Hääl 4 kompnenti millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine 2 Osad inimsesed on ka kurdid ning lõpetuseks näide viipekeelest: Kasutatud kohad: M. Melsas, Kommunikatsiooni võimalused www.kaokeskus.ee/ul/Kommunikatsioonivoimalused.doc ; Stanislav Nemerzitski, TLÜ Kunstide Instituut www.tlu.ee/files/arts/7820/5.ppt7132c25a1692cb4014ee990b1beb29bf.ppt 2 2
Üldandmed Keeled: inglise, maoori, UusMeremaa viipekeel Pealinn : Wellington Riigipea : Elizabeth II Pindala : 268 680 km² Rahvaarv (2003) : 3 951 307 Rahvastiku tihedus : 14,7 in/km² Iseseisvus: 26. september 1907 Rahaaühik : Dollar Ajavöönd : maailmaaeg +12 UusMeremaa viipekeel UusMeremaa viipekeel on loomulik keel, mida kasutab enamik UusMeremaa kurtidest ja mis on arenenud Suurbritannia viipekeelest. 10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa ametlikuks keeleks. Ühtlasi on see ka maailmas esimeseks viipekeeleks, millel on ametliku keele staatus. 1994. aastast alates õpetatakse seda kõigis UusMeremaa kurtide koolides. Pinnamood UusMeremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 2001000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna.
endiste suurte koloniseerijate, prantslaste ja inglaste keelel. Maailma keelte loendis on umbes 100 pidžin- ja kreoolkeelt. 9. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) žestilis- visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel – seda on sünnipärased kurdid kasutanud loomuliku esimese keelena väga ammustest aegadest. Eri maade viiepekeeled on erinevad ja ei ole vastastikku arusaadavad (universaalset viipekeelt ei ole olemas, tihti vajatakse tõlget ühest viipekeelest teise). Eestis on 2 viipekeelt: eesti viipekeel (kurtide iseseisev keel) ja viibeldud eesti keel (kurtide ja kuuljate vahelise suhtluse jaoks). Simultaanviiplemine – kui viibeldakse koos sama keele kõnelemisega. Kereem – viipe struktuuri üksus, mis vastab foneemile. Viipekeeltest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme, mis on seotud vokaalse keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend.
Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 12. Ühiskonna mitmekeelsus. Maailmas on umbes 20 keelt, mida esimese keelena kasutab üle 50 miljoni inimese. Kaks maailma "suuremat ja tugevamat"
Maailma keelte loendis on umbes 100 pidzin- ja kreoolkeelt. 14. Viipekeeled. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) zestilis-visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel seda on sünnipärased kurdid kasutanud loomuliku esimese keelena väga ammustest aegadest. Eri maade viiepekeeled on erinevad ja ei ole vastastikku arusaadavad (universaalset viipekeelt ei ole olemas, tihti vajatakse tõlget ühest viipekeelest teise). Eestis on 2 viipekeelt: eesti viipekeel (kurtide iseseisev keel) ja viibeldud eesti keel (kurtide ja kuuljate vahelise suhtluse jaoks). Simultaanviiplemine kui viibeldakse koos sama keele kõnelemisega. Kereem viipe struktuuri üksus, mis vastab foneemile. Viipekeeltest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme, mis on seotud vokaalse keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend. Sõrmtähestikud on nagu morse
soravalt ja kiiresti edasi anda oma mõtteid ja ideid. Viipekeelt kasutatakse enamasti kurtide ja tummade kogukondades, kus inimestel on raskusi kuulmisega või rääkimisega. Senikaua kuni leidub kurte inimesi areneb viipekeel edasi. Sadu erinevaid viipekeele liike kasutatakse erinevates riikides üle maailma. Mõned nedest on saanud ka üleüldise heakskiidu, teised aga ei oma mingit staatust. Viipekeele ajalugu. Esimesed üleskirjutused viipekeelest pärinevad aastast 1620 mil Juan Pablo Bonet avaldas Madriidis raamatu "Reducción de las letras y arte para enseñar a hablar a los mudos"( tähtede kaotamine ja kunst õpetada tummad rääkima). Seda raamatut peetakse esimeseks, mis õpetab viipekeelt kasutama kurtide ja tummade seas. Boneti märkide keelest innustatuna avaldas Charles-Michel de l'Épée esimese viipekeele tähestiku 18ndal sajandil, mis on peaaegu muutumatuna säilinud tänapäevani.
sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 10. Ühiskonna mitmekeelsus Maailmas on umbes 20 keelt, mida esimese keelena kasutab üle 50 miljoni inimese
Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt sõrm v peopesa), artikulatsioonikohast (nt peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. Viipekeele süntaksi tüüpiline omadus on asukoha määramine. Viipekeelest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem: igale tähele vastab teatud tüüpi märk. Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes pole suutelised kasutama ei vokaalset ega tavalist viipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 12. Ühiskonna mitmekeelsus. Maailmas on umbes 20 keelt, mida esimese keelena kasutab üle 50 miljoni inimese. Kaks
annaabi.ee 
