Halliste,Raudna jt) on vihmavee põhjustatud äravool märgatavalt suurem, sest jõgede ülemjooksu järsem lang põhjustab niisugustes kohtades vihmavee kiirema äravoolu. EESTI JÕGEDE VEEREZIIM Jõgede veereziimis saab eristada pikaajalisi ja aastaajalisi muutusi. Veetaseme pikaajaliste muutuste hindamiseks peab olema vaatlusandmeid vähemalt 6070 aasta kohta. Selgelt
Valdavalt viirsavist koosnevatel nõlvadel toimuvad mitmest järjestikust lihkest toimuvad lihkekompleksid alates 10° nõlvakaldest, jämedama liivakihi korral toimuvad üksikud pöördlihked alates 20° nõlvakaldest. Tüüpiliselt vallandab lihke põhjaveetaseme (poorirõhkude) tõus, põhiliseks ettevalmistavaks protsessiks on aga jõgeline erosioon. Poorirõhud on kõige muutlikumad viirsavide ülemises osas ning ka poorirõhkudest mõjutatud nõlva püsivus muutub sesoonselt rohkem savinõlvades. Välitöödel ning modelleerimisel kogutud andmestiku põhjal koostati Pärnu ümbruse maalihete ohtlikkuse kaart. http://www.geoeco.ut.ee/et/1079698 Kõige ohtlikumaks osutus valdavalt viirsavist nõlvadega Sauga jõe org. Jõeorgude metsastamine oleks kõige efektiivsem viis maalihete ohu vähendamiseks, sest see pidurdaks erosiooni
pumbata ega juurde ei lasta. Vee väljapumpamisel puuraugust veetase alaneb mõnevõrra, uut taset nimetatakse dünaamiliseks tasemeks ja see sõltub vee pumpamise intensiivsusest. 23. Nimetage mõni suurem arteesiabassein Euroopas? V: Euroopas on üks tuntumatest Pariisi arteesiabassein 24. Kus Eestis esineb arteesiavett? V: Eestis on mitu arteesiavee kihti, kuid tähtsamad isevoolava vee piirkonnad on Kärdla ümbruses, Kasari jõemadalikul, kus lubjakivide vesi on viirsavide all surve all, Kordamisküsimused teemale 6: 1. Millised Eestis aluspõhja settekivimid on kõige veerikkamad? V: 2. Millised kivimid moodustavad Eesti peamised veepidemed? V: 3. Miks põhjavesi mõnes põhjavee kompleksis jagatakse kiireks veevahetuse vööndiks ja aeglase veevahetuse vööndiks? V: Kiires veevahetuses on sademete tõttu mineraalsus väiksem. Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m 4
............................................ lk.11 Allikad ..................................................................................................... lk.12 Sissejuhatus Võrtsjärv on suurim tervenisti Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärve kujunemisel eristatakse nelja arenguetappi: Jää Võrtsjärv: Võrtsjärve madalikul hakkas lausaline jääkate lagunema ligikaudu 12 500 14 C aastat tagasi. Tekkisid eeldused liiva, aleuriidi ja viirsavide settimiseks. Jää-Võrtsjärve staadium ongi meil määratletud setete alusel. Järve toitsid, aga ka kammitsesid Sakala ja Otepää kõrgustikul paiknenud jääväljad. Jää-Võrtsjärv oli Pärnu madalikul ja Peipsi nõos paiknenud jääpaisjärvede vaheliseks ühendusteeks ja tema veetase olenes nii idas, kui ka läänes toimunud muutustest (Orviku, 1973). Ajapikku katkes aga ühendus Peipsis olnud jääpaisjärvega.
· Sai võimalikuks pärast liustike taandumist Pandivere kõrgustikust põhja poole, mil Männikvälja-Uljaste ümbruses ühinesid Lõuna-Balti ja Ramsay jääpaisjärvede veed · Mageveeline · U 12 000 10 300 aastat tagasi · Salpausselkä servamoodustistega seotud deltad ligi 125 m kõrgusel · Eestis rannajoon Sakala ja Pandivere kõrgustiku loodenõlvadel · Hakkas eristuma kõrg ja madal Eesti · Balti jääpaisjärve lõpp 8213 e.Kr. dateeritud viirsavide abil · Jääpaisjärv oli kõrgem maailmamere tasemest Joldiameri · Holotseeni alguses 10 200 9300 (jääajajärgne aeg) · Suhteliselt väike veekogu · Kliima jahe ja niiske · Eesti läänepoolsed alad vee all · Soolsus oli väike (liustike sulamisveed) · Joldiamere nimetus tuleneb limusest Ehheneismeri · Madala soolsusega üleminekuline veekogu Antsülusjärv · Kliima oli soe ja kuiv · Katkes ühendus maailmamerega
annaabi.ee 
